nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood XXX, aadress XXX, XXX) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja E.D (isikukood XXX; aadress XXX- XXX; e-post)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E.D vastu E.D ja Coop Finants AS vahel 14.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr L300515 tulenevate kohustuste täitmise nõudes.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 14. jaanuaril 2026 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 437,60 eurot, intress 68,27 eurot, haldustasu 10,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 104,30 eurot. Lisaks viivised alates 15.01.2026 kuni põhinõude summas 437,60 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 23,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti teel TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 765,26 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.01.2021 Coop Finants AS-ga (edaspidi ka krediidiandja) laenulepingu nr L300515, mille alusel sai kostja laenu summas 4000 eurot (dtl 14-24). Tegelik väljamakse 3920 eurot (dtl 26). Kostja oli kohustatud tasuma intressi 23.9% aastas. Tagasimakseid pidi kostja sooritama maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul 131,26 euro suuruse osamaksena. Kostja on laenulepingu raames teostanud tagasimakseid kogusummas 5874,30 eurot (dtl 27-43). Kostja ei täitnud oma kohustusti korrektselt ning krediidiandja esitas kostjale 31.12.2024 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 15.01.2025 (dtl 44). Coop Finants AS loovutas nõude hagejale (dtl 45).
7.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning kostjalt ei ole küsitud pangakonto väljavõtet. Hageja on avaldanud, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja 3 kuu keskmine sissetulek oli 1201 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 300 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 131,26 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 769,74 eurot (1201,00-300,00-131,26). See teeb kohustuste suhtarvuks ca 36%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi 2(3)
igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Kohus ei saa hageja seisukohaga nõustuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Krediidiandja ei ole käesoleval juhul kindlaks teinud kostja igakuised finantskohustusi ja muid püsikulusid, seega ei saanud krediidiandja olemasoleva info põhjal analüüsida kostja tegelikku krediidivõimet.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 23.9% aastas (vt dtl 14). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Hageja on kohtule esitanud nõude ümberarvestust juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 4000 eurot ning on tagasimakseid kogusummas 5874,30 eurot. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
11.Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
12.Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
15.Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.