Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-6350 kuulipilduja lindid laskemoonaga 183 tk ( pakend 5), tulirelva relvaosad 75 tk ( pakend 6), sileraudne püss 1 tk (pakend 7), väiksekaliibriline püss Brevete 1 tk ja 1 tk padrun (pakend 8), relvarauad 13 tk ( pakend 9), relvasalved 13 tk pakend 10), TT püstol 1 tk, TT püstoli salv 1 tk, padrun 1 tk ( pakend 11).

1-26-6350 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Janno Tartut ja Rain Virut süüdistatakse selles, et nemad koos: - viibisid 16.3.2026 kella 10:50 ajal x x x XXX-i kinnistul. Janno Tartu hakkas kannatanut ähvardama ja tüli norima. Kannatanu XX-ile lausuti, et laseme su maha. XX tõmbas maja ukse kinni ja lukustas selle ning põgenes majast tagumise ukse kaudu kuna kartis, et meestel on kaasas relv. Kannatanu XX tundis hirmu ja ohtu oma elule. Kui kannatanu oli oma majast põgenenud, lasi Janno Tartu TT tulirelvast ühe lasu majas sees. Rain Viru viibis samal ajal koos Janno Tartuga kannatanu XX elumajas. Teise inimese ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, panid Janno Tartu ja Rain Viru toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - 16.3.2026 kella 10:50 ajal x x x x XXX-i kinnistul, sisenesid koos valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult kannatanu XX elumajja olles eelnevalt toime pannud kannatanu suhtes ähvardamise. Valdaja tahte vastaselt omavoliliselt elumajja sissetungimisega panid Janno Tartu ja Rain Viru toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Janno Tartut süüdistatakse selles, et tema: - menetlusega tuvastamata ajast käitles tema oma elukohas x x x x omamata relvaluba ebaseaduslikult tulirelvi, kasutus- ja laskekõlblikke tulirelvade olulisi relvaosi ja laskemoona. Tulirelvad järgnevalt: vintpüss Brevete kaliiber .22 LR nr 403208. Püssi mudelit ei tuvastatud. Vintpüss on kõlblik laskude tegemiseks. Tulirelva osade hulka kuuluvad ja kasutuskõlblikud järgnevalt: iselaadiva vintpüssi SVT-38 padrunisalv; püstoli CZ-27 kaliiber 7,65x17 mm padrunisalv; sileraudse püssi TOZ-32 või R32 kaliiber 32 nr 32653 relvaraud lukukojaga ja päästemehhanismiga; iselaadiva vintpüssi SVT-40 kaliiber 7,62x54R relvaraud lukukojaga ja sihikuga. Relvarauas oli gaasikolb vardaga, relvaraual oli automaatvintpüssi StG 44 kaliiber 7,92x33 mm rauaümbris; sileraudse püssi Iž-17 kaliiber 16 relvaraud; kaks iselaadiva vintpüssi SVT-40 kaliiber 7,62x54R osa: lukukoja kaas ja lukuraam; kolm Mosini süsteemi vintpüssi kaliiber 7,62x54R osa: lukk ja kahe luku osad; vintpüssi Winchester 88 ümberlaadimis- ja päästemehhanism; püstoli TT kaliiber 7,62x25 mm padrunisalv; kombineeritud kolmeraudse tuvastamata mudeli püssi lukustuskeha päästemehhanismi ja kahe lukuga; vintpüssi Mosin 1891 kaliiber 7,62x54R lukukoda; iselaadiva vintpüssi SVT-40 kaliiber 7,62x54R löögi-päästemehhanism; tuvastamata mudeli püssi raua kate; püstoli Colt M1911 kaliiber .45 ACP käepidemega raam; püstoli Colt 1911 kaliiber .45 ACP kelk; tõenäoliselt püstoli Colt M1911 kaliiber .45 ACP padrunisalve vedru; tuvastamata mudeli püstoli kaliiber 9 mm relvaraud; püstoli Colt 1911 kaliiber .45 ACP relvaraud; tuvastamata mudeli püstoli kaliiber 9 mm relvaraud; 19 püstoli Colt 1911 kaliiber .45 ACP osa; tuvastamata mudeli püssi dioptersihiku kirp alusega; püstoli TT käepideme kate; Mosini süsteemi sileraudse püssi luku sulgur; Mauseri süsteemi vintpüssi hoidrõngas; 22 tk on kuju ja ehituse järgi otsustades tuvastamata mudeli relvade detailid (vedru, tihvt, löökur). Tulirelva laskekõlblik laskemoon järgnevalt: 379 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R. 12 padrunit on trasseeriva kuuliga; 116 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm. 5 tk padrunit on trasseeriva kuuliga; 24 tk vintpüssipadrunit kaliiber 6,3x53R. 9 tk padrunit on ümberlaadimise tunnustega;

1-26-6350 25 tk vintpüssipadrunit kaliiber 6,5x55 mm; 36 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,35x51 mm; 9 tk vintpüssipadrunit kaliiber 8x50R Mannlicher; 1 tk vintpüssipadrun kaliiber 7,62x51 mm; 1 tk vintpüssipadrun kaliiber .243 Winchester; 3 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57; 8 tk vintpüssipadrunit kaliiber .303 British; 5 tk vintpüssipadrunit kaliiber 9,3x53R. 2 tk padrunit on ümberlaadimise tunnustega; 9 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,5x54 mm; 565 tk püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm; 137 tk püstolipadrunit kaliiber 7,65x21 mm; 2 tk ümberlaetud püstolipadrunit kaliiber 7,65x21 mm. Padrunitele on paigutatud tõenäoliselt 7,62x39 mm vintpüsipadruni kuulid; 40 tk revolvripadrunit kaliiber .44 Remington Magnum; 67 tk püstolipadrunit kaliiber .45 ACP; 64 tk revolvripadrunit kaliiber .357 Magnum. 14 tk padrunit on õõnsaotsalise poolmantel kuuliga; 9 tk revolvripadrunit kaliiber .38 Special; 7 tk revolvripadrunit kaliiber .454 Casull. Padrunitel on õõnsaotsalised mantelkuulid; 396 tk püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm; 1 tk padrunil on nõgusa tipuga ekspansiivne mantelkuul (tabamisel kuuli tipu osa laieneb sarnaselt õõnsaotsalise kuulile); 3 tk püstolipadrunit kaliiber 9x23 mm; 1 tk püstolipadrun kaliiber 9x20 mm; 1 tk püstolipadrun kaliiber 9x21 mm; 50 tk püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm; 23 tk revolvripadrunit kaliiber .32 S&W Long; 4 tk revolvripadrunit kaliiber .320; 1 tk revolvripadrun kaliiber .32 S&W; 159 tk püstolipadrunit kaliiber 6,35x16 mm; 176 tk püstolipadrunit kaliiber .40 S&W. 2 tk padrunil on õõnsaotsalised mantelkuulid; 231 tk ääretulepadrunit kaliiber .22 LR; 14 tk ääretulepadrunit kaliiber .22 LR Shotshell; 34 tk ääretulepadrunit kaliiber .22 Short; 125 tk ääretulepadrunit kaliiber .22 LR Shotshell; 6 tk ääretulepadrunit kaliiber .22 WMR; 51 tk vintpüssipadrunit kaliiber .222 Remington Magnum; 64 tk vintpüssipadrunit kaliiber .222 Remington; 10 tk vintpüssipadrunit kaliiber 5,6x39 mm; 41 tk vintpüssipadrunit kaliiber 5,6x35R; 36 tk revolvripadrunit kaliiber .38 Special ja .38 tk Special+P; 59 tk vintpüssipadrunit kaliiber 9,3x53R; 28 tk vintpüssipadrunit kaliiber 9,3x57 mm; 22 tk vintpüssipadrunit kaliiber 9,3x62 mm; 30 tk vintpüssipadrunit kaliiber .25-20 Winchester; 4 tk vintpüssipadrunit kaliiber .25-20 Single Shot; 105 tk vintpüssipadrunit kaliiber 8,2x53R; 62 tk vintpüssi paukpadrunit kaliiber 7,62x39 mm; 27 tk vintpüssipadrunit kaliiber .32-20 Winchester; 89 tk püstolipadrunit kaliiber 7,62x25 mm; 20 tk vintpüssipadrunit kaliiber .223 Remington;

1-26-6350 20 tk vintpüssipadrunit kaliiber .260 Remington; 14 tk vintpüssi paukpadrunit kaliiber 7,62x51 mm; 9 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7 mm Remington Magnum; 47 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7x33 mm; 8,0 mm läbimõõduga kuuliga ümberlaetud 14 tk vintpüssipadrunit. Padrunite kaliibrit ei olnud võimalik kindlaks teha; 25 tk vintpüssipadrunit kaliiber 8x57 JRS; 1 tk vintpüssipadrun kaliiber 8x57 JS; 27 tk vintpüssipadrunit kaliiber .30 Carbine; 68 tk vintpüssipadrunit kaliiber .308 Winchester; 17 tk on sileraudse püssi padrunid kaliiber 28. 14 padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, pihtamislaenguta neli padrunit ei moodusta tulirelva laskemoona. Haavlid kuuluvad padrunikomponentide hulka ja on kasutuskõlblikud. 25 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 28; 18 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 12; 1 tk sileraudse püssi padrun kaliiber 16; 51 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 20; 155 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 16; 1 tk ääretulepadrun kaliiber .22 LR. Relvaseadus § 11 lg 1 kohaselt on tulirelv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Relvaseadus § 12 lg 1 järgi liigitatakse tulirelvad pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi püss, püstol, revolver. § 12 lg 2 järgi liigitatakse kasutatava padruni järgi tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun; tulirelv mille laskemoonaks on ääretulepadrun. § 12 lg 3 järgi on tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi sileraudne, vintraudne ja kombineeritud – sileja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Relvaseadus § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad - relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Relvaseadus § 20 lg 3 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis ja lg 4 järgi on adapter tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism. Relvaseadus § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Relvaseadus § 32 lg 2 annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks relvaseaduse § 46 lg 5 nimetatud koguses. Relvaseadus § 32 lg 3 väljastab soetamisloa relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet. Relvaseadus § 32 lg 4 antakse soetamisluba ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse Relvaseadus § 33 lg 2 registreeritakse relv soetamisloa alusel, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta. Relvaseadus § 34 lg 1 väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa ja 34 lg 2 annab füüsilisele isikule relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja

1-26-6350 selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaseadus § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseadus § 46 lg 5 kohaselt võib füüsiline isik hoida laskemoona järgmistes kogustes: kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta; kuni 100 gaasirelvapadrunit; kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta; kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg; kuni 5000 sütikut. Seega nimetatud tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona soetamiseks, omamiseks, hoidmiseks ja valdamiseks ei olnud Janno Tartul kehtivat relvassoetamisluba, relvaluba ega laskemoona luba. Tulirelva, selle olulise osa ja suures koguses laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Janno Tartu toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - menetlusega tuvastamata ajast omandas ja hoidis ebaseaduslikult tema enda elukohas x x x x sõjarelva ja selle olulisi osi ning laskemoona. Laskekõlblikud sõjarelvad ja selle kasutuskõlblikud olulised osad järgnevalt: Kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R x / ЧФ453 / ЧФ306. Kuulipilduja on laskekõlblik. Kuulipilduja MG 42 kaliiber 7,92x57 mm osad: jahutusavadega rauaümbris, sihik, kirbualus kirbuga, leegisummuti, lukukoda, käepide päästemehhanismiga, padrunilindi söötja mehhanism, õlatugi, tugijalad. Eelpoolnimetatud osad kuuluvad tulirelva osade hulka ja ei moodusta kuulipildujat. Relvaosad on kasutuskõlblikud. Kuulipilduja MG 42 kaliiber 7,92x57 mm kaks relvarauda, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. Ühe relvaraua padrunipesa on kinni keevitatud, raua küljel on kolm raua seina läbivat ava, raud on kasutuskõlbmatu. Teine relvaraud on kasutuskõlblik. 3 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 mm ketaspadrunisalve, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. Padrunisalved on kasutuskõlblikud. 1 tk püstolkuulipilduja Suomi KP/-31 kaliiber 9x19 mm ketas-padrunisalv, mis kuulub tulirelva osade hulka. Padrunisalv on kasutuskõlblik. 3 tk kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R ketaspadrunisalve, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. 1 tk püstolkuulipilduja PPS-43 kaliiber 7,62x25 mm padrunisalve kere tõstukiga, mis kuuluvad padrunisalve osade hulka. Padrunisalve osad on kasutuskõlblikud. Püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 mm lukukoda püssilaega ja päästemehhanismiga, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. Relvaosad on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud. Kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R lukukoda relvarauaga, rauaümbrisega ja sihikuga, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. Relvaosad on kasutuskõlblikud. Kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R lukuraam taandurvedruga ja gaasikolviga, mis kuuluvad tulirelva osade hulka. Relvaosad on kasutuskõlblikud. 