Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2026, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-26-7203 (25259000552)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Triinu Hordo
Kaitsja
Rainer Objartel (määratud korras, kohtumenetluses ei osale)
Kriminaalasi
Jaanis Saag süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
JAANIS SAAG, isikukood 38903212793; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel-XXX; XXX; XXX OÜ, XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – puudub (kahtlustatavana kinni peetud 15.11.2025-16.11.2025)
Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohaldatud õigusnormid
20.10.2026, avalikul (video)kohtuistungil KrMS § 180 lg 1 ja 3, 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319
JAANIS SAAG süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 15.11.2025-16.11.2025 ning ära kandmata karistus on 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. Katseajaks allutada Jaanis Saag kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud
kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Jaanis Saag katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda 20.10.2026. Menetluskulud Jätta kaitsjatasu tervikuna summas 287,68 eurot ja sundrahast 1299 eurot riigi kanda. Mõista Jaanis Saagilt välja riigituludesse menetluskuluna: 120 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud summas 120 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 10 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585
Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700033271 ning selgitus: „Jaanis Saag, 1-26-7203, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid -15.11.2025 Häirekeskuse kõne salvestis ja vormikaamera salvestis (mis on salvestatud etoimikus kriminaaltoimiku materjalide juurde) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse ja säilitada elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Jaanis Saagi süüdistatakse selles, et tema 15.11.2025 kella 05:40 paiku juhtis XXX juures J. Õ. (Õ.) kuuluvat mootorsõidukit Renault Clio registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarbimisest tingitud joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Jaanis Saagi väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,97 mg/l. Jaanis Saagil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks põhjustas Jaanis Saag liiklusõnnetuse sõites teelt välja kraavi. Joobes juhtimisega rikkus Jaanis Saag liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning liiklusseaduse LS § 90 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 90 lg 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus.
Oma sellise tahtliku tegevusega pani Jaanis Saag toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II
SISU
JA
NING
Süüdistatava Jaanis Saagi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jaanis Saagi süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 15.11.2025-16.11.2025. Seega ärakandmata karistus on 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jaanis Saag ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt on Jaanis Saag kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Jaanis Saagi katseajal mitte tarvitama alkoholi.
Menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu ja kulu osalemise eest kohtueelses menetluses summas 287,68 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o 1419 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1706,68 eurot. KrMS § 180 lg 3, arvestades süüdistatava ülalpidamiskohustusi ning varalist seisu, jätta sundraha summas 1299 eurot riigi kanda ning määratud kaitsja tasud ja kulu summas 287,68 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud summas 120 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava kanda ja mõista temalt välja. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit, võimaldada menetluskulud tasuda ositi kohtotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul igakuiselt 10 eurot kuus. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 15.11.2025 Häirekeskuse kõne salvestis ja vormikaamera salvestis, mis on salvestatud etoimikus kriminaaltoimiku materjalide juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde ning säilitada elektrooniliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Jaanis Saag ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas.
Süüdistatav Jaanis Saag avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Jaanis Saag on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Jaanis Saag tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkulepe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Jaanis Saagilt tuleb menetluskulud välja mõista osaliselt ja võimaldada need tasuda kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafiku kohaselt. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.