Liiklussüüteod

(SWIFT

EEUHEE2X),

Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585

(SWIFT

LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700033161 ning selgitus: „Sigmar Rikkolas, 1-26-6907, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - Salvestised (millised on lisatud e-toimikus kriminaaltoimiku materjalidele - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I SÜÜDISTUS

Sigmar Rikkolast süüdistatakse selles, et tema 13.07.2025 kella 13.00 paiku juhtis LääneVirumaal Rakvere linnas Vallikraavi tn l juures suunaga Tallinna tänava poole P. R. kuuluvat Mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarbimisest tingitud joobeseisundis. Sigmar Rikkolase väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,02mg/ l. Sellega rikkus Sigmar Rikkolas liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Sealjuures sõitis Sigmar Rikkolas otsa tema ees olevale sõidukile registreerimisnumbriga XXX ning lahkus sündmuskohalt.

LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Oma sellise tahtliku tegevusega pani Sigmar Rikkolas toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti tema 20.12.2025 kella 02:28 paiku XXX aadressil asuva XXX terrassil ehk avalikus kohas KorS § 54 tähenduses tungis kallale töökohustusti täitvale turvatöötajale K.-K. M. (M.), haarates kannatanul kõrist kinni ning pigistas seda vähemalt kahel korral, kuni sekkus pubist väljunud eeluurimisel tuvastamata klient. Seepeale haaras Sigmar Rikkolas eeluurimisel tuvastamata pubi kliendil põlvede ümbert kinni, tõstis ta üles ning viskas vastu maad. Pärast seda võttis Sigmar Rikkolas seljast jope, lähenes eeluurimisel tuvastamata kliendile ning lõi teda ühel korral parema käe rusikaga näopiirkonda, üritades teda lüüa ka teist korda, kuid eeluurimisel tuvastamata klient tõmbas pea eest ära. Seejärel tõmbas Sigmar Rikkolas eeluurimisel tuvastamata kliendi pikali ning lõi teda korduvalt rusikaga kehapiirkonda, kuni sekkusid töökohustusi täitvad XXX turvatöötajad. Oma tahtliku tegevusega tekitas Sigmar Rikkolas kannatanule K.-K. M. füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o pindmised kaelavigastused, ning eeluurimisel tuvastamata kliendile vähemalt füüsilist valu. Sündmuskohal viibinud eeluurimisel tuvastamata XXX klient sekkus vägivallategevusse. Seega häiris Sigmar Rikkolas oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule oluliselt ka sündmuskohal viibinud ja vägivallategevusse sekkunud eeluurimisel tuvastamata XXX kliendi rahu ning turvatunnet, samuti tuvastamata kõrvaliste kolmandate isikute rahu ja turvatunnet. Kirjeldatud tegevus oli vastuolus ühiselu aluseks olevate käitumisnormide, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning väljendas üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus Sigmar Rikkolas korrakaitseseaduse § 55 lg1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Seega Sigmar Rikkolas, rikkudes tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II

KOKKULEPPE

SISU

KARISTUSE

MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS

LIIGI

JA

MÄÄRA

NING

Süüdistatava Sigmar Rikkolase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sigmar Rikkolase süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 10 kuud ning KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sigmar Rikkolase süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi moodustada liitkaristus lugedes kergem karistust kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg s.o 3 päeva (13.07.2025-14.07.2025 ja 20.12.2025). Seega ärakandmata karistus on 1 aasta 5 kuu 27 päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Sigmar Rikkolaselt sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu ja kulu osalemise eest kohtueelses menetluses summas 281,48 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o 1419 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1700,48 eurot, mis jätta kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 1 süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit, võimaldada menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: Salvestised, millised on lisatud e-toimikus kriminaaltoimiku materjalidele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Sigmar Rikkolas ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas.

III KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav Sigmar Rikkolas avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Sigmar Rikkolas on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Sigmar Rikkolas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõista talle põhi- ja lisakaristus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastavad taotletud karistused süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkuleppe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Sigmar Rikkolaselt tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses, kuid võimaldada need tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse resolutsioonis märgitu kohaselt.

Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.