Aktiva Finance Group OÜ hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht XXX, lepinguline esindaja kuni 30.06.2026 Kristiine Urb Kostja: M. P., ik XXX, elukoht XXX Hagi hind 20904,74 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. P. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 14.07.2020 M. P. ja XXX AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 11001,66 eurot, intressid 717,92 eurot, laenu haldustasu 5,70 eurot ja 24.09.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8923,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M. P. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis 17,9% aastas põhinõude (11001,66 euro) tasumata jäägilt alates 25.09.2026 kuni põhinõude 11001,66 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 15 eurot, laenu haldustasu nõue 1,50 eurot ja viivisenõue 9,79 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja M. P. kanda ning välja mõista kostjalt M. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 1500 eurot, s.h. riigilõivu katteks 1260 eurot ja õigusabikulude katteks 240 eurot.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.11.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse M. P. vastu võlgnevuse nõudes ning 18.05.2026 hagiavalduse täienduse.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja M. P. ja AS XXX 14.07.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX (refinantseerimislaen), mille alusel sai kostja laenu summas 14550 eurot. XXX AS kandis laenusumma kostjale üle 17.07.2020 viie erineva maksena. Kostja kohustus tagastama laenu vastavalt maksegraafikule. Kuna laenu väljamakse teostati 17.07.2020, korrigeeriti algset maksegraafikut (dtl 121). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,96% aastas, intressimäär 17,9% aastas ja viivis on võrdses määras intressimääraga, s.o. 17,90% aastas. Laen tuli tasuda 60 kuu jooksul. Igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot kuus ja graafikujärgne makse kokku 372,59 eurot kuus. Lepingu lõpptähtpäev oli 15.07.2025. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (14550 eurot), intressimäära (17,90% aastas), osamaksete arvu (60), laenulepingu sõlmimise tasu (0 eurot), igakuist lepingu haldustasu (1,50 eurot) kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud eidentimisega, mis on RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadega kooskõlas.
2.1.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
Esialgne võlausaldaja on VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmisel võtnud aluseks taotluse andmed (dtl 97), konto väljavõtte (dtl 101 - 110 ) ning teostanud krediidianalüüsi (dtl 98). Lepingu nr XXX krediidivõimelisuse hindamine viidi läbi laenu väljastamise hetkel 14.07.2020 vastavalt kehtinud menetlustele. Kliendi esitatud andmete kohaselt oli ta taotluse esitamisel abielus, omas ühte ülalpeetavat ning märkis elukohaks eramu. Täiendava selgitusena oli kliendi poolt toodud, et ta viibib ajutiselt üüripinnal ning plaanib lähikuudel kolida renoveeritavasse korterisse. Kliendi sissetulekuks arvestati 948 eurot kuus. Tema olemasolevad finantskohustused koos AS XXX laenu igakuise maksega moodustasid kokku 460,01 eurot ehk 48,52% tema sissetulekust. Krediidivõimelisuse hindamisel võeti arvesse nii finantskohustuste ja sissetuleku suhet (DTI) kui ka kliendi hinnangulist vaba raha jääki (reservi) pärast kohustuste ja elamiskulude katmist. Hindamine viidi läbi manuaalse andmete sisestamise teel, kuid lõplik krediidiotsus tehti süsteemi poolt automatiseeritult. Kuna krediidiotsus tehti automatiseeritult olemasolevate andmete põhjal, ei koostatud ega talletatud eraldi detailset krediidianalüüsi, mistõttu ei ole võimalik seda tagantjärele esitada. Kostja on sõlminud lepingu eesmärgiga teiste laenuandjate laenud kombineerida üheks. Enne laenuleping nr XXX sõlmimist olid kostja erinevad laenumaksed igakuiselt summas 544 eurot. Laenulepingu sõlmimisega vähenes kostja kuumakse 372,59 euroni. Seega on kostja majanduslik seisukord laenulepingu sõlmimisega paranenud.
2.2.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja 17.01.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 03.02.2022 võlgnevuse tasumiseks. 14.03.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 29, 96). Laenulepingu ülesütlemise seisuga 14.03.2022 oli kostja viivituses 15.11.2021, 15.12.2021, 15.01.2022, 15.02.2022, 15.03.2022 osamaksetega.
2.3.04.07.2022 loovutas XXX AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 111).
2.4.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 14550 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 17.08.2020 - 15.07.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 3183,34 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 400 eurot, millest hageja arvestab 350 eurot põhinõude ja 50 eurot sissenõudmiskulude katteks vastavalt VÕS 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2. Hageja esitab kostjale saadetud kirjad (dtl 129 137, 07.10.2022 kiri, 25.10.2022 kiri, 20.11.2022 kiri, väljavõte tööprogrammist). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 11 016,66 eurot (14550 - 3183,34 - 350).
2.5.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 17,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 15.11.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni s.o 15.02.2022 summas 717,92 eurot (185,25 + 176,50 + 190,96 + 165,21). Kostja intressi tasunud ei ole.
2.6.Vastavalt 14.07.2020 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 14.03.2022 seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2021 - 15.02.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,20 eurot (1,20 + 4 x 1,50). Viimase kuu haldustasu on vähendatud, kuna leping lõpetati varem kui terve kuu möödudes. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7,20 eurot.
2.7.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 11016,66 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 15.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.11.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 17,9% kooskõlas laenulepingu
põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 7190,98 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest 06.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 17,9% aastas.
2.8.Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja on XXX AS-le tasunud 6800,64 eurot ning hagejale 400 eurot ehk kokku 7200,64 eurot. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Leping nr XXX lõpptähtaeg saabus 15.07.2025 ning seega ei esita hageja ümberarvestust. Seega kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole järgitud, siis nõuab hageja viivist tulenevalt lepingust nr XXX lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.07.2025 arvestatuna põhivõlgnevuselt 7349,36 eurot (14 550,00 – 7200,64).
2.9.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.05.2026 isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Samuti kinnitas 27.05.2026, et on dokumendid kätte saanud ka e-posti teel. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole nõuetekohast kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 22.05.2026 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kohus arvestab vastamise tähtaega vaikimisi alates 27.05.2026 antud kinnitusest, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 10.06.2026. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja 26.05.2026 e-kirja (dtl 144) küsimusega - Kas Te oskate öelda kelle poole peaks pöörduma maksegraafiku taotlemiseks või kokkulepete saavutamiseks?- ei loe kohus nõuetekohaseks hagivastuseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude
loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on lisanud kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 44, 111), mille kohaselt on XXX AS 04.07.2022 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le.
7.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M. P. on XXX AS-ga sõlminud 14.07.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostjale laenu summas 14550 eurot. Lepingu intressimäär on 17,9% aastas, krediidi kulukuse määr on 19,96% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel viivis on võrdses määras intressimääraga, s.o 17,9% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 14.03.2022.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
11.14.07.2020, so poolte vahel laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 61,56% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 19,96% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
15.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
17.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem
seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
18.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS XXX on kontrollinud kostja andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sisetuleku suurust, krediidikohustusi ning võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist, lisaks on küsitud täiendavaid selgitusi Telia järelmaksu, kolmandale isikule tehtud maksete ja sularaha kasutuse kohta (dtl 99). Kostja on abielus ja omas ühte ülalpeetavat. Kostja pangakonto väljavõttelt (perioodil 01.03.2020 – 09.07.2020) nähtub, et kostja keskmine sissetulek enne lepingu sõlmimist viie viimase kuu jooksul oli keskmiselt 1000,78 eurot (hageja arvestas sissetulekuga 948 eurot), tööandjaks oli Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ. Hageja on selgitanud, et kostja olemasolevad finantskohustused koos XXX laenu igakuise maksega moodustasid kokku 460,01 eurot ehk 48,52% isiku sissetulekust. Enne lepingu sõlmimist omas kostja igakuiseid laenumakseid kokku 544 eurot, mis vähenes lepingu sõlmimisel ja laenude refinatseerimisel 372,59 euroni. Esitatud maksete aruande (dtl 122 – 128) kohaselt lisandus sellele veel AS-le XXX makstav järelmaksulepingu nr. 1815003/96tl igakuine makse 34,42 eurot. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
19.Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 14550 eurot ning on teinud tagasimakseid perioodil 17.08.2020 – 22.04.2022 põhiosa katteks kokku 3183,34 eurot (dtl 122 – 128). Lisaks on kostja teinud peale lepingu lõppemist hagejale makseid 400 eurot, millest hageja arvestab 350 eurot põhinõude ja 50 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kohus ei pea hageja sissenõudmiskulude nõuet täiel määral põhjendatuks. Nimelt võib võlausaldaja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada 07.10.2022 kirja eest 25 eurot ning nii 25.10.2022 kirja kui ka 20.11.2022 kirja eest 5 eurot, kokku 35 eurot. Seega tuleb arvestada tasutud 400 eurost põhinõude katteks 365 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõudena 11001,66 eurot (14550 – 3183,34 – 365). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 15 eurot.
20.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu intressimäär oli 17,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress vastavalt maksegraafikule enne lepingu lõpetamist perioodil 15.11.2021 – 15.02.2022 kokku 717,92 eurot (vt. otsuse p 2.5). Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.03.2022 kuni hagi esitamiseni 05.11.2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 17,9% aastas, tasumata põhinõudelt 11016,66 eurolt kokku summas 7190,98 eurot. Eelnimetatud viivisemääras on pooled 14.07.2020 lepingus kokku leppinud (dtl 17, 84). Kuivõrd kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 11001,66 eurot, moodustab lepingujärgne viivis eelnimetatud perioodil 7181,19 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab seega rahuldamata hageja viivisenõude summas 9,79 eurot (7190,98 – 7181,19). Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 11001,66 eurolt arvestatav lepingujärgne viivis 17,9% aastas alates 05.11.2025 – 24.09.2026 (k.a) on 1742,69 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 24.09.2026 seisuga kokku summas 8923,88 eurot (7181,19 + 1742,69).
23.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 17,9% aastas alates 25.09.2026 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 11001,66 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2077,78 eurot (11001,66 –8923,88).
24.Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasumata 05.10.2021 - 15.02.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,20 eurot (1,20 + 4 x 1,50) (vt. otsuse p. 2.6.). Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt kuivõrd esitatud maksete aruande (dtl 122 – 128) kohaselt on 05.10.2021 laenuhaldustasu kostja poolt tasutud. Seega kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele laenu haldustasu 5,70 eurot (7,20 – 1,50). Rahuldamata jääb laenu haldustasu nõue summas 1,50 eurot.
25.TsMS § 370 lg 2 võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus lahendas hagi hageja primaarse nõude alusel, mistõttu ei pea kohus alternatiivse nõude osas seisukohta võtma.
26.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 18932,76 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 26,29 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 1260 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
30.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
31.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
32.Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
33.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist ülemäära
keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta).
34.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 1500 eurot (riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
35.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
37.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.