Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-115284
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.07.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C lepinguline esindaja Monika Sulg
,
Kostja Y (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 24.07.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Y kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (laps/hageja) esitas 09.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt (kostja) 287,72 euro elatise saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.07.2025 (täiendatud 06.08.2025) hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud ja arvutatud muutuva suurusena. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga. Kostja ei ole nõustunud andma hagejale ülalpidamist perekonnaseaduses sätestatud suuruses. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata. Kostja palub määrata lapse ülalpidamiseks elatise maksimaalselt 150 eurot kuus, võttes arvesse kostja varasemat osalust lapse kasvatamises, kostja valmisolekut lapse kasvatamiseks, kostja sissetulekuid ja kostja pere kohustusi, sh kostja teiste laste olemasolu. Kostja tagab oma teiste kolme lapse täieliku ülalpidamise. Kui kostja peab tasuma hagejale elatist üle 300 euro kuus, siis satub kostja pere raskesse majanduslikku olukorda ning see piirab oluliselt kostja võimalusi tagada kolmele lapsele kõik vajalik. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 24.07.2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise ajavahemiku 09.06.2025–30.06.2026 eest kokku 3892,80 eurot ja igakuise elatise alates 01.07.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 04.09.2034) 318,62 eurot, mis koosneb: 295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest). Maakohus märkis, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus märkis otsuses otsuse ka täitmise korra. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.1.PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
4.2.Maakohus tuvastas, et hageja on kostja laps, kostja ei ela hagejaga koos. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole tasunud elatise nõude perioodil (alates 09.06.2025) hagejale elatist ning et vanemate vahel puudub ülalpidamiskokkulepe. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamiseks elatist. Hageja elatise nõue alates 09.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras oli hagi esitamise hetkel 301,74 eurot kuus ning alates 01.04.2026 on see 318,62 eurot kuus.
4.3.Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimummääras elatise nõudmise korral vaja tõendada kulutuste kandmist. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Ülalpidamise andmise kohustusest ei vabasta kostjat see, kui kostja pidas varasemalt hagejat ülal ilma hageja emalt elatist nõudmata. Samuti ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustusest see, et ta on valmis hageja enda juurde elama võtma ja ise teda vahetult ülal pidama. Kuna puudub vaidlus selles, et hageja elab koos emaga ning kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud, on tõendatud, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.
4.4.PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).
4.5.Kostja väited, et tema sissetulek ei ole piisav selleks, et kanda enda esmavajalikud kulud, täita enda teiste alaealiste laste ja pere ülalpidamiskohustust ning tasuda veel hagejale elatist miinimummääras, on tõendamata. Kostja ei ole toonud välja sellist teavet, mille pinnalt oleks kohtul võimalik tuvastada kostja vahendite piiratust. Kostja ei ole toonud ammendavalt välja, millised on kostja perekonna igakuised vajadused ning konkreetsed kulud seonduvalt kostja teiste lastega. Vastuses hagile on kostja selgitanud, et maksab igakuiselt nelja laenu kokku 400 eurot ning tasub üüri 180 eurot, lisanduvad kommunaalteenuste- ja sidekulud. Kostja on viidanud ka lasteaia tasu tõusule. Kostja esile toodust ei ole võimalik tuvastada, millised on kostja perekonna igakuised põhjendatud vajadused ja millises osas on need kaetud kostja töötasuga ning millises osas kostja abikaasa sissetuleku ja toetustega. Kostja on märkinud 12.06.2026 menetlusdokumendis, et ühel lastest, keda kostja loeb enda ülalpeetavaks, on kõne- ja kõndimisprobleemid ning kostja on selgitanud, millised kulutused sellega konkreetselt seonduvad. Kuna kostja ei ole välja toonud, millisel lapsel taolised probleemid esinevad, siis ei olnud maakohtul võimalik veenduda, et kostja peab silmas enda last.
Varasemalt on kostja viidanud oma abikaasa lapse erivajadustele, kuid kostjal ei ole kohustus oma abikaasa last ülal pidada ja kostja soov toetada oma abikaasa lapse ülalpidamist ei saa toimuda hageja põhjendatud vajaduste arvelt. Kostja on väitnud ka, et ühel tema lapsel on atoopiline dermatiit ning allergia toidu lisaainete suhtes, mistõttu on vajalik osta ravisalve ja valmistada sellele lapsele eraldi toitu. Kostja esitatud tõendist nähtub küll kostja lapsel tervisehäire esinemine, kuid mitte see, millises summas lisakulu see võrreldes keskmise lapsega igakuiselt tekitab. Maakohus märkis, et kuigi kostjal on peale hageja ka teiste oma laste ülalpidamiskohustus, siis ei pea kostja neid ülal ainuisikuliselt. Eelduslikult teeb seda ka teine vanem enda sissetuleku arvelt (töötasu või vanemapalk). Kui arvestada, et kostja abikaasal on kolm last, siis makstakse kostja lastele ka lasterikka pere toetust (lisaks lapsetoetusele), mistõttu ei pea kostja teiste laste ülalpidamine toimuma üksnes kostja vahendite arvelt.
4.6.Kostja väite kohaselt ei ole põhjendatud lähtuda tema tegelikust viimase aja sissetulekust, vaid eelduslikust sissetulekust 1200–1400 eurot kuus, mis oleks tema eeldatav sissetulek ilma öiste vahetuste ja lisatundideta. Maakohus leidis, et kui Swedbank AS-i kontoväljavõttest perioodi 12.11.2025–12.05.2026 nähtub, et kostja kuue kuu töötasu ja tulemustasu kokku on olnud (10 210,94/6) keskmiselt 1701,82 eurot, siis ei ole põhjendatud lähtuda väiksemast töötasust, kui kostjal on võimalik saada suuremat töötasu. Pealegi on alaealise lapse vanemal aktiivne kohustus leida vahendid lapse vajalikus mahus ülalpidamiseks. Maakohus märkis, et kostja kontoväljavõttest nähtuvad muud laekumised kolmandatelt isikutelt, mille sisu ei ole teada, mistõttu viitavad need kostja muudele sissetulekutele, mida ta ei ole kohtule avaldanud. Maakohus tuvastas, et kostjale kuulub ka muu vara, s.o korteriomand asukohaga TTT ning kolm sõidukit, 2024. aasta väljalaskega traktor BBBBB, 2006. aasta väljalaskega sõiduauto Volkswagen Passