X.P kaebus Tallinna Vangla 11. septembri 2026. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.P Vastustaja Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja toimikuga tutvumise piiramine, menetlusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kinniseks Tallinna Vangla 12. oktoobri 2026. a vastuse lisa 6 tervikteksti osas.
2.Eemaldada kaebaja Tallinna Vangla 12. oktoobri 2026. a vastuse lisa 6 tervikteksti uurimiselt. Keelata kaebajal e-toimiku kaudu dokumendi terviktekstiga tutvuda ja saada sellest ärakirju.
3.Võimaldada kaebajal tutvuda dokumendi versiooniga, millest on eemaldatud kolmas ja neljas lõik. Selgitada, et kaebaja saab võimaluse dokumendi selle versiooniga tutvuda pärast seda, kui praeguse määruse resolutsiooni p-d 1–3 on jõustunud.
Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 ning riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.X.P esitas 26. augustil 2026 Tallinna Vanglale taotluse elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks 5. või 9. septembril 2026. Taotlus on registreeritud 28. augustil 2026 numbriga 6-5/1-26/2812-1 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 24–25).
2.X.P esitas 31. augustil 2026 vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla tegevusetust tema
26.augusti 2026. a taotlusele vastamata jätmisel. Vaie registreeriti numbriga 1-8/1-26/202-1 (dtl 26).
3.Tallinna Vangla jättis 11. septembri 2026. a otsusega nr 6-5/1-26/2812-2 (dtl 28–29) X.P
26.augusti 2026. a taotluse rahuldamata. Vangla põhjendas otsust sellega, et kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut. Külastaja rikkus varasema külastuse käigus vanglas kehtestatud korda, tuues vangla territooriumile keelatud esemeid. Kuigi keelatud esemed avastati kontrolli käigus ja nende sattumine vanglasse tõkestati, näitab juhtum külastaja käitumist ning seab kahtluse alla tema valmisoleku järgida reegleid. Rikkumise aluseks olevad asjaolud ei ole taotluse lahendamise ajaks muutunud selliselt, et julgeolekurisk oleks täielikult ära langenud. Taotluse rahuldamist on võimalik kaaluda, kui rikkumise asjaolud on ära langenud ja ohtu vangla julgeolekule ei esine.
4.X.P esitas 22. septembril 2026 vaide vangla 11. septembri 2026. a otsusele. Vaie registreeriti numbriga 1-8/1-26/229-1 (dtl 33). Vaide kohaselt kahjustab pikaajalisest kokkusaamisest keeldumine kaebaja taasühiskonnastamist ja suhtlust perekonnaga. Elukaaslane on saanud varasemast juhtumist õppetunni ning kahetseb rikkumist. Edasine karistamine on alusetu.
5.Tallinna Vangla jättis 1. oktoobri 2026. a vaideotsusega nr 1-8/1-26/202-2 (dtl 31) X.P
31.augusti 2026. a vaide rahuldamata, sest vaide lahendamise ajaks oli tema 26. augusti 2026. a taotlusele vastatud. Seeläbi on vastuse saamise nõue täidetud ning puudub vajadus teha ettekirjutus taotluse lahendamiseks.
6.X.P esitas 5. oktoobril 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib kohustada Tallinna Vanglat tühistama pikaajalise kokkusaamise keelu. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kohtuda pikaajalisel kokkusaamisel oma elukaaslasega perekondlike suhete hoidmiseks. Kaebaja väitel püüdis tema elukaaslane tuua tema teadmata vanglasse keelatud aineid – steroide, mis olid kaebaja sõnul mõeldud tema seljaprobleemide raviks. Kaebaja leiab, et see ei anna alust keelduda pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest pikema ajavahemiku vältel.
7.Tallinna Halduskohus palus 6. oktoobri 2026. a kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada haldusmenetluse dokumendid ja selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid (mh elukaaslase teo suhtes võimaliku väärteomenetluse tulemust ja selle kaalu taotluste lahendamisel, pikaajalisest kokkusaamisest keeldumise ajalist kestust ning võimalust kaebaja taotluse rahuldamiseks).
8.X.P esitas 8. oktoobril 2026 Tallinna Halduskohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse esindamiseks nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses.
9.Tallinna Vangla esitas 12. oktoobril 2026 vastuse, milles märkis, et kaebaja 22. septembril 2026 esitatud vaide menetlemine vangla 11. septembri 2026. a keelduva otsuse peale on kohtule vastamise seisuga pooleli.
9.1.Vangla keeldus pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 11 p-i 2 alusel, sest kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda. Vangla peab takistama keelatud esemete ja ainete vanglasse jõudmist. 28. mail 2026 vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele saabunud kaebaja elukaaslaselt leiti kilesse pakendatud pakk valgete tablettidega. Kokkusaaja selgitustel sisaldas pakk 500 steroiditabletti. Vangla alustas juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetluse, mis on kohtule vastamise seisuga pooleli. Juhtumil oli kokkusaamise keeldumise otsustamisel oluline kaal – see annab alust arvestada keelatud ainete kaasatoomise kordumise riskiga. Kontrolli käigus tablettide avastamine ja edasise toimetamise tõkestamine ei kõrvalda tähendust tulevaste kokkusaamistega kaasneva riski hindamisel. Pikaajalise kokkusaamise edaspidiste taotluste rahuldamine on võimalik, kui taotluse lahendamise hetkeks tuvastatud asjaoludel (sh väärteomenetluse käigus teatavaks saanud teave) ei ole võimalik järeldada ohtu vangla julgeolekule ning kui konkreetset riski on võimalik õiguspäraste meetmetega piisavalt maandada. 2(4)
9.2.Vangla arvestab pikaajalise kokkusaamise olulist tähendust kinnipeetava perekondlike sidemete säilitamisel ja taasühiskonnastamisel. 11. septembri 2026. a otsusega ei kehtestatud kindlat ajavahemikku hõlmavat ega tähtajatut üldist pikaajaliste kokkusaamiste keeldu. Iga taotlust hinnatakse individuaalselt selle lahendamise ajal teadaolevatest asjaoludest. Pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumine ei välista kaebaja ja tema elukaaslase lühiajalisi kokkusaamisi. Kaebajale võimaldati lühiajaline kokkusaamine 20. juunil 2026, ent kokkusaaja ei ilmunud kohale. Samuti on kaebajale võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi videosilla vahendusel 12. juunil ja 3. augustil 2026. Seega on kaebajal võimaldatud säilitada elukaaslasega kontakt väiksema julgeolekuriskiga kokkusaamisvormide kaudu.
9.3.Vangla esitas taotluse (dtl 38–39) kuulutada haldusasja menetlus kinniseks ja piirata kaebaja juurdepääsu 28. mai 2026. a ettekandele nr 1-26-6491 (vastuse lisa 6, dtl 40), kuna sellele on kehtestatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-i 12 alusel juurdepääsupiirang. Ettekanne sisaldab kokkusaaja isikuandmeid. Andmete avaldamine kahjustaks tema eraelu puutumatust. Huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu ei kaalu üles kokkusaaja eraelu kaitsmise vajadust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebuse saanud kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme (HKMS § 120 lg 1 p 1) ning kontrollib, ega ei esine alust kaebust tagastada või käiguta jätta (HKMS § 120 lg 1 p 8).
11.Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja avaldas kaebuses soovi kohustada Tallinna Vanglat tühistama talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise otsus. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt keeldus vangla kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest 11. septembri 2026. a otsusega. Seega loeb kohus, et kaebus on esitatud Tallinna Vangla 11. septembri 2026. a otsuse tühistamiseks.
12.VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide. Vaide läbivaatamisele on ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaebaja esitas vangla 11. septembri 2026. a keelduva otsuse vaidlustamiseks vaide 22. septembril 2026. Vangla kinnitas kohtule, et kaebaja vaide läbivaatamine on veel pooleli. Samuti ei ole saabunud vaide lahendamise tähtaeg. Kaebaja on seega kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal tuleb esmalt ära oodata kohustusliku kohtueelse menetluse tulemus ning seejärel on tal võimalik esitada kaebus halduskohtule. Praegune kaebus tuleb aga kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4).
13.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
14.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses esindamiseks jätab kohus rahuldamata. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. Kohtule esitatud kaebusel pole eduväljavaateid , kuna kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 111 lg 1; RÕS § 7 lg 1 p 5). Lisaks on kaebaja kohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu ei ole riigi õigusabi andmine ei haldusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on suutnud esitada nii haldusmenetluses vanglale erinevaid taotlusi ja vaidlustusi kui ka kohtule kaebuse ja taotlusi iseseisvalt ilma esindaja osaluseta. Kaebaja on suutnud iseseisvalt oma seisukohti väljendada ja asjaolusid kirjeldada, tema avaldustest on võimalik üheselt mõista probleemi, mille lahendamist ta soovib. Kaebaja ei vaja ei haldusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses osalemiseks õigusalaseid teadmisi, sest nii kohtul kui ka 3(4)
haldusorganil lasub selgitamis- ja uurimiskohustus. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma esindajata kaitseta. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses õigusabi saamiseks rahuldamata.
16.HKMS § 77 lg 1 kohaselt reguleerivad halduskohtumenetluse avalikkust, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist, kohtuistungi edastamist ja salvestamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa sellest kinniseks mh juhul, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Samuti siis, kui see on ilmselt vajalik muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p 3). Kinniseks kuulutatud menetluses võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga. Menetlusosalisele ei anta luba toimikuga tutvuda, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lg 2 ning § 79 lg 1 p-d 1 ja 2). Menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate dokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses. Tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg 3).
17.Tallinna Vangla esitas kohtule 28. mail 2026 koostatud ettekande kaebaja elukaaslaselt keelatud ainete leidmise kohta (vastuse lisa 6). Vastustaja soovib viidatud dokumendi osas menetluse kinniseks kuulutamist ning sellele kaebaja juurdepääsu piiramist. Vangla põhjendab taotlust sellega, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel, sest see sisaldab kaebaja elukaaslase isikuandmeid.
18.Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu ei kaalu käesoleval juhul üles kokkusaaja eraelu kaitse vajadust. Seetõttu on menetluse kinniseks kuulutamine vangla 12. oktoobri 2026. a vastuse lisa 6 osas põhjendatud.
19.Kohus ei pea põhjendatuks keelata vangla esile toodud huvide kaitseks kaebajal tutvuda kogu dokumendiga. Dokument sisaldab muu hulgas andmeid, millest kaebaja on teadlik (nt kaebaja ja kokkusaaja nimi, sünniajad, kokkusaamise toimumise aeg ja läbiotsimisel keelatud esemete leidmise fakt). Nendele andmetele juurdepääsu piiramine ei ole eesmärgipärane.
20.Ettekande kolmas ja neljas lõik sisaldavad kokkusaaja terviseandmeid, kokkuvõtlikku kirjeldust pikaajalise kokkusaamise eelsest läbiotsimisest ning keelatud ainete avastamise kulgu. Kokkusaaja eraelu kaitsmise eesmärgil tuleb jätta need andmed kaebajale avaldamata. Sellisel viisil juurdepääsupiirangu kohaldamine ei piira kaebaja õigusi ülemäära ega mõjuta tema kaebeõiguse realiseerimist oluliselt. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud sellega, et ta saab tutvuda dokumendi ülejäänud osaga ning et tema eest varjatud teabega tutvub kohus.
21.Kohus rahuldab seega Tallinna Vangla taotluse osaliselt ning keelab kaebajal Tallinna Vangla 12. oktoobri 2026. a vastuse lisa 6 tervikteksti osas toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. Kaebajale tutvumiseks valmistab kohus ette ettekande versiooni, millest on eemaldatud kolmas ja neljas lõik. Dokumendi see versioon tehakse kaebajale kättesaadavaks praeguse määruse resolutsiooni p-de 1–3 jõustumise järel.
22.Kohus kuulutab eeltoodu põhjal menetluse Tallinna Vangla 12. oktoobri 2026. a vastuse lisa 6 tervikteksti osas kinniseks. Kohus eemaldab kaebaja selle tõendi uurimiselt (HKMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Kohus keelab kaebajal nimetatud dokumendi osas toimikuga tutvuda ja saada toimiku materjalidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2).
23.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.