lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-26-2971/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohtu kriminaalkolleegium · 06.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-2971/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamine

1-26-2971 6. november 2026 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kriminaalasi A süüditunnistamises Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 107 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p-de 1 ja 3, § 207 lg 1 ning § 2071 lg 3 p 1 järgi Eesti NSV Ülemkohtu 26. oktoobri 1979. a otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 7. juuli 1988. a määrus A kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, rehabiliteerimisavaldus Prokuratuur, esindaja riigi peaprokurör Astrid Asi 7. oktoober 2026, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta Eesti NSV Ülemkohtu 26. oktoobri 1979. a otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 7. juuli 1988. a määrus A süüdistuses Eesti NSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi muutmata ja A rehabiliteerimisavaldus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti NSV Ülemkohtu 26. oktoobri 1979. a otsusega tunnistati A süüdi ja teda karistati Eesti NSV kriminaalkoodeksi (ENSV KrK) § 107 lg 2 p 3 järgi 7-aastase vabadusekaotusega, § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega, § 207 lg 1 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ning § 2071 lg 3 p 1 järgi 12-aastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 lg 1 alusel loeti A lõplikuks karistuseks 12 aastat vabadusekaotust tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias.
2.ENSV KrK § 107 lg 2 p 3 järgi tunnistati A süüdi selles, et 17. jaanuaril 1979 lõi ta Tallinnas teda korrale kutsunud B-d noaga kõhtu, tekitades viimasele üliraske kehavigastuse.
3.ENSV KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati A süüdi selles, et 13. oktoobril 1978 tungis ta koos C-ga Tallinnas kallale D-le ja E-le ja varastas neilt koti õunte ja 15 rublaga.
4.ENSV KrK § 207 lg 1 järgi tunnistati A süüdi selles, et 1979. aastal hoidis ta „Dünamo“ lasketiiru relvalaost riisutud ühte püstolit ja 241 padrunit.
5.ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi tunnistati A süüdi selles, et 27. veebruaril 1979 tungis ta koos F-i ja G-ga Tallinnas „Dünamo“ lasketiiru ruumidesse, kus nad nõudsid laohoidjalt püstoliga ähvardades ja talle püstolipäraga pähe lüües relvalao võtmete väljaandmist, misjärel riisusid laost 13 püstolit ning 1248 padrunit.

1-26-2971

6.Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 7. juuli 1988. a määrusega vähendati A-le ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust 9-aastase vabadusekaotuseni ja loeti ENSV KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 9 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias.
7.A kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas 20. aprillil 2026 Riigikohtule taotluse Eesti NSV Ülemkohtu 26. oktoobri 1979. a otsuse ülevaatamiseks, paludes selle tühistamist osas, millega A tunnistati süüdi ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi. Taotleja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20.detsembri 2024. a otsusele asjas nr 1-24-4333, milles tuvastatu kohaselt panid F ja A neile süüks arvatud teod toime kaastäideviijatena okupatsioonivõimule vastupanu osutades ja Eesti iseseisvuse eest võideldes. Kogutud materjalidest ja varasematest lahenditest ilmneb, et nende tegevusel olid vabadusvõitlusest kantud motiivid.
8.Riigiprokuratuur peab rehabiliteerimistaotlust põhjendatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Seaduse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta (KRASS) § 5 lg 1 annab Riigikohtule õiguse rehabiliteerida ajavahemikus 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini Eestis või endise NSV Liidu territooriumil kohtute poolt süüdimõistetud isikuid nende taotlusel, kui on tõendatud, et süüdimõistmise aluseks olnud teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest või Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.
10.Kaitsja märgib, et F, G ja A panid neile ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi süüks arvatud relvade ja laskemoona röövimise toime kaastäideviijatena ehk siis grupis. Sellest järeldab kaitsja, et nad panid teo toime ühise tahtlusega, ning kuna F rehabiliteeriti selle teo toimepanemises Riigikohtu
20.detsembri 2024. a otsusega nr 1-24-4333/18, siis on juba tuvastatud, et ülemkohtu otsuses kirjeldatud tegude toimepanemise eesmärgiks oli osutada okupatsioonivõimule vastupanu ja õhutada vastupanuvaimu.
11.See järeldus on ekslik. Asjaolu, et kaastäideviijad tegutsesid relvi ja laskemoona röövides ühiselt ja kooskõlastatult, ei näita midagi selle kohta, milline oli igaühe isiklik motiiv või eesmärk. Kolleegium on märkinud, et rehabiliteerimismenetluses lasub taotlejal kohustus esitada konkreetsed asjaolud – tuginedes näiteks toimiku andmetele või muudele usaldusväärsetele allikatele –, mis loovad usutava aluse käsitamaks tema tegevust vabadusvõitluse motiivist kantuks. Samuti on kolleegium selgitanud, et kuigi inimese hilisemad selgitused võivad olla lähtekohaks tema tegevuse eesmärgi hindamisel, ei võimalda üksnes üldine dissidentlik hoiak järeldada rehabiliteerimise aluse olemasolu rehabiliteerimistaotluses märgitud tegudes. KRASS § 5 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust tuleb hinnata iga teo ja toimepanija puhul eraldi. (Vt RKKK 06.11.2026, 1-26-2800, p-d 16 ja 17.)
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi A süüdimõistmise aluseks olnud relvade ja laskemoona rööv oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest või Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. F-i ja G rehabiliteerimisel võimaldasid sellist motiivi jaatada lisaks nende endi avaldatule ka kriminaaltoimiku materjalid: nad üritasid põgeneda välismaale; F ei varjanud kinnipidamisel oma tegude motiive ja neid on talletatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis; G avaldas kohtuarstidele, et vajas relvi kommunistide vastu võitlemiseks, samuti rääkis vanglast põgenemisest ning võitluse organiseerimisest kommunistide ja nõukogude võimu vastu jne (vt RKKK 20.12.2024, 1-24-4333, p-d 15 ja 16; 06.11.2026, 1-26-2800, p-d 18–20). A kohta sellelaadseid andmeid ei ole. Kriminaalasja materjalid annavad pigem alust järelduseks, et A kaasati teo toimepanemisse juhuslikult ja talle endalegi ootamatult (nt 3. kd, tl 84, 88–89; 8 kd, tl 83–86, 103). G on küll augustis 2026 avaldanud, et A on ta sõber, kel olid „samad ideed, arusaamad, motiivid, tahtlus ja eesmärgid“, 2(3)

1-26-2971 ent tulenevalt KRASS § 5 lg 1 sõnastusest ei saa pelgalt selline avaldus olla kellegi rehabiliteerimise aluseks.

13.Eeltoodu alusel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 372, § 373 lg-st 1 ja KRASS § 5 lg-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Eesti NSV Ülemkohtu 26. oktoobri 1979. a otsuse ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 7. juuli 1988. a määruse A süüdistuses ENSV KrK § 2071 lg 3 p 1 järgi muutmata ja A rehabiliteerimisavalduse rahuldamata. Menetluskulu – valitud kaitsjale makstud 700 eurot – jääb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg 2 alusel A kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.