Võlaõigus

763,88 738,88 713,88 688,88 663,88 638,88 613,88 588,88 563,88 538,88 513,88 488,88 463,88 438,88 413,88 388,88 363,88 338,88 313,88 288,88 263,88 238,88 213,88 188,88 163,88 138,88 113,88 88,88 63,88 36,88 13,88 0,00

25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 23,00 13,88

2 (5)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ esitas 14.05.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. M. 1146.50 euro saamiseks. Avalduse ja selle lisade põhjal on avaldaja nõude aluseks XXX AS-i ja võlgniku vahel 19.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX korduvkasutatava krediidi limiidiga 1000 eurot saamiseks, krediidikulukuse määraga 49,66% aastas, kohustusega tagastada võetud krediit igakuiselt vähemalt minimaalse kuumakse ulatuses. Võlgnik on lepingu alusel saanud krediiti 1027.61 eurot ja teinud tagasimakseid kuni ülesütlemiseni 78.82 eurot. Võlgnik jäi viivitusse arvetega tasumisega tähtajaga 18.11.2024, 18.12.2024 ja 20.01.2025. Võlgnikule on saadetud 21.01.2025 lepingu ülesütlemise teatis koos täiendava tähtaja kuni 10.02.2025 andmisega. Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu öeldi leping üles alates 11.02.2025. Võlgnikul on tasumata põhinõue 948.79 eurot. Nõue on loovutatud avaldajale. Avaldaja on arvestanud laenusummalt intressi seadusjärgses määras perioodi 19.08.2024 - 10.02.2025 eest 18.23 eurot ja viivist seadusjärgses määras perioodi 11.02.2025 - 14.05.2026 (maksekäsu esitamiseni) 124.48 eurot, millele lisandub jooksev viivis seadusjärgses määras. Avaldaja nõuab täiendavalt sissenõudekulusid lepingu kehtivuse ajal 15 eurot ja pärast lepingu lõppemist 40 eurot. Avaldaja nõue maksekäsu kiirmenetluses moodustab kokku 1231.76 eurot, s.h menetluskuludena riigilõiv avalduselt 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Võlgnik esitas 11.06.2026 nõudele vastuväite, sooviga tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna kohtule kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtul ei esitatud, andis kohtunikuabi asja menetlemise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 22 alusel üle Viru Maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 07.07.2026 kohtule kahepoolselt allkirjastatud kompromisslepingu. Poolte sõlmitud kompromissi kohaselt tasub võlgnik avaldajale võlgnevuse kogusummas 1238.88 eurot igakuiste maksetena (esimesed maksed 25 eurot, viimane makse 13,88 eurot) perioodil 10.07.2025 kuni 10.08.2030. Viru Maakohus 16.09.2026 määrusega jättis kompromissi käiguta ja andis avaldajale tähtaja 14 päeva kättesaamisest arvates kompromissi aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks ja esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule 28.09.2026 täiendavad selgitused krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte (avalduses esitatud ümberarvestatud nõuded) ja ülesütlemise asjaolude kohta. Avaldaja esitab täiendavalt laenulepingu ülesütlemise teate. Avaldaja teatas kohtule 07.08.2026, et võlgnik on kokkuleppe alusel tasunud 06.07.2026 ja 06.08.2026 osamaksed ning 08.10.2026, et nõude katteks on laekunud 25 eurot 07.10.2026.

3 (5)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissi ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja selle lisadega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtule esitatu põhjal on võlgnik krediidikonto lepingu alusel võtnud kasutusele krediidi 19.08.2024 1000 eurot ja 10.10.2024 27.61 eurot ja teinud tagasimakseid 78.82 eurot (vastavalt 08.09.2024 ja 06.11.2024). Kuna võlgnikul jäid tasumata maksed november ja detsember 2024 ja jaanuar 2025 eest, ütles krediidiandja lepingu alates 11.02.2025 üles. Avaldaja nõuab võlgnikult põhivõlgnevuse 948.79 eurot ning sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selgitab, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13). Kohus tuvastas, et krediidikontolepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 49,66% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (s.o kuni kolmekordse krediidi kulukuse määra; 3 x 16,65%) piiridesse. Kohtu hinnangul ei saa kohtule avaldatud põhjal asuda seisukohale, et krediidiandja on võlgnikuga 19.08.2026 krediidikonto lepingut sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt 16.09.2026 määrusele tuli avaldajal kompromissi lubatavuse hindamiseks täiendavalt välja tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest nähtub, et krediidiandja on täitnud konkreetse võlgniku osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohus selgitas, et kui avaldaja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et võlgnikule laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Avaldaja ei esitanud nõutud selgitusi, kuid teatas, et on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud juba ümberarvestatud nõudena, s.o arvestades kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui krediidiandja/nõude omandaja ei suuda ära tõendada, et algne krediidiandja on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuuluks ka nende rikkumiste tagajärjel hagi rahuldamisele sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 16, 25). Seoses lepingu ülesütlemisega kohus selgitab, et võlgnikul krediidivõlgnevuse tervikuna väljanõudmiseks peab krediidiandja nõue ka pärast tagasimaksete uuesti määramist olema muutunud tervikuna sissenõutavaks, s.o ka tagasimaksete uuesti määramisel peab laenulimiidi 4 (5)

laenuleping olema 11.02.2025 kehtivalt üles öeldud. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled on kokku leppinud igakuises makses vähemalt miinimumsuuruses, kuid ei ole määratud tagastatavate osamaksete maksimaalset suurust, erinevalt maksegraafiku alusel tagastatavatest krediidilepingutest, ei teki VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubamatu intressi ja kõrvalnõuete tõttu ettemakset, mille arvel saaks lugeda kaetuks osamaksed põhivõla katteks järgnevatel kuudel, millest omakorda sõltub aeg, millest alates saab võlgniku lugeda kolme järjestikuse osamaksega viivituses olevaks. Seega saab sellise arvelduskrediidi puhul ka VÕS § 403 4 lg 7 olukorras lugeda kõik maksed tasutuks põhivõla katteks ajal kui nad tasuti, mitte pidada neid ettemaksuks, mis lükkaks kolme järjestikuse osamaksega viivituses olemise aja alguse edasi. Eelnevat arvestades saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et krediidiandjal esines aluse lepingu ülesütlemiseks 11.02.2025. Võlgnevuse tõttu esineb ka alus võla sissenõudmiskulude nõudmiseks VÕS § 113 2 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Kompromissi pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seega B2 Impact OÜ ja S. M. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuva ja kompromissis kokkulepitu põhjal tasub võlgnik avaldajale kohustuse täitmisena maksekäsu kiirmenetluse kulud ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.