Pankrotiõigus

Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers tema kohustustest K. V. pankrotimenetluses pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist. Määrata K. V. pankrotihalduri Hillar Villersi töötasu summas 1 173.04 eurot (sh käibemaks), mis jätta võlgniku kanda. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda K. V.ile menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 1 173.04 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 1 173.04 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX XXX AS-is). K. V. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. V. usaldusisikuks Hillar Villers (e-post XXX). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 08.07.2024 määrusega kuulutati välja K. V. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati Hillar Villers. 03.01.2025 määrusega kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpliku võlausaldajate nimekirja. 14.07.2026 esitatud taotluses palub haldur lõpetada K. V. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; määrata pankrotihalduri tasu summas 1 173.04 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; määrata kohustustest vabastamise menetlus võlgniku usaldusisikuks Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K. V. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontodel 0.00 eurot. Müüdav (s.o tulemina laekuks pankrotivarasse raha) pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on 1 173.04 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuluna välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Pensioni registripidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX. Osakute eest on raha välja võetud, saldo on 0. Pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnikul on osalused järgmistes juriidilistes isikutes: 1) XXX OÜ (RK XXX), ainuomand, käsutamise keeld - täiteasi XXX, majandusaasta aruanded esitamata, on määratud trahve; 2) XXX OÜ (RK XXX), 50 %, keelumärge - Maksu- ja Tolliameti taotlus nr 13-7/01114-3, majandusaasta aruanded esitamata, on määratud trahve. Haldur hindab nimetatud osalusi väärtusetuteks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/ korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud ja saamata Rahulda nõue (EUR) misjärk

XXX AS (RK XXX)

304.28 II

Jaotis, % 0,731

XXX OÜ (RK XXX)

2 927.77

II

7,031

V. H. (IK XXX)

38 407.93

II

92,238

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (RK 70000349)

34 855.99

III

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses ebaõnnestunud äritegevusega. Võlgnikul on terviseprobleemid ja määratud osaline töövõime (toodud ka maksejõuetusavalduses). Haldur nõustub võlgniku maksejõuetusavalduses tooduga, millises toodud põhjused võivad olla ka põhjuseks maksejõuetuse tekkele. Kogutud andmete pinnalt ei ole esialgselt tuvastatud võlgniku soovi tekitada tahtlikult maksejõuetus. Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja varakogum kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada kõige hilisemalt 2022 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 08.07.2024. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. PankrS § 65 lg 11 3 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Samas sätestab PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur taotleb tasu määramist ühe kuutasu alammäära suuruses, milleks on 946.00 eurot, millele lisandub käibemaks 227.04 eurot, s.o kokku 1 173.04 eurot. Kohtule 29.07.2024 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut esitatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohaselt kulub menetluses kuni 30 töötundi (tunnitasuga 135.00 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 14.08.2026 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus määrab seega pankrotihalduri tasu summas 1 173.04 eurot (sh käibemaks), mis tuleb jätta võlgniku kanda. Kohus annab aga eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 08.07.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitas võlgnikule taaskord tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses 23.09.2026 ärakuulamisel. Võlgnik teatas, et soovib menetluse jätkamist ning kohustusi täita. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Haldur on andnud nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada Hillar Villers. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.