Tartu Ringkonnakohus 9. november 2026 1-16-483 Marina Ninaste, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Dmitri Sidorenko (ik 37009250294) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu 18. septembri 2026. a määrus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triinu Hordo Dmitri Sidorenko Kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi Kirjalik menetlus
Teised määruskaebemenetluse pooled
E
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
O
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja
O TE
L
Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
IS
Jätta Viru Maakohtu 18. septembri 2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
ST
MENETLUSE KÄIK
U
M
Käesoleva määruse saavad vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
Maakohtu määrus
JÕ
U
1.Viru Maakohtu 18. septembri 2026. a määrusega vabastati Dmitri Sidorenko Harju Maakohtu
21.augusti 2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Karistust kannab D. Sidorenko karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 ja § 255 lg 1 järgi. D. Sidorenkot karistati nimetatud paragrahvide järgi KarS § 64 lg 1 alusel 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud 3 päeva. 6 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust hakkas ta kandma 1. veebruaril 2021.
2.Maakohtu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. D. Sidorenko ennetähtaegset vabastamist toetavad individuaalse täitmiskava täitmine, enesetäiendamine, sotsiaalprogrammi positiivne tagasiside, eeskujulik vangistusaegne käitumine ja säilinud tööharjumus. Vabanemisjärgset toimetulekut soodustavad elukoht, lähedaste toetus, garanteeritud töökoht, võlgnevuste puudumine ja vabanemisfondis olev 2828 eurot. Varem on teda kahel korral karistatud grupiviisiliselt ja vägivalda kasutades toime pandud kuritegude eest. Mõlema karistuse andmed on kantud karistusregistri arhiivi. Vanglas viibib ta teist korda, esimest karistust kandis alaealisena Venemaal. Varasemaid kuritegusid soodustasid grupi mõju, materiaalse kasu saamise soov ja alkoholi kuritarvitamine. Praegu kannab ta karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise ja ühenduse huvides toime pandud etteplaneeritud omavolilise sissetungi eest. Vangistuses on ta tegelenud kuritegude
soodusteguritest tulenevate riskide maandamisega. Viimase aasta telefonikõnede ja kirjavahetuse väljavõte kinnitab tema väidet, et ta ei suhtle enam kuriteokaaslastega.
O TE
L
3.D. Sidorenko varasemat käitumist iseloomustab kriminaalne käitumismuster, kuid programmi „Õige hetk“ läbimine ja vangistusaegne käitumine kinnitavad tema motivatsiooni sellest loobuda. Vestlustel ei ole ta väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Vangla hinnangul on ta rahulik ja viisakas, väikese suhtlusringkonnaga ning suhtleb peamiselt pereliikmetega. Grupi mõjust tulenevat riski saab vähendada kuriteokaaslastega suhtlemise keeluga. Majanduslikke riskitegureid maandavad garanteeritud töökoht, vangistusaegne töötamine, abikaasa toetus ja vabanemisfondi raha; lisaks saab talle panna tööle asumise kohustuse. Vanglal puuduvad andmed alkoholi kuritarvitamise kohta pärast 1992. aastat. Narkootikume D. Sidorenko ei tarvita, mistõttu sõltuvusriskid puuduvad. Abikaasa ja poja toetus soodustab õiguskuulekat elu. D. Sidorenko eesmärgid asuda tööle ja elada rahulikku pereelu on realistlikud. Tema positiivset arengut arvestades ei parandaks ülejäänud 10 kuu vangistuse kandmine taasühiskonnastamise väljavaateid. Tavaellu naasmist toetab kriminaalhooldus ning ühiskonna turvalisust aitavad tagada käitumiskontroll ja lisakohustused, mis distsiplineerivad teda ning maandavad uute kuritegude riski. Kuigi kriminaalset minevikku tuleb arvestada, ei tohi see välistada võimalust näidata õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega, et süüdimõistetu on vajalikud järeldused teinud.
O
Määruskaebus
E
4.Prokuratuuri esindaja vaidlustas maakohtu määruse ja palub uue määrusega jätta D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
U
M
IS
5.KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Vangistusaegne käitumine ja individuaalse täitmiskava täitmine on olulised, kuid neid tuleb hinnata koos kuriteo asjaolude ja isiku varasema elukäiguga. Maakohus on arvestanud valdavalt positiivseid vanglaandmeid, kuid ei ole võrrelnud neid D. Sidorenko konkreetse rolliga kuriteo toimepanemisel ja riskihinnanguga. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei saa rajada lootusele, et võimaliku tagajärje ähvardus hoiab isiku kuritegudest eemal – see peab tuginema konkreetsetele õiguskuulekat käitumist prognoosida võimaldavatele asjaoludele.
JÕ
U
ST
6.Jõustunud kohtuotsuse järgi oli D. Sidorenkol kuritegelikus ühenduses oluline usaldusel ja autoriteedil põhinev positsioon. Ta kuulus ühendusse vähemalt 2013. aasta aprillist, paiknes hierarhias S.D. i järel, täitis korraldusi, andis aru ühenduse huvides toimunud kohtumistest ning osales oluliste küsimuste, sealhulgas isikute karistamisega seotud tegevuse lahendamises. Kauaaegne tutvus ja varasem ühine äritegevus võimaldasid tal suhelda otse ühenduse juhi H.H. iga. Samuti osales ta ühenduse huvides etteplaneeritud omavolilises sissetungis 1. novembril 2013, viibides lähikonnas, hoides teiste osalistega ühendust ja andes hiljem sündmusest aru. Seega ei piirdunud tema roll juhusliku liikmesuse ega üksikepisoodis osalemisega.
7.D. Sidorenko varasem positsioon, pikaajalised sidemed ja käitumismuster viitavad märkimisväärsele võimekusele kuritegeliku võrgustikuga taasliituda ning selles juhtpositsioonile asuda. Ligi kuueaastane vangistus, hea käitumine ja programmi läbimine ei tõenda iseenesest kuritegelike hoiakute muutumist ega võrgustikust sisulist distantseerumist. Vanglakorra järgimine on kinnipeetava põhikohustus ning toimub tugevdatud järelevalvega üksuses rangelt kontrollitud keskkonnas. Aastane kuriteokaaslastega mittesuhtlemine vanglas ei tõenda pikaajaliste, hierarhiliste ja perekondlike sidemete katkemist ega välista nende taastumist vabanemisel. Ka kaassüüdistatavatega suhtlemise keeld ei välista kontakte teiste ühendusega seotud isikutega. Määrus ei selgita, kuidas kontrollitakse laia ja osaliselt varjatud suhtlusvõrgustikku, sealhulgas vahendajate või näiliselt seadusliku tegevuse kaudu toimuvat suhtlust. Töökoht, abikaasa toetus, võlgade puudumine ja vabanemisfond parandavad olmetingimusi, kuid ei tõenda suutlikkust hoiduda kuritegeliku võrgustiku mõjust. Kuigi ühendus taotles varalist kasu, olid D. Sidorenko 2(5)
puhul olulised ka grupikuuluvus, autoriteet, lojaalsus ja ühenduse huvides probleemide lahendamine. Ta töötas Canteen OÜ-s ka enne vangistust, mistõttu ei tõenda töökoht varasema käitumismustri muutust ega välista paralleelset kuritegelikku tegevust. Maakohus ei ole esitanud objektiivseid andmeid D. Sidorenko mõtteviisi muutumise ja ühenduse väärtustest distantseerumise kohta ega selgitanud, millised konkreetsed asjaolud maandavad varasemate kontaktide, grupisurve ja kuritegeliku tegevuse taastumise riski. Seetõttu on järeldus suhtlemiskeelu ja töökohustuse piisavuse kohta deklaratiivne.