1 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 mm rauaümbrist ühendusriiviga ja sihikuga, neist üks on lukukojaga. 1 tk kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R relvaraud, mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaraud on kasutuskõlblik. Tuvastamata mudeli kuulipilduja raud kaliiber 7,62 mm, mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaraud on kasutuskõlblik. 1 tk püstolkuulipilduja Suomi KP/-31 kaliiber 9x19 mm tööstuslikult ümberehitatud paukpadrunitega laskmiseks relvaraud, mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaraud on kasutuskõlblik. 2 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 mm relvarauda, mis kuuluvad tulirelva osade hulka ja on kasutuskõlblikud. 2 tk tuvastamata mudeli püstolkuulipilduja kaliiber 9x19 mm relvarauda, mis kuuluvad tulirelva osade hulka ja on kasutuskõlblikud. 1 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 mm lukku, mis kuulub tulirelva osade hulka. Lukk on kasutuskõlblik. 1 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 päästemehhanism, mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaosa on kasutuskõlblik. 1

1-26-6350 tk püstolkuulipilduja Suomi KP/-31 kaliiber 9x19 mm padrunisalv, mis kuulub tulirelva osade hulka. Padrunisalv on kasutuskõlblik. 1 tk kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 lukukoja kaas vinnastuse mehhanismiga ja sihikuga, mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaosa on kasutuskõlblik. 1 tk püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaliiber 7,62x25 juhtvarras taandurvedruga, mis kuulub tulirelva osade hulka ja on kasutuskõlblik. Laskekõlbulik sõjarelva laskemoon järgnevalt: 122 tk vintpüssipadrunit kaliiber 8x57 JS; 8 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,5x54 mm; 51 tk vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlblikud ja 22 tk padrunit on ümberlaadimise tunnustega. Relvaseadus § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametirelv , mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks; Relvaseadus § 3 lg 2 p 2 kohaselt on sõjaväerelv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks. Relvaseadus § 3 lg 3 on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. Relvaseaduse § 21 lg 1-1sätestab, et tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Relvaseaduse § 83-2 lg 1 kohaselt on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. Relvaseaduse § 83-2 lg 3 kohaselt on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Relvaseadus § 83-3 lg 1 kohaselt jagunevad sõjarelvad: käsitulirelvad; raskerelvad; muud relvad, mis ei ole tulirelvad. Relvaseadus § 83-3 lg 2-1 kohaselt on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldudlaskemoon. Relvaseaduse § 83-3 lg 3 kohaselt on sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Janno Tartu toime KarS § 418-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 209-210). Kohtus nõudis prokurör Janno Tartu süüdi tunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuud vangistust; KarS § 418 lg 2 p 2 järgi 2 aastat vangistust; KarS § 418-2 lg 1 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibimise aeg 16.3.-16.7.2026, so 4 kuud. Kanda jääb 4 aastat 2 kuud vangistust, mis jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, kui Janno Tartu ei

