P.O (P.O) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise keeluga vanglas, ravi saamata jäämise ja nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses ning Viru Vangla kohustamiseks müüa vangla kaupluses nikotiiniplaastreid
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjast nr 3-26-206 praeguse asja juurde Viru Vangla 29. jaanuari 2026. a vastusega esitatud Viru Vangla
5.jaanuari 2026. a otsus nr 1-9/3-26/174-4.
2.Tagastada kaebus asjas nr 3-26-3059.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Viru Vangla kinnipeetav P.O (edaspidi ka kaebaja) esitas 29. septembril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses suitsetamise keelamisega, vastava ravi saamata jäämisega vanglas ning nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses. Kaebaja osutab, et suitsetamise keeld ja ravi andmata jätmine on põhjustanud talle tervisekahju ning tema vaimset tervist on rikutud pikema aja vältel. Kuna vangla on keeldunud võtmast vanglapoodi müüki nikotiiniplaastreid, on kaebaja kannatanud võõrutusnähte, depressiooni, stressi, saanud närvivapustuse. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju summas 900 000 eurot hüvitamist ja taotleb nikotiiniplaastrite müüki panekut.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 8. oktoobril 2026 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Arvestades kaebuse sisu, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt asjaoludega, et vanglas on suitsetamine keelatud, vangla ei võimalda ravi ning vangla kaupluses ei müüda nikotiiniplaastreid. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja taotleb HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Viru Vangla kohustamist müüa vangla kaupluses nikotiiniplaastreid. I
5.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 3 ette olukorra, kus kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tulenevalt HKMS § 43 lõike 1 punktist 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.
6.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-26-44 esitanud kohtule kaebuse, milles nõuab samuti Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses suitsetamise keeluga vanglas. Kaebuse kohaselt on suitsetamise keeluga vanglas põhjustatud kaebajale stressi, depressiooni, võõrutusnähte. Kuigi kohus on asjas 3-26-44 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastanud HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, siis on kaebaja viidatud määruse vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus, kus määruskaebemenetlus on hetkel pooleli. Haldusasi nr 3-26-44 tuleb seega lugeda jätkuvalt kohtu menetluses olevaks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2026. a määrus asjas nr 3-25-3310, p 7). Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi seoses sellega, et tal ei lubata vanglas suitsetada, siis tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-26-44 raames.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kaebus osas, milles ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses suitsetamise keeluga vanglas, tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. II
8.Kohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses.
9.HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust
korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
10.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud vangla kaupluses nikotiiniplaastrite mittemüümisega seoses kahju hüvitamise taotlusega Viru Vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla 8. oktoobri 2026. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Viru Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Viru Vangla poole pöördunud. Kohus leiab, et kahju hüvitamise taotluseks ei saa pidada kaebaja 31. juuli 2026. a taotlust, kus ta soovis nikotiiniplaastrite vangla kauplusesse müügile panemist ning märkis, et keelduva vastuse loeb enda tervise teadlikuks kahjustamiseks ja hindab tervisekahju summale 900 000 eurot. Kaebaja ei nõudnud selles taotluses kahju hüvitamist, vaid üksnes kirjeldas, millises summas tervisekahju vangla võimalik keelduv vastus talle põhjustab. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal täitmata VangS § 1 1 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
11.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude osas, milles ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses, praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus vastavas osas tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses nikotiiniplaastrite mittemüümisega vangla kaupluses. III
12.Kohus märgib, et kaebus on lubatav osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vanglas nikotiinasendusravi mittesaamisega. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadus ei näe vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sõltumata kaebuse lubatavusest leiab kohus, et esineb alus kaebuse tagastamiseks.
13.Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud.
14.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud
kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
15.Asjaolu, et Viru Vangla ei osutanud kaebajale seoses suitsetamise keeluga vanglas nikotiinasendusravi, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohus võtab HKMS § 62 lõike 2 alusel tõendina käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-26-206 kohtule 29. jaanuaril 2026 esitatud Viru Vangla 5. jaanuari 2026. a otsuse nr 1-9/3-26/174-4. Selle otsuse kohaselt ei maininud kaebaja Viru Vanglasse vastuvõtmisel 3. juulil 2024 kordagi nikotiinisõltuvust ega kaevanud enne 23. septembrit 2025 ühelgi tervishoiutöötaja vastuvõtul nikotiinivõõrutuse sümptomite üle ega palunud sellega seoses abi. Ühtlasi nähtub viidatud otsusest, et tervishoiutöötaja hinnangul ei olnud kaebajal 23. septembril 2025 näidustust medikamentoosseks raviks ja 10. novembril 2025 toimunud vastuvõtul ei olnud kaebajale näidustatud nikotiinasendusravi. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebajal esinevad pärast 10. novembrit 2025 suitsetamise keelu tõttu tema enesetunnet häirivad võõrutusnähud, mille leevendamiseks oleks vajalik osutada talle nikotiinasendusravi. Kaebaja on vanglas viibinud praeguseks enam kui 2 aastat ja 3 kuud. Ägedad võõrutusnähud, mis võivad vajada meditsiinilist sekkumist, tekivad vahetult pärast nikotiini tarvitamise lõpetamist.
16.Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
18.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-31-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
19.Kohus leiab, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei saanud kaebajale Viru Vanglale etteheidetava tegevusega kaasneda üleelamisi, mis kujutaksid endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla tervise kahjustamisega RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks saanud nikotiinasendusravi osutamata jätmisega kaasneda ka mõne muu RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud õigushüve rikkumine. Eeltoodust tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse edulootused vähesed.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt ning hüvitamiskaebuse edulootused on vähesed. Kohus tagastab vastava hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. IV
21.Kohus on seisukohal, et ka kohustamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Nagu hüvitamisnõude puhul, siis ka kohustamisnõude esitamise korral tuleb kaebajal esmalt läbida vanglas kohustuslik kohtueelne menetlus.
22.VangS § 11 lõige 5 sätestab, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse üksnes selle nõudega ja üksnes selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses.
23.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule kohustamiskaebuse esitamist pöördunud kohase vaidega Viru Vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla 8. oktoobri 2026. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Viru Vanglale kohast kohustamisvaiet. Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 31. juulil 2026 taotluse, et vangla poodi pandaks müüki nikotiiniplaastrid. Vastuseks kaebaja taotlusele selgitas Viru Vangla 25. augusti 2026. a vastuses nr 6-7/3-26/3767-2, et vanglate e-poodi ei ole lubatud nikotiiniplaastreid müüki panna. Kohase vaide esitamist asja materjalidest ei nähtu. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt vaidega Viru Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal täitmata VangS § 1 1 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
24.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kohustamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.