O TE
L
8.Vangla on hinnanud D. Sidorenko kõrgohtlikuks, seostades ohtu vägivalla kasutamise ja kuritegeliku ühenduse toetamisega. Üldise korduvkuriteo tõenäosus kahe aasta jooksul on 13% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus 27%. Neid riske ei saa lugeda maandatuks üksnes hea käitumise, töötamise ja programmi läbimise tõttu rangelt kontrollitud keskkonnas. Vabastamisel tuleb arvestada ka õiguskorra ja avalikkuse kaitsmise vajadust organiseeritud ning vägivaldse kuritegevuse eest.
9.Viimane võimalus D. Sidorenko kontrollitult tavaellu tagasi tuua ei ole iseseisev vabastamise alus ega asenda piisavalt kindlat õiguskuuleka käitumise prognoosi. Karistuse lõpuni on veidi üle kümne kuu ning järelevalve ja kohustused lõppevad 28. juulil 2027. Lühike kontrollperiood vähendab käitumiskontrolli kaalu pikaajalise õiguskuulekuse tagamisel.
O
Kirjalikud seisukohad
IS
E
10.Kaitsja hinnangul tuleb maakohtu määrus jätta muutmata, sest maakohus ei ole teinud kaalutlusviga ega rikkunud materiaal- või menetlusõigust. Positiivne tulevikuprognoos põhineb D. Sidorenko käitumise ja hoiakute muutusel ning vabanemisjärgsetel tingimustel, mitte üksnes võimaluse andmisel või lootusel, et lisakohustused hoiavad teda uutest kuritegudest eemal.
U
M
11.D. Sidorenko positiivsed vanglaandmed ei piirdu vanglakorra järgimisega. Ta on üle 5,5 aasta käitunud rikkumisteta, sealhulgas pärast kahte varasemat vabastamisest keeldumist. Ta on täitnud individuaalse täitmiskava eesmärgid, töötanud, omandanud eesti keele B1-tasemel oskuse ning osalenud struktureeritud vestlustel ja programmis „Õige hetk“. Ta ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning suhtleb pereliikmete ja nende sugulastega. Need asjaolud kinnitavad tema järjepidevat motivatsiooni elada õiguskuulekalt.
JÕ
U
ST
12.Prokuratuur omistab D. Sidorenkole ühenduses tegelikust suurema rolli ning oletab konkreetsete andmeteta tema võimalikku naasmist ühendusse või selle juhtima asumist. D. Sidorenko kuulus ühendusse ligikaudu kaks aastat, ei juhtinud seda ega osalenud ühenduse põhitegevuseks olnud kelmustes. Talle mõisteti ühenduse liikmetest kergeim karistus. Ühenduse tegevus lõppes 2015. aastal ning ulatuslik jälitustegevus ja 18 isiku süüdimõistmine ei toeta väidet, et tuvastati üksnes ühenduse „veepealne osa“. D. Sidorenko rolli kajastavaid asjaolusid on karistuse mõistmisel juba arvestatud.
13.Vangla suhtlusandmed ei kinnita sidemete säilimist endiste ühendusekaaslastega ja prokuratuur ei ole esitanud vastupidiseid andmeid. Ka väide seadusliku töö ja kuritegeliku tegevuse paralleelsusest ei ole D. Sidorenko puhul põhjendatud: ta töötas Canteen OÜ-s aastatel 2019–2021, pärast ühenduse tegevuse lõppemist, ning hilisemaid kuritegusid talle ette ei heideta. Tööandja valmisolek teda tagasi võtta toetab tema seadusliku toimetuleku väljavaadet.