1-26-6350 pane 4 aasta ja 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtus nõudis prokurör Rain Viru süüdi tunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.03.-18.03.2026, so 3 päeva. Kanda jääb 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Rain Viru ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavad andsid kohtus ütlusi, et saavad kokkuleppest aru ja nõustuvad kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsjate juuresolekul ning kohus tunnistab Rain Viru ja Janno Tartu süüdi ning mõistab neile kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole. Tõkend. Janno Tartu on kahtlustatavana kinni peetud 16.3.2026 (tl 145-146 ), Pärnu Maakohtu määrustega kohaldatud tõkend vahistamine 16.3-16.7.2026 (tl 176-182), vabanes kinnipidamiselt 16.7.2026 (tl 215), s.o 4 kuud milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Rain Viru on kahtlustatavana kinni peetud 16.-18.3.2026 (tl 59-60), so 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid ja konfiskeerimine. Kuulipilduja MG, kuulipilduja Degtjarjov, PPŠ puidust kaba koos lukuraami ja päästikumehhanismiga, relvarauad 6 tk, siledaraudse tulirelva metallhülsid koguses 18 tk (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 4.6.2026, tl 194) osas on kriminaalmenetluses nr 26263000135 võetud vastu otsus KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide asitõendite hoiuruumis asuvad 7asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 4.6.2026, tl 193): sileraudse tulirelva laskemoon 252 tk (pakend 19), vintraudse tulirelva laskemoon 2216 tk (pakend 2), jahirelva vintraudne laskemoon koos TT PPŠ 918 tk, paukpadrunid 76 tk (pakend 3), jahirelva laskemoon kaliiber 7,62 mm 602 tk ( pakend 4), kuulipilduja lindid laskemoonaga 183 tk ( pakend 5), tulirelva relvaosad 75 tk ( pakend 6), sileraudne püss 1 tk (pakend 7), väiksekaliibriline püss Brevete 1 tk ja 1 tk padrun (pakend 8), relvarauad 13 tk ( pakend 9), relvasalved 13 tk pakend 10), TT püstol 1 tk, TT püstoli salv 1 tk, padrun 1 tk ( pakend 11).

1-26-6350 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada ekspertiisiasutuses olevad esemed (tl 122, 136): paukpadrunitega laskmiseks ette nähtud püstolkuulipilduja Suomi KP/-31 kaliiber 9x19 mm relvaraud (pakendist nr 9), kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 kaliiber 7,62x54R padrunisalve laadija (pakendist nr 6) ja 585 padrunit (107 tk kaliiber 7,65x17 mm – pakendist nr 2; 50 tk kaliiber 7,65x21 mm – pakendist nr 2; 35 tk kaliiber .44 Remington Magnum – pakendist nr 2; 6 tk kaliiber .454 Casull – pakendist nr 2; 95 tk kaliiber 6,35x16 mm – pakendist nr 2; 12 tk kaliiber .22 LR Shotshell – pakendist nr 2; 74 tk kaliiber .22 LR Shotshell – pakendist nr 2; 49 tk kaliiber .222 Remington Magnum – pakendist nr 3; 10 tk kaliiber 9,3x57 mm – pakendist nr 3; 26 tk kaliiber .25-20 Winchester – pakendist nr 3; 20 tk kaliiber 8,2x53R – pakendist nr 3; 8 tk kaliiber 7 mm Remington Magnum – pakendist nr 3; 20 tk kaliiber 7x33 mm – pakendist nr 3; 25 tk kaliiber .30 Carbine – pakendist nr 3; 23 tk kaliiber 28 – pakendist nr 1; 25 tk kaliiber 16 – pakendist nr 1). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses kohtuotsusega välja mõistetav sundraha 2,5 palga alammäära suuruses summas ehk 2365 eurot (2,5 × 946) ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses kohtuotsusega välja mõistetav sundraha on 1,5 palga alammäära suuruses summas ehk 1419 eurot (1,5 × 946). Kokkuleppes on taotlus jätta Janno Tartul pool sundrahast, s.o 1182,50 eurot, välja mõistmata, kuna tal on osaline töövõime, sissetulek ühes kuus on 404 eurot. Kohus rahuldab taoltuse KrMS § 180 lg 3 alusel. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Rain Viru kaitsmise eest kohtueelses menetluses on kaitsjale makstud tasu 178,56 eurot (tl 226-227). Janno Tartu kaitsmise eest kohtueelses menetluses on kaitsjale makstud tasu 267,84 eurot (tl 168-169), 312,48 eurot ( tl 201-202), 312,48 eurot (tl 218-219). Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks DNA ekspertiisi (akt nr y) maksumus 2100 eurot (tl 49), tulirelvaekspertiiside maksumused 672 eurot (akt nr w, tl 57) ning 672 eurot (ekspertiisiakt nr x, tl 122), millised kulud tuleb välja mõista Janno Tartult. Janno Tartult riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 5519,30 eurot. Rain Virult riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1597,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Janno Tartul ja Rain Virul menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.