Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-9800
Tsiviilasi
A.E hagi V.K vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2867,58 eurot Hageja (laps): A.E (isikukood
Hageja seaduslik esindaja (ema): G.K (isikukood
Kostja (isa): V.K (isikukood XXX).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Rahuldada A.E hagi V.K vastu tagaseljaotsusega. Mõista V.K-lt A.E kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 08.04.2026 kuni 30.04.2026 eest kokku summas 244,28 eurot. Mõista V.K-lt A.E kasuks välja elatis perioodi 01.05.2026 kuni 31.10.2026 eest kokku summas 1911 eurot 72 senti. Mõista V.K-lt A.E kasuks alates 1. novembrist 2026 kuni A.E täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti (295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada V.K-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 A.E kasuks väljamõistetud elatis G.K pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „A.E elatis 08.04.2026 kuni 31.10.2026“. Kohustada V.K-d tasuma A.E kasuks kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud igakuist elatist G.K pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks selgitusega „A.E elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
A.E (edaspidi ka laps või hageja) esitas 30.04.2026 kohtule hagiavalduse V.K (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 08.04.2026 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.04.2026 välja elatise summas 244 eurot ning alates 01.05.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole alates 08.04.2026 täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust ning kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema.
Kohus võttis hagi 17.06.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja sai hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 21.07.2026. Seega saabus kostjal hagile vastamise tähtaeg 11.08.2026. Kostja ei ole hagile seniajani vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Hageja on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja isa. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 II lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et riik maksab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus lapse emale ning et laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud kostja juures keskmiselt üle 6 ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei maksta lapse emale lasterikka pere toetust.
(318,62 eurot / 30 päeva × 23 päeva). Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, mõistab kohus hagiavalduse piirides kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise perioodi 08.04.2026 kuni 30.04.2026 eest kokku summas 244,28 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.