14.Vangla ja kriminaalhooldaja toetasid D. Sidorenko vabastamist kõiki riskitegureid arvestades. Prokuratuur viitab valikuliselt kõrgohtlikkuse hinnangule ja riskiprotsentidele, jättes kõrvale vangla lõppjärelduse. Maakohus käsitles ohu realiseerumist soodustavaid asjaolusid ning määras nende maandamiseks töökohustuse, suhtlemiskeelu ja kriminaalhoolduse järelevalve. Kaitsja viitab ka Riigikohtu seisukohale, et teadmata metoodikal põhinevaid tõenäosushinnanguid ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada. 3(5)
15.Ennetähtaegne vabastamine ei eelda kuriteoriski täielikku puudumist ning lisakohustuste määramine ei tähenda positiivse tulevikuprognoosi puudumist. Ligi kümnekuuline kriminaalhooldus võimaldab kontrollitud üleminekut tavaellu ja kaitseb ühiskonda paremini kui karistuse lõpuni kandmisele järgnev järelevalveta vabanemine. Kaitsja hinnangul puudub karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks õiguslik alus, mistõttu on ennetähtaegne vabastamine ainus võimalus D. Sidorenko taasühiskonnastamist kontrollida.
L
16.D. Sidorenko kinnitab, et katkestas 2015. aastal teadlikult kõik sidemed kriminaalasja osaliste ja kuritegeliku keskkonnaga. Ta peab varasemat suhtlusringkonda ja tegusid oma suurimaks veaks, mille eest on kandnud õiglase karistuse ja teinud järeldused. Vabaduses soovib ta ausalt töötada ja elada õiguskuulekalt.
O TE
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
E
O
17.KarS § 76 lg 4 annab kohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohtu sekkumist õigustab eeskätt kaalutlusviga, mis toob kaasa selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumise ja võib mõjutada vabastamise üle tehtavat otsustust (vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Kaalutlusveaga on tegemist eelkõige siis, kui kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire, jätnud selle teostamata, lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud olulise asjaolu arvestamata. Asjasse puutuvate õiguste ja huvide kaalu määramine kuulub kohtu kaalutlusõiguse tuuma. Kõrgema astme kohus saab sellesse hinnangusse sekkuda eeskätt juhul, kui see on meelevaldne või vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgi, õiguse üldpõhimõtete või senise kohtupraktikaga.
M
IS
18.Vaidlus keskendub sellele, kas D. Sidorenko vangistusaegne käitumine ja vabanemisjärgsed tingimused annavad tema varasemat kuritegelikku tegevust arvestades piisava aluse positiivseks tulevikuprognoosiks. Kohtukolleegium leiab, et tulevikuprognoosi seisukohalt tuleb hinnata, kas kuritegeliku ühenduse endise liikme D. Sidorenko varasemad kuritegelikud hoiakud ja sidemed on säilinud või näitavad tema hilisem käitumine ja elukorraldus neist eemaldumist.
JÕ
U
ST
U
19.D. Sidorenko kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt 2013. aasta aprillist kuni 2015. aastani, seega lõppes tema ühendusse kuulumine ligikaudu 11 aastat tagasi. Kohtuotsusest nähtub, et eelvangistuses oli D. Sidorenko 3 päeva. Prokuröri määruskaebuses välja toodud ühenduse juhtfiguurid vahistati. D. Sidorenkole oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tema süüd hindas maakohus KarS § 255 lg 1 järgi kaassüüdistatavate süüst ja § 266 lg 2 p 3 järgi kaassüüdistatava süüst väiksemaks. Vangistust asus D. Sidorenko kandma 1. veebruaril 2021. Ühenduse tegevuse lõppemise ja vangistuse kandmisele asumise vahelisest ajast kajastub karistusregistris üksnes arhiveeritud väärteokaristus – 3. detsembril 2015 määratud rahatrahv. Seega viibis D. Sidorenko pärast ühendusse kuulumise lõppu ligi kuus aastat vabaduses ja töötas sel ajal mitmes äriühingus (2015. a Globus Ehitus, aastatel 2017–2019 Royal Plus ning 2019–2021 Canteen). Olemasolevate andmete järgi oli D. Sidorenko niisiis sel perioodil õiguskuulekas ning määruskaebuseski ei sisaldu andmeid, et see nii ei olnud. Vaatamata tema varasemale positsioonile kuritegelikus ühenduses ja määruskaebuses osutatud otsekontaktile ühenduse juhiga ei viita sellele järgnenud õiguskuuleka elu periood ringkonnakohtu hinnangul D. Sidorenko valmisolekule kuritegelikus ühenduses juhtpositsioonile asuda.
20.D. Sidorenko vangistusaegsed käitumisandmed annavad aluse järelduseks, et ta on kuritegelikust käitumismustrist eemaldunud. Määruskaebuses ei tooda esile vangistusajal ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid kavatsusele panna toime uusi samaliigilisi kuritegusid või viitaksid kuritegelikele hoiakutele. D. Sidorenko positiivne käitumine ei piirdu üksnes distsiplinaarkaristuste puudumisega. Ta on täitnud individuaalse täitmiskava eesmärgid, töötanud alates 2021. aastast majandustöödel ja alates 2022. aasta suvest ka aednikuna, omandanud eesti keele B1-tasemel 4(5)
oskuse, osalenud aastatel 2021–2024 struktureeritud vestlustel ning läbinud programmi „Õige hetk“. Need asjaolud osutavad järjepidevatele jõupingutustele.
21.Kohtukolleegium peab oluliseks, et vangla andmetel ei ole D. Sidorenko väljendanud kuritegelikke ega subkultuurseid hoiakuid ning tema suhtlusring piirdub pereliikmete ja nende sugulastega. Kaitsja viidatud 2024. ja 2025. aasta iseloomustustes ei ole kajastatud suhtlemist endiste ühendusekaaslastega ning viimase aasta telefonikõnede ja kirjavahetuse väljavõtted toetavad D. Sidorenko väidet selliste kontaktide puudumise kohta. Koostoimes määruse punktis 19 käsitletud vangistuseelse elukorraldusega annavad need asjaolud aluse toetada maakohtu hinnangut, et D. Sidorenko käitumine näitab eemaldumist varasemast kuritegelikust keskkonnast.
IS
E
O
O TE
L
22.Ringkonnakohus ei tugine tulevikuprognoosi kujundamisel vangla esitatud uue kuriteo toimepanemise arvulistele tõenäosushinnangutele (vt ka RKKKm 07.03.2019, 1-09-14104/142, p-d 26–27), kuid arvestab vangla hinnangut võimalike kuritegude iseloomu ja nende toimepanemist soodustavate asjaolude kohta. Vangla hinnangul on D. Sidorenko kõrgohtlik. Tema uue kuriteo toimepanemise riski võivad suurendada seadusliku töö puudumine, suhtlemine kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning majandusprobleemide lahendamine kuritegelikul teel. Nende riskide maandamisega on D. Sidorenko vangistuse ajal tegelenud. Maakohus nägi ette meetmed, kuidas nimetatud riske kriminaalhoolduse ajal maandada. D. Sidorenkole on tagatud töö- ja elukoht, tal puuduvad võlgnevused, tema toimetulekut toetavad lähedased ja vabanemisfondi on kogunenud raha. Töökohustus toetab seadusliku sissetuleku ja korrapärase elukorralduse säilimist ning suhtlemiskeeld piirab otseselt kontakte varasema kuritegeliku tegevusega seotud isikutega. Kohustuste piisavust tuleb hinnata koos D. Sidorenko senise käitumise, suhtlusandmete ja vabanemisjärgsete tingimustega, mitte neist eraldi. Kuigi suhtlemiskeeld ei välista kõiki võimalikke kontakte kuritegeliku keskkonnaga, ei saa selle piisavust hinnata üksnes kontaktide taastumise abstraktse võimaluse põhjal.
U
M
23.Kokkuvõtvalt ei rajane positiivne tulevikuprognoos üksnes kriminaalhoolduse ja lisakohustuste eeldataval mõjul, vaid D. Sidorenko vangistuseelsel ja vangistusaegsel käitumisel ning tema vabanemisjärgsetel elutingimustel. Seejuures on maakohus arvestanud ka D. Sidorenko elukäiku (sh karistatust) ja toimepandud kuritegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga.
U
ST
24.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. septembri 2026. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
JÕ
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.