lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-14146/11

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-14146/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määruse (EÜ)2201/2003Määrus 1259/2010Nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010 , tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-26-14146

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

S. B.’i hagi A. Š. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

29.septembril 2026

Menetlusosalised

Hageja:

S. B. (sünniaeg XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Hageja lepinguline Advokaat Kristel Vaino esindaja: (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges Meistri 12, 13517 Tallinn; e-post XXX) Kostja:

A. Š. (ik XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Lahutada A. Š. ja S. B. ́i abielu, mis on sõlmitud 6. märtsil 2013.a. Iirimaal, Cavanis (reg. nr 1842905).

Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Jõustunud otsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUS

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 13.11.20262-26-10528/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.11.20262-25-3036/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
S. B. palub kohtule esitatud hagiavalduses lahutada poolte vahel 6.03.2013.a. Iirimaal sõlmitud abielu. S. B. on Pakistani Islamivabariigi kodanik ja A. Š. Eesti Vabariigi kodanik. Pooled sõlmisid abielu 6. märtsil 2013. a Cavanis asuvas perekonnaseisuametis Iiri Vabariigis. Pooled elasid pärast abielu sõlmimist Iirimaal koos ligikaudu ühe aasta. Abielulised suhted lõppesid 2014. a lõpus, kui kostja lahkus Iirimaalt. Alates 2014. a lõpust ei ole pooltel olnud abielulist kooselu ega sisulist suhtlust. Pooled on elanud eraldi üle kümne aasta. Hageja on püüdnud kostjaga ühendust saada, et abielu lahutada. Hageja on kirjutanud kostjale Facebooki ja Viberi kaudu ning helistanud kostja Eesti telefoninumbrile. Kostja ei ole hageja sõnumitele ega kõnedele vastanud. Poolte kohtuväline lahutus on seega võimatu, kuivõrd puudub kontakt kostjaga ning teisalt ka hageja alalise elukoha tõttu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja Facebooki profiilil avaldatud postitusest nähtub, et kostja on 1. jaanuaril 2025. a teatanud abiellumisest I. K.. Hageja möönab, et sotsiaalmeedias avaldatud teave ei pruugi iseenesest tõendada uue abielu sõlmimist. Samas kinnitab nimetatud asjaolu täiendavalt, et poolte abieluline kooselu on lõppenud ja poolte vahel puudub soov abielulisi suhteid taastada.
2.Kohtuistungil 29.09.2026 jäi S. B. abielu lahutamise nõude juurde. S. B. kinnitas, et koos nad A. Š.ga ei elanud kuna viimane ei soovinud Iirimaal elada. Praeguseks on hagejal uus suhe ning soovib abielluda.

KOSTJA VASTUS

3.A. Š. vastas kohtule kirjalikult, et on nõus abielu lahutamisega (dtl 20). Kohtuistungil 29.09.2026 selgitas kostja, et abielusuhteid ei ole tal S. B.iga üldse olnud (kostja ei räägi inglise keelt) ja Iirimaal ei ole ta kunagi elanud. Iirimaale sõitis ainult selleks, et abielu sõlmida ja järgmisel päeval lendas tagasi. See oli ainus kord kui ta S. B.iga kohtus. Tegemist on fiktiivse abieluga. Tuttavaks sai S. B.iga oma sõbranna N. ja tema tuttava A. kaudu. S. B.iga suhtes ühe tüdruku vahendusel, kes tõlkis, sest kostja inglise keelt ei oska. Abielu sõlmimise eest sai raha, algul 300 eurot, pärast veel 1000 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

5.Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p a kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on kostja alaline elukoht või kelle kodanik kostja on. A. Š. elab alaliselt Eesti Vabariigis, Kohtla-Järvel ja on Eesti Vabariigi kodanik (dtl 9-11).

Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abialu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.; lg 2 p 3 kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.

6.Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.
7.S. B.i ja A. Š. abielu sõlmiti 6.03.2013.a. Iirimaal Cavanis (dtl 7). Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Esmalt märgib kohus, et antud juhul on ilmselgelt tegemist näiliku abieluga, kus pooltel ei olnud kavatsust täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Euroopa Liidus elamisluba (hageja). Kumbki pool ei ole kohtusse pöördunud abielu kehtetuks tunnistamise nõudega. Tulenevalt PKS § 9 lg 1 p 6 võib kohus hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega (näilik abielu). Kohus ei saa omal algatusel abielu kehtetuks tunnistada kui vastavasisulist hagiavaldust esitatud ei ole. S. B. soovib abielu lahutamist. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta (PKS § 67 lg 1 2. lause). Abielu lahutamise eeldused on samuti täidetud: pooltel abielusuhteid ei ole ja kumbki pool nende vastu huvi ei tunne, hageja ja kostja elavad aastaid eri riikides, hagejal on tekkinud suhe ning soovib abielluda. Hageja viitab hagiavalduses Facebooki profiilil olevale postitusele, justkui oleks A. Š. abielus kellegi I. K. (dtl 8), kuid rahvastikuregistris on A. Š. abikaasana kantud S. B. (dtl 10-11); muid kandeid abielu kohta ei ole.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus