lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-251/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-251/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-251

Määruse kuupäev

3. oktoober 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

T.X-i (T.X) kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks vaadata 24. detsembri 2025. a vaie uuesti läbi

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-26-251.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.X esitas 29. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt meelitas julgeolekuosakonna töötaja A. Bronzov 3. detsembril 2025 kaebaja tema kambrist nr 317 välja ning küsitles teda seoses kriminaalasjaga nr 25922900045. Kaebaja on seisukohal, et ametnik tahtlikult hoidis teda kambrist eemal, sest kui ta hiljem kambrisse nr 317 tagasi läks, siis sai ta aru, et keegi on tema kambris sees käinud. Kaebaja esitas kaebuse nr 2-25/22/15220, paludes vaadata videokaamerate salvestusi ja teatada, kes käis tema kambris nr 317. Avaldusele vastas I. Tatarin dokumendiga nr 2-2/2-5/6888-2. Vastuse kohaselt kambris ei käidud, kuid kaebaja sai aru, et ametnik valetab ja kaitseb oma kaasosalisi. Kaebaja esitas vastuse peale vaide ning palus uuesti kontrollida videokaamerate salvestusi sektoris S5 ning kontrollida, kes käis tema kambris nr 317. Kaebaja märgib, et vaie läks kontaktisikule, kes keeldus vaide menetlemisest, kuigi vaiet peaks vanglas menetlema üksuse juht. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas vanglas oli õigusrikkumine siis, kui ta vestles A. Bronzoviga ning kes käis kambris, kui ta vestles A. Bronzoviga. Lisaks palub kaebaja võimaldada, et vaiet menetleks üksuse juht või vangla direktor. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumisest vabastust ja esindajat.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 09.11.20263-26-2998/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.11.20263-26-3492/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-3396/6
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 12. augustil 2026 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Lähtuvalt asja materjalidest mõistab kohus, et kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on saada teada, kes käis 3. detsembril 2025 tema kambris nr 317 ajal, mil ta vestles A. Bronzoviga. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks, kas 3. detsembril 2025 toimus õigusrikkumine ajal, mil kaebaja vestles A. Bronzoviga. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja võimaliku õigusrikkumise all silmas asjaolu, et tema kambris nr 317 käidi tema äraoleku ajal, s.o ajal, mil ta vestles A. Bronzoviga 3. detsembril 2025. Sisuliselt taotleb kaebaja, et kohus teeks kindlaks faktilise asjaolu – kes käis 3. detsembril 2025 kaebaja kambris nr 317 ajal, mil ta vestles A. Bronzoviga. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on esitanud nõude Tartu Vangla kohustamiseks lahendada tema 24. detsembri 2025. a vaie uuesti. Kohus käsitab kaebust kaebaja esitatud nõuetest lähtudes kohustamis- ja tuvastamiskaebusena (HKMS § 37 lõike 2 punktid 2 ja 6).
4.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga.
5.Kaebaja on esitanud kohtule üldise tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Ta soovib, et kohus teeks kindlaks, kes käis 3. detsembril 2025 tema kambris nr 317 ajal, mil ta viibis kambrist eemal ja vestles A. Bronzoviga. Kaebaja ei ole seejuures selgitanud, kuidas on sellise faktilise asjaolu kindlakstegemine temale vajalik.
5.1.HKMS § 44 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tuvastamiskaebuse esitamist tuleb pidada erandlikuks ning võimalused selle õiguskaitsevahendi kasutamiseks on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lõige 2). HKMS § 38 lõikest 4 ja § 44 lõikest 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366, p 15).
5.2.Seaduses on sätestatud piirang, et faktilise asjaolu tuvastamine toimub konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, milline on see avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja tuvastada kaebaja viidatud faktilist asjaolu. Ühtlasi puudub avaliku võimu tegevus, mille eest kaebaja võiks tuvastamisnõudega enda õiguste kaitset taotleda. Kohtule esitatud kaebusest ja Tartu Vangla edastatud kohtueelse menetluse materjalidest ei ilmne, et Tartu Vangla oleks kaebaja õigusi avalik-õiguslikus suhtes riivanud. Kaebaja esitas 4. detsembril 2025 vanglale teabenõude, milles soovis teada, kas keegi käis tema eemaloleku ajal 3. detsembril 2025 tema kambris nr 317. Ühtlasi soovis kaebaja teada, kas tal on võimalik vaadata videokaamera salvestusi. Tartu Vangla vastas kaebaja 4. detsembri 2025. a teabenõudele 15. detsembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/6888-2. Vastusega teavitati kaebajat, et videokaamerate salvestuste kontrollimisel selgus, et kaebaja suhtles A. Bronzoviga 3. detsembril 2025 kell 9.39‒9.57 ning sellel ajal ei sisenenud keegi kaebaja kambrisse. Vangla selgitas, et videokaamerate salvestiste puhul on tegemist asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabega, mille vaatamine kinnipeetavatele ei ole lubatud. Seega on Tartu Vangla kaebaja teabenõudele sisuliselt vastanud ning teinud seejuures kindlaks, et keegi ei käinud 3. detsembril 2025 tema kambris nr 317 ajal, mil ta vestles A. Bronzoviga. Eelnevat arvestades ei ole kaebaja ära näidanud, et tuvastamisnõue oleks tema õiguste kaitseks vajalik.

5.3.Kui tuvastamiskaebus ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega sobiv, siis on tuvastamiskaebus võimalik tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2025. a määrus asjas nr 3-25-360, p 12). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus T.X-i tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
6.Kohus on seisukohal, et ka kaebuses esitatud nõue Tartu Vangla kohustamiseks vaadata tema 24. detsembri 2025. a vaie uuesti läbi kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
6.1.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 4. detsembril 2025 teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis teada, kas ajal, kui ta suhtles A. Bronzoviga, käis keegi tema kambris nr 317. Ühtlasi küsis kaebaja, kas ta võib vaadata videokaamerate salvestusi (dtl 9). Tartu Vangla vastas kaebaja teabenõudele 15. detsembril 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/68882. Vangla selgitas, et videokaamerate salvestuste kontrollimisel selgus, et kaebaja suhtles A. Bronzoviga 3. detsembril 2025 kell 9.39‒9.57 ning sellel ajal ei sisenenud keegi kaebaja kambrisse. Vangla videokaamerate salvestiste puhul on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mille vaatamine kinnipeetavatele ei ole lubatud (dtl 8). Kaebaja esitas seejärel 24. detsembril 2025 Tartu Vangla vastuse peale vaide ning palus uuesti kontrollida videokaamerate salvestusi (dtl 10). Tartu Vangla osutas 27. jaanuari 2026. a vastuses nr 6-7/2-26/277-1, et mõistab kaebaja 24. detsembri 2025. a pöördumist taotlusena kontrollida videokaamerate salvestistelt, kas keegi käis 3. detsembril 2025 kell 9.39‒9.57 tema kambris.
24.detsembri 2025. a taotluse lahendamiseks kontrollis vangla vastavat videosalvestist uuesti ning tuvastas, et keegi ei sisenenud sellel ajal kaebaja kambrisse.
6.2.Kohus on seisukohal, et kaebaja on 24. detsembri 2025. a vaide esitanud valele haldusorganile. Tartu Vangla 15. detsembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/6888-2 mittenõustumisel tuli kaebajal pöörduda vaidega Andmekaitse Inspektsiooni poole (AKI) või esitada kaebus otse halduskohtule. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lõige 1 koosmõjus AvTS § 44 punktiga 1 ja § 45 lõike 1 punktiga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le. Tegemist on vaidealluvusega, mille seadusandja on kindlaks määranud kõigi teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste korral lähtuvalt sellest, et AKI-l on pädevus teha järelevalvet AvTS-i täitmise üle. See järelevalvepädevus hõlmab ka AvTS-i kohaldamist vanglas. Seega tuleb praegusel juhul pidada AvTS § 46 lõiget 1 erinormiks vangistusseaduse § 11 lõike 5 suhtes, mitte vastupidi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-20992, p 10). Seega ei ole Tartu Vangla pädev lahendama kaebaja 24. detsembri 2025. a vaiet ning kaebajal puudub õigus nõuda, et Tartu Vangla vaataks tema 24. detsembri 2025. a vaide läbi.
6.3.Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tuleb kaebus ka kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
7.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
8.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
8.2.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus lisab, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
8.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-24-3057/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium