Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-198
Kohtuasi
X-i hagi Y vastu kahju saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.08.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
43 412,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
hüvitamiseks ja viivise
Kostja (apellant): Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 05.01.2024 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 38 588,69 eurot ja seadusjärgse viivise.
2.Hageja on Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas asuva XXX kinnistu omanik. Hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid suulises vormis töövõtulepingu Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas asuvale XXX kinnistule olemasolevale hoone juurdeehituse vundamendi ehitamiseks perioodil 20.02.–20.03.2023.
3.Kostja teostas 17.03.2023 vundamendi ehitustöid hooletult, mille tagajärjel süttis XXX kinnistul asuv elamu. Nimelt teostas kostja XXX olemasoleva hoone juurdeehituse vundamendi juures tuletöid ning lahkus peale tuletööde teostamist objektilt.
4.Tulekahju tagajärjel sai olulisel määral kahjustada XXX hoone ning elamus olnud kodune varCXX elamu 17.03.2023 tulekahju eelsesse seisukorda viimise maksumuseks on kokku 161 962,32 eurot käibemaksuga (155 551,92 eurot vastavalt OÜ Stenver Ehitus 05.06.2023 hinnapakkumisele nr 230504 + 5710,63 eurot vastavalt Arens AS-i 01.06.2023 hinnapakkumisele nr 421755/1/1 + XXX elamu soojuspumba süsteemile monoetüleen glükooli lisamise kulu 699,77 eurot).
5.XXX elamu suhtes oli hageja sõlminud PZU Kindlustusega kodukindlustuse lepingu kindlustusperioodiga 08.01.2021–07.01.2024, kindlustades hoone taastamisväärtusega nii tulekahju riski vastu kui ka koguriski kindlustuse tingimustel. Sama kindlustuslepingu alusel oli kindlustatud ka kodune vara. PZU Kindlustus tegi 12.06.2023 otsuse nr 1223628, milles leidis, et: a) XXX elamus 17.03.2023 toimunud tulekahju on kindlustusjuhtumiks; b) XXX elamu juures 17.03.2023 tulekahju tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks on 161 962,32 eurot; c) 17.03.2023 XXX elamu juurdeehituse juures tuletöid teostanud kostjal puudus tuletöötunnistus ning tuletööde tegemisel ei võtnud kostja tarvitusele kõiki meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks ja tulekahju kiireks avastamiseks; d) seetõttu vähendas PZU Kindlustus kindlustushüvitise suurust 30% võrra ning otsustas maksta seonduvalt XXX elamu kahjustada saamisega tulekahju tagajärjel välja kindlustushüvitise 113 373,63 eurot. Samuti vähendas PZU Kindlustus ka koduse vara kahjustada saamise ning ajutise elukoha üürikulu eest makstavaid kindlustushüvitisi 30% võrra.
6.Hageja pidas PZU Kindlustusega läbirääkimisi seonduvalt kindlustushüvitise suurusega. Tõenäoliselt õnnestub hagejal sõlmida PZU Kindlustusega kokkulepe, et PZU Kindlustus maksab hagejale välja seonduvalt XXX elamu kahjustada saamisega 17.03.2023 tulekahju tõttu täiendava kindlustushüvitise 10 000 eurot. Seega on jääb hagejale PZU Kindlustuse poolt hüvitamata XXX elamu kahjustada saamisega vähemalt 38 588,69 eurot.
7.Kostja oli valmis hagejaga arutama kompromissi, kuid hiljem kostja muutis meelt ja keeldus kahju hüvitamast.
8.Kostja vastutab 17.03.2023 tulekahju puhkemise ning selle tulekahju tagajärjel hagejale tekkinud kahju eest. Kostja on töövõtulepingut rikkunud. Käesoleval juhul ei vastanud kostja kui töövõtja poolt XXX kinnistul asuva elamu juurdeehituse vundamendi juures tehtud töö lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu mõtteks ja eesmärgiks oli, et kostja ehitab valmis XXX olemasoleva elamu juurdeehituse vundamendi. Sellise töö mõtteks oli
2-24-198 luua võimalused XXX elamu juurdeehituse juures järgnevate ehitustööde teostamiseks, et lõpptulemusena õnnestuks XXX elamut suuremaks ehitada. Hageja ei tellinud kostjalt elamu juurdeehituse vundamendi ehitamise tööd selleks, et XXX olemasolev elamu tulekahju tõttu oluliselt kahjustada saaks. Samuti ei vastanud kostja poolt teostatud XXX elamu juurdeehituse vundamendi ehitamise tööd omadustele, milleks hageja neid töid vajas.
9.17.03.2023 lahkus kostja pärast tuletööde teostamist XXX olemasoleva elamu juurdeehituse vundamendi juurest, võtmata tarvitusele abinõusid tulekahju tekkimise vältimiseks. Kostja poolt tuletööde teostamise tagajärjel süttis XXX olemasolev elamu. Seega rikkus kostja töövõtulepingu alusel XXX kinnistul olemasoleva elamu juurdeehituse vundamendi juures tuletöid teostades tuleohutuse seaduse (TuOS) § 13 lg 1 ja 3 ning siseministri 07.09.2010 määruse nr 47 § 5 lg 2 ja 4, § 7 lg 1 p 4, § 7 lg 6 p 2, § 8 lg 3 ja 4 ning § 9 lg 1 nõudeid. Antud juhul on ilmne, et kui kostja ei oleks 17.03.2023 tuletöid XXX olemasoleva elamu juurdeehituse vundamendi juures teostanud, siis ei oleks ka 17.03.2023 tulekahju puhkenud. Kostja on töövõtjana rikkunud mitmeid tuletööde nõudeid, mistõttu ei vastanud kostja poolt XXX elamu juurdeehituse vundamendi juures teostatud tööd lepingutingimustele ning mille tulemusena puhkes 17.03.2023 tulekahju. Selle tulekahju tõttu tekkinud kahju hüvitamine on kooskõlas rikutud töövõtulepingu ning tuletööde tegemise nõuete kaitse-eesmärgiga. Töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga kostja vähemalt pidi ette nägema, et tuletööde nõuete rikkumine võib põhjustada XXX olemasoleva elamu süttimise.
10.Hageja esitas 31.03.2025 alternatiivse nõudena nõude kostjalt kahjuhüvitise ja viivise välja mõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 lg 2 alusel kui kohus peaks asuma seisukohale, et töövõtulepingu XXX elamu juurdeehituse vundamendi ehitamiseks sõlmis kostjaga C. Sellise lepingu näol on tegemist kolmandat isikut kaitsva lepinguga VÕS §-i 81 mõttes. Esiteks olnuks hageja kui XXX kinnistu omaniku ja elaniku õigused ja huvid kostjaga sõlmitud lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui C-i kui XXX kinnistu eelmise omaniku õigused ja huvid. Teiseks võis eeldada C-i huvi oma tütre kui XXX kinnistu omaniku ja elaniku õigusi ja huve kaitsta. Kolmandaks oli C-i tahe hageja kui oma tütre õigusi ja huve kaitsta kostjale äratuntav.
11.Hageja palus alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS §-i 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kui kohus peaks leidma, et hageja ei olnud vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks ning vaidlusaluse töövõtulepingu näol ei ole ka tegemist hagejat kui kolmandat isikut kaitsva lepinguga VÕS §-i 81 mõttes. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
13.Tõele ei vasta, et hageja ja kostja leppisid kokku tööde tegemises. Kostjat palus appi hageja ema C, kes oli algselt selle maja ja kinnistu omanik.
14.Kostja ei nõustu hageja paljasõnaliste etteheidetega, et kostja tegevuse tõttu tekkis tulekahju. Hageja ise korraldas jooksvaid remonditöid, teostas isiklikult järelevalvet, oli tööde teostamise ajal kodus, käis väljas töid vaatamas. Hageja enda poolt esitatud videost nähtub, et hageja, vahetult enne tulekahju, lahkus kiirustades kodunt. Seega ei ole välistatud, et sellise tormamisega võis jääda mingi elektriseade sisse ja/või tekkis elektririke ja või muud asjaolud, mis võisid põhjustada tulekahju. Päästeametnik ei välistanud asjaolu, et tulekahju põhjuseks võis olla elektririke. Kostjale on teada asjaolu, et hageja elektrisüsteem oli probleemne.
2-24-198
15.Hüvitise vähendamises on hageja ise vastutav, kuna rikkus PZU Kindlustusega sõlmitud kodukindlustuse tingimusi. Hageja on hagis jätnud märkimata, et kindlustusfirma süüdistas otseselt hagejat lepingutingimuste rikkumises.
16.Hageja kahju on hinnatud ebamõistlikult kõrgeks ning hagi lisades on hageja näidanud oma mööbli väärtuslikumana, kui see tegelikult oli. Kostja on hagejale kuuluvas majas käinud, põrandal oli laminaat, aga hinnapakkumistes on märgitud naturaalparkett, mis on kordades kallim. Eeltoodu näitab, et kõik hinnapakkumised ei ole hageja poolt õigete algandmetega esitatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 38 588,69 eurot ning viivise kahju hüvitiselt (s.o 38 588,69 eurolt) hagiavalduse esitamisest kuni 14.08.2025 7338,89 eurot ja viivise kahju hüvitiselt (s.o 38 588,69 eurolt) alates 15.08.2025 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 8020,70 eurot.
18.Maakohus leidis, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu vundamendi ehitustööde teostamiseks perioodil 20.02.2023 kuni 20.03.2023. Samuti on tõendatud, et kostja teostas hagejale kuuluva elamu juurdeehituse vundamendi töid. Menetluses kogutud tõenditega on vastuolus kostja väide, et hageja kallutas kostjat endaga lepingut sõlmima.
19.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja jaoks oli kostja töö vajalik, et rajada olemasoleva elamu juurdeehitus. Kuna hagejal puudus võimalus tööd vastu võtta, oli käesolevas asjas kostja tõendada, et kostja oli teostanud töö, milles pooled olid kokku leppinud ja töö vastas töövõtulepingule. Kostja seda tõendanud ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja tööl kokkulepitud omadusi ei olnud. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte vahel puudus erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et vundamenditööd pidid vastama keskmisele kvaliteedile.
20.Kogutud tõenditega on tõendatud, et kahju tekkis vundamenditöödel lahtise tulega tuletööde teostamise tõttu ning nende tööde teostajaks oli kostja. Kostja väited selle kohta, et hagejale kuuluval elamus olid juba enne tulekahju sellised puudused, mis võisid põlengu põhjustada, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata.
21.Hageja esitas tõendid selle kohta, et kostja on tekitanud hagejale kahju 161 962,32 euro ulatuses, millest kindlustusandja poolt on hüvitamata 38 588,69 eurot. Kohtu hinnangul ei sisaldanud hinnapakkumised ülepaisutatud kulutusi. Kostja poolt esitatud hinnapakkumised ei saa olla aluseks hageja kahjunõude vähendamiseks, kuivõrd need ei ole tehtud põlenud elamu taastamiseks. Üldtuntuks tuleb kohtu hinnangul lugeda asjaolu, et tulekahju tagajärgede likvideerimine ja elamu taastamine on rahaliselt oluliselt kulukam kui uue hoone ehitamine. Samuti ei ole võrreldavad tehasemaja püstitamine ja põlenud elamu taastamine.
2-24-198 Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja peamised apellatsioonkaebuse väited on järgmised:
22.1.Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et hageja poolt esitatud töövõtuleping on fiktiivne. Hageja ja kostja ei ole omavahel üldse mingeid kokkuleppeid sõlminud. Töövõtuleping on ka sisuliselt ebaõigete faktidega, sh tööde teostamise periood ei vasta tõele.
22.2.Tõendatud ei ole, et kostja oleks 17.03.2023 vundamendi ehitustöid teostanud hooletult ning et kostja tegevuse tõttu süttis hoone. Tuletööde teostamine vahetult hoone juures ei ole fikseeritud. Tulekahju tekkepõhjus ei ole tõendatud.
22.3.Maakohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et hageja elamu audit ei olnud korras, esinesid elektrisüsteemi rikked, ka õnnetuse ajal kinnitasid päästjad, et tulekahju põhjuseks on elektririke.
22.4.Hageja on enda koduse vara hinnanud kindlustajale suuremaks. Hinnapakkumistes oli lisatud ebamõistlikke ja ülepaisutatud kulutusi nagu objektijuhtimine 9000 eurot, plaatimistööde kulu ja ventilatsioonipaigaldus kulu (majas ei olnud varasemalt ventilatsiooni) ning mitmed muud kulud. Lisaks vaidlustas kostja mööbli hinnapakkumisi, kuna need olid kvaliteedi ja väärtuse poolest kordades kallimad, kui hageja tegelik mööbel. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kõik hageja hinnapakkumised on elamu taastamiseks, kuid elamu taastamist ei toimunud, ehitati endisest erinev elamu. Maakohus jättis kostja tõendid hindamata.
22.5.Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel lisaks sõltumata tulekahju tekkepõhjusest, ka kostja majandusliku seisundiga ega asjaoluga, et kui hüpoteetiliselt oleks kohus tuvastanud kostja suhtes põhjusliku seose, siis on tegemist sellise õnnetusjuhtumiga, et kõiki asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses oleks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja taotleb VÕS § 139 lg 1 ja 2 ja § 140 lg 1 kohaldamist.
22.6.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kelle ütlustega soovis kostja tõendada, et hagejal ja kostjal puudus kokkulepe tööde tegemiseks, tulekahju tekkepõhjuseks oli elektririke ning et hageja kahju on ülepaisutatud mööbli, sisustuse, materjalide ja ventilatsiooni osas.
22.7.Kostja ei nõustu ka hageja menetluskulude suurusega, pidades seda ebamõistlikult suureks. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3) ning saata
2-24-198 asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
25.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti VÕS § 641 lg 2 p 1, VÕS § 77 ja VÕS § 115 lg 1 järgi. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude, kuid tugines hagiavalduses sellele, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ning et töövõtulepingu mõtteks ja eesmärgiks oli, et kostja ehitab valmis XXX elamu juurdeehituse vundamendi. Hageja pole aga esile toonud ühtegi põhjendust, mis puudused kostjalt tellitud vundamendil esinesid, mille tõttu saaks teha järelduse, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ja hagejale tekkis seetõttu kahju. Seejuures pole hageja ka esile toonud, millistele tingimustele pidi vundament vastama ehk milles pooled kokku leppisid. Seda ebakõla ei kõrvaldanud ka maakohus, leides sisuliselt põhjendusi märkimata, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ega keskmisele kvaliteedile. Milliseid lepingu tingimusi ja kvaliteeti maakohus silmas pidas, otsusest ei selgu.
26.Samas pole ringkonnakohtu hinnangul vundamendil esinevad võimalikud puudused ja vundamendi lepingu tingimustele vastavus käesoleva asja lahendamisel olulised. Hageja tugines sellele, et kostja tegi vundamendi ehitusel tuletöid ja sellest süttis kõrval asuv elamu, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Seega on hagejal esile toodud asjaolude kohaselt kahju tekkimine põhjustatud mitte töö lepingutingimustele mittevastavusest ega keskmisele kvaliteedile mittevastavast vundamendist, vaid lepingu täitmisel kahju tekitamisest või lepinguväliselt kahju tekitamisest.
27.Esmalt on maakohus pidanud ebaõigesti ebaoluliseks seda, kelle vahel töövõtuleping sõlmiti. Sellest, kas töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel või kolmanda isiku ja kostja vahel, sõltub hageja nõude kvalifitseerimine.
28.Juhul, kui on tuvastatud, et vundamendi ehitamiseks sõlmisid töövõtulepingu hageja ja kostja, saab hageja nõude rahuldamine esmalt kõne alla tulla lepingulise kaitsekohustuse rikkumise alusel. Selleks tuleb kõige pealt tuvastada, millised olid poolte lepingulised kohustused ning kas sealhulgas oli hageja esile toodud kahju ärahoidmine kostja lepinguliseks kohustuseks ning kas selle eesmärk oli hagejal tekkinud kahju ärahoidmine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et juhul kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli kannatanul tekkinud kahju ärahoidmine, tuleb kahju hüvitamise nõude olemasolu hinnata üksnes lepinguõiguse sätete alusel. Näiteks tuleks juhtumit, kus töövõtja poolt tellija ruumides läbiviidavate keevitustööde käigus lendunud sädemest tekib ruumides tulekahju, lahendada kui lepingulise kaitsekohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise juhtu (VÕS IV komm, § 1044). Maakohus ei ole eelnevat pooltele selgitanud. Lisaks ei ole maakohus selgitanud hagejale vajadust tõendada kostjal lepingulise kaitsekohustuse olemasolu ja selle eesmärki.
29.Kui poolte vahel lepingulist suhet ei olnud (nagu kostja väidab), võib olla tegemist ka kolmandat isikut (hagejat) kaitsva lepinguga (VÕS § 81). VÕS § 81 lg-st 1 tulenev võlgniku kohustus arvestada lepingu täitmisel kolmanda isiku huvide või õigustega võib hõlmata kohustust järgida ka kolmanda isiku suhtes lepingujärgset kaitse- või hoolsuskohustust VÕS § 2 lg 2 mõttes. Eelkõige võib kõne alla tulla võlgniku kohustus mitte kahjustada kolmanda
2-24-198 isiku õigushüvesid nagu tema elu, tervist või vara (vt ka RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p-d 17 ja 18). Riigikohus selgitas, et kohtul tuleb VÕS § 81 lg-t 1 kohaldades esmalt hinnata seda, kas kolmanda isiku huvid tingivad lepingulise kaitsekohustuse laiendamise temale (RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112, p 14.1).
30.Kui poolte vahel lepingulist suhet polnud (nagu kostja väidab), saab kostja hageja ees vastutada ka käibekohustuse rikkumise eest VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 alusel. Olukorras, kus kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus) saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.1). Lisaks on kostja vastutus tuletööde hooletul tegemisel võimalik hageja ees ka VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 lg 1 ning TuOS § 13 alusel. Siiski juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et teo või tegevusetuse õigusvastasust saab tuvastada ühel alusel (RKTKo 28.02.2018, 2-15-4239/55, p 17).
31.Hageja esitas eeltoodud alternatiivsed nõude alused (VÕS § 81 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1) ja nende lahendamiseks olulised asjaolud, kuid maakohtul jäid need hindamata põhjusel, et maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti VÕS § 641 lg 2 p 1, VÕS § 77 ja VÕS § 115 lg 1 järgi.
32.Lisaks võib ringkonnakohtu hinnangul tuletööde tegemist käsitada suurema ohu allikana VÕS § 1056 lg 2 järgi. Selle sätte kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli (RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836, p 16). Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust ei kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül ei objektiivses ega subjektiivses tähenduses (vt ka nt RKTKo 02.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; RKTKo 04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine (RKTKo 19.03.2013, 3-2-1-7-13, p 22). Hageja võimalust tugineda VÕS § 1056 lg-le 2 ei ole maakohus pooltega arutanud.
33.Olukorras, kus hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet on võimalik hagis esitatud asjaoludel lahendada erinevatel õiguslikel alustel, pidanuks kohus seda eelmenetluses pooltele selgitama ning arutama pooltega nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid ja nendega seotud tõendamiskoormise jaotust.
34.Kostja taotles 11.03.2025 maakohtus Q tunnistajana ülekuulamist, kelle ütlustega soovis tõendada tulekahju tekkimist hageja elamu elektrisüsteemist. Lisaks soovis kostja F tunnistajana üle kuulamist, kelle ütlustega soovis tõendada, et töövõtuleping sõlmiti hageja ema ja kostja vahel ning et tulekahju tekkis hageja elamu elektrisüsteemi rikke tõttu ja samuti soovis kostja F ütlustega tõendada kahju suurust (majas asunud esemed ja kasutatud materjalid). Maakohus jättis 19.03.2025 istungil igasuguse põhjenduseta kostja taotlused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi jättes kostja taotlused Q ja F ülekuulamiseks rahuldamata. Siinses asjas on oluline tuvastada nii lepingulise kui lepinguvälise kaitsekohustuse rikkumise puhul asjaolu, kas kostja tegevus või tegevusetus põhjustas tulekahju. Samuti on oluline tuvastada hagejale tekkinud kahju suurus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväide oli, et kostja ei põhjustanud tulekahju tekkimist, vaid selle põhjustas elektrisüsteemi rike. Samuti oli kostja vastuväide esitatud hageja poolt esile toodud kahju suuruse kohta. Seega
2-24-198 pidi kostja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt saama võimaluse oma vastuväiteid tõendada. Lisaks on kostja taotluste puhul tegemist asjakohaste taotlustega (TsMS § 238 lg 1), kuna on esitatud asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks. Eelnevast tulenevalt tulnuks maakohtul kostja taotlused rahuldada ja tunnistajad üle kuulata. Seejuures märkis maakohus otsuses, et kostja väited selle kohta, et hagejale kuuluvas elamus olid juba enne tulekahju sellised puudused, mis võisid põlengu põhjustada, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kostja sooviski tunnistaja ütlustega tõendada, et tulekahju põhjus ei olnud kostja tegevus või tegevusetus. TsMS § 232 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei saa asuda seisukohale, et tunnistaja ütlustega ei saaks tulekahju tekkepõhjust ega kahju ulatust tõendada.
35.Tekkinud kahju osas tugines maakohus üksnes hageja hinnapakkumistele. Maakohus jättis kostja poolt 28.03.2025 esitatud hinnapakkumised kõrvale, põhjendades seda sellega, et üldtuntuks tuleb lugeda asjaolu, et tulekahju tagajärgede likvideerimine ja elamu taastamine on rahaliselt oluliselt kulukam kui uue hoone ehitamine. Ringkonnakohus ei nõustu, et tulekahju tagajärgede likvideerimine ja elamu taastamine on eelduslikult oluliselt kulukam kui uue hoone ehitamine. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamise kulukus sõltub tule ja kustutusvee tekitatud kahjustuste ulatusest. Seda ei saa pidada üldtunnustatult kulukamaks kui uue hoone ehitamist. TsMS § 231 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus üldtuntuks lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Maakohus ei ole viidanud, millistest menetlusvälistest allikatest saab teha järelduse, et põlenud maja taastamine on kulukam kui uue maja ehitamine. Seega eelnevast tulenevalt rikkus maakohus TsMS § 231 lgt 1 ning kostja tõendite hindamata jätmisel TsMS § 232 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8.
36.Kostja taotles maakohtus viivise vähendamist nullini. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Maakohus seda kostja taotlust ei lahendanud, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8.
37.Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja on rikkunud oluliselt menetlusnorme, ei ole selgitanud pooltele kohalduvat õigust ega tõendamiskoormust, ei ole nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ega seetõttu asja ammendavalt arutanud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Need rikkumised on kokkuvõttes olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus peab pooltele selgitama võimalust hageja nõuet lahendada lepingulise kaitsekohustuse rikkumise, VÕS § 81, VÕS § 1043 või 1056 lg 2 järgi ning lepingulise ja lepinguvälise kaitsekohustuse rikkumisest tulenevat tõendamiskoormist ning võimaldama pooltel selle kohta tõendeid esitada. Lisaks peab maakohus lahendama uuesti kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, hindama kostja esitatud kirjalikke tõendeid kahju suuruse kohta ja hagi rahuldamisel hindama, kas on alust viivist vähendada (VÕS § 113 lg 8 ja § 162).
38.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kuulata kohtuistungil üle tunnistajatena Q ja F. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohus kostja taotlust läbi vaadata, vaid kostja saab eeltoodud taotluse esitada maakohtule. Kostjal tuleb siiski selgemalt esile tuua, mis konkreetse asjaolu tõendamiseks ta soovib tunnistajaid üle kuulata. Lisaks esitas kostja taotluse kohaldada VÕS § 139 lg 1 ja 2 ja § 140 lg 1 sätteid. Ka selle taotluse saab maakohus lahendada asja uuel läbivaatamisel.
2-24-198
39.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.