Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 5. oktoober 2026 1-26-2984 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Marina Ninaste Kriminaalasi Anti Kägovere süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, lühimenetlus Tartu Maakohtu 30. juuli 2026. a otsus Süüdistatav Anti Kägovere ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Süüdistatav - Anti Kägovere, isikukood 38406196525, elukoht XXX, viibib vahistatuna Viru Vanglas alates 11. märtsist 2026, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja - vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik ja abiprokurör Meelis Juursoo Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuli 2026. a otsus osas, millega kohustati Anti Kägovere tasuma temalt välja mõistetud menetluskulud 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada Anti Kägovere tasuma temalt välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena võrdsetes osades.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
5.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 133 eurot 92 senti (sealhulgas käibemaks 25 eurot 92 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Anti Kägovere süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et ta juhtis 5. detsembril 2025 kella 19.20 ajal ja 10. märtsil 2026 kella 11.43 ajal Võru maakonnas Setomaa vallas vastavalt Kääpa-Obinitsa Võmmorski-Petseri teel ja Treski külas Karisilla Petseri teel mootorsõidukit Audi A6 Avant alkoholijoobe seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli esimesel korral vähemalt 1,44 mg/l ja teisel vähemalt 1,28 mg/l alkoholi. A. Kägovere on varem karistatud Tartu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 30. juuli 2026. a otsusega tunnistati A. Kägovere süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. Seda vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-le 2 tuginedes kolmandiku võrra, saades karistuseks 2-aastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti A. Kägoverelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Maakohus mõistis A. Kägoverelt välja menetluskulud kokku 2242,98 eurot, mis tuleb tal tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
3.Süü on tõendatud ja A. Kägovere tunnistab tehtut. Ta pani kuriteod toime kavatsetult.
4.A. Kägovere tuleb karistada 3-aastase vangistusega. Tema süü on suur. A. Kägoverel mõõdetud joove oli mõlemal korral oluliselt üle kriminaaljoobe alammäära. Ta pani kuriteod toime ajal, mil oht teistele liiklejatele oli suur. A. Kägovere oli teadlik, et ei tohi joobeseisundis autorooli taha istuda, ent tegi seda siiski. Teine rikkumine toimus ajal, mil esimese kohta oli algatatud kriminaalmenetlus ja tal oli sõlmitud karistuskokkulepe. A. Kägoverel on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi. Tal tuli viibida 1 kuu vanglas, ülejäänud osas jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 22. novembril 2023. Varasem karistus ei avaldanud talle mõju ja ta on üles näidanud hoolimatust. Karistust kergendab A. Kägovere kahetsus, ehkki kohus pole veendunud, et see on siiras, sest tegu pole esmakordne. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine pole põhjendatud. Seda ei tingi võimalus tegeleda vabaduses alkoholiprobleemiga ega töökoha ja sissetuleku säilitamine. Juba pärast esimest süüdistuses toodud kuritegu lubas A. Kägovere alkoholiprobleemiga tegeleda.
5.Viimati võeti A. Kägoverelt Tartu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsusega juhtimisõigus ära 5 kuuks. Praegu tuleb seda teha 1 aastaks ja 6 kuuks, mis on selle lisakaristuse keskmine määr. Apellatsioonid
6.Maakohtu otsuse vaidlustasid A Kägovere ja tema kaitsja.
7.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist vangistuse osas ja karistuse kergendamist ning selle täitmisele pööramata jätmist ja KarS §-le 74 tuginedes A. Kägovere käitumiskontrollile allutamist. Kaitsja osutab, et A. Kägovere mõistab toime pandud kuritegude raskust. Korduv 2(5)
joobes juhtimine ja varasem karistus ei tähenda tingimata vajadust pöörata vangistus täies ulatuses täitmisele. Maakohus ei põhjendanud, miks on vajalik sedavõrd pikk vangistus, nagu praegu mõisteti. Kaitsja ei vaidle vastu, et A. Kägovere süü oli suur ja et alkoholiprobleemiga tegelemise võimalus ning töökoha ja sissetuleku säilitamine pole sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise. A. Kägovere on valmis loobuma alkoholi tarvitamisest ja end ravima ning täitma kriminaalhoolduse nõudeid, ta tunnistab süüd ja kahetseb. Pikaajaline vangistus ei lahenda alkoholiprobleemi.
8.A. Kägovere taotleb kergema põhi- ja lisakaristuse mõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja kergemat lisakaristust. Lisaks palub A. Kägovere vähendada menetluskulusid ja võimaldada need tasuda 12 kuu jooksul. Ta leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu piisavaid põhjendusi mõistetud karistuse kohta. A. Kägovere peeti mõlemal juhul kinni vahetult pärast seda, kui oli sõitu alustanud. Ta ei kujutanud liiklusele suurt ohtu. Rikkumised toimusid ajal, mil oli vähetõenäoline kohata teist liiklejat. Kohus ei võtnud arvesse kahetsust. Kohtuotsusest võib välja lugeda, et joobes juhtimise eest tuleb karistada pikaajalise vangistusega. A. Kägovere süü suurust ei näita see, et ta oli vastutustundetu. Ta saab teha üldkasulikku tööd. Kohus ei põhjendanud piisavalt lisakaristuse määra. A. Kägovere palub vähendada menetluskulusid ja võimaldada need tasuda 12 kuu jooksul, sest tema ainsaks sissetulekuks on vanglas teenitav töötasu ja ta on osaliselt töövõimetu. Menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib tal üle jõu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud A. Kägoverele KarS § 424 lg 2 järgi karistust mõistes ega lisakaristust kohaldades kaalutlusviga, mis tingiks selle muutmise. Küll aga rikkus kohus menetluskulude hüvitamist otsustades oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõistes, sest ei arvestanud A. Kägovere varalist seisundit.
10.Karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)
11.Kolleegiumi hinnangul ei mõistnud maakohus A. Kägoverele liiga karmi karistust. Vaidlustatud otsuses on toodud asjakohased põhjendused esiteks süü suuruse kohta. A. Kägoverele arvatakse süüks kahel korral alkoholijoobes auto juhtimist ja mõlemal juhul oli joove küllaltki suur (vähemalt 1,44 mg/l ja 1,28 mg/l). Kuriteod toimusid kella 19.20 ja 11.43 ajal, mil teiste liiklejate kohtamine oli A. Kägovere sõidetud teedel tõenäoline. Maakohtu otsuses on kirjas, et kohus võttis arvesse karistust kergendava asjaoluna A. Kägovere kahetsust (vt vaidlustatud otsuse lk 6, p 27). Ehkki kohus lisas, et pole veendunud kahetsuse siiruses, võib otsusest välja lugeda siiski seda, et sellele vaatamata võttis kohus arvesse kahetsust karistust kergendava asjaoluna.
12.Eriti kõnekaks saab A. Kägoverele karistust mõistes pidada seda, et 10. märtsil 2026 toime pandud kuriteo ajaks oli juba mõnda aega käinud kriminaalmenetlus 5. detsembril 2025 toimunud kuriteo kohta ja sõlmitud oli isegi karistuskokkulepe, aga see ei heidutanud vähimalgi määral teda uuesti üsna suures alkoholijoobes autorooli istumast. Oluline on seegi, et A. Kägovere on varem karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ja ta viibis 1 kuu vanglas, ent see ei 3(5)
avaldanud talle piisavat mõju ja ta jätkas samasuguste kuritegudega. Kuna A. Kägovere on korduvalt samaliigilise kuriteo toime pannud, peab talle praegu mõistetavas karistuses avalduma lisaks muule ka see, et õiguskord taunib kuritegude korduvat toimepanemist ja suhtub sellesse rangelt, et kinnistada keelunormi kehtivust (vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03, p 5 ja 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 8). Samuti tuleb karmilt suhtuda korduvasse alkoholijoobes auto juhtimisse, kuna purjus autojuhid on liikluses ohtlikud ja see kuritegu on üsna levinud (vt nt Liikluskuriteod | Kuritegevus 2025, vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03, p 5). Neil asjaoludel vastab A. Kägovere süü suurusele ja võimalusele mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huvidele 3-aastane vangistus, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kolleegium ei näe A. Kägovere puhul võimalust jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata (vt lisaks maakohtu otsuse lk 6, p 29 koos viitega Riigikohtu praktikale).
13.Maakohus ei eksinud ka A. Kägoverelt juhtimisõiguse äravõtmisel 1 aastaks ja 6 kuuks (vt maakohtu otsuse lk 6, p-d 31 ja 32). Kohus osutas asjakohaselt, et Tartu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsusega võeti A. Kägoverelt sama kuriteo toimepanemise eest juhtimisõigus ära 5 kuuks. Võttes arvesse kuritegude korduvust ja A. Kägovere suutmatust hoiduda uuest kuriteost isegi kriminaalmenetluse ajal, saab pidada põhjendatuks 1 aastaks ja 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist, mis on selle lisakaristuse keskmine määr.
14.KrMS § 180 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtutoimikust nähtub, et A. Kägovere 2025. aasta sissetulek oli kokku 17 213 eurot (KoTo I kd, tl 51) ja tal on osaline töövõime (vt nt KoTo I kd, tl 12 ja 92). See näitab, et süüdistatavale võib 2242,98-eurose menetluskulu hüvitamine käia üle jõu. Maakohus seda aga arvesse ei võtnud. Selle vea saab ringkonnakohus parandada.
15.A. Kägovere apellatsioonist nähtub, et ta viibib vanglas, kus saab teha tööd, aga igakuine sissetulek seal on madal (umbes 30–50 eurot kuus). Süüdistatav peab ka võimalikuks, et saab müüa enda vara, mille arvelt tasuda menetluskulusid. Kolleegium leiab, et neil asjaoludel pole põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades aga A. Kägovere praegust varalist seisu, tuleb võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.
16.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. juuli 2026. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega kohustab süüdistatavat tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena. Ringkonnakohus rahuldab süüdistatava apellatsiooni osaliselt ja jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
17.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 178,56 euro (sh käibemaks 34,56 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja kaitsealusega nõupidamiseks 45 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 75 minutit. Kolleegium rahuldab taotluse osaliselt. Arvestades kaitsja argumentide kvaliteeti ja kriminaalasja väikest mahtu ning seda, et asjas pole keerukaid õiguslikke küsimusi, loeb ringkonnakohus kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 108 eurot, millele lisandub käibemaks 25,92 eurot, kokku seega 133,92 eurot. Kuna kolleegium peab süüdistatava apellatsiooni osaliselt põhjendatuks, jääb see kulu KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda, seda vaatamata sellele, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 4(5)
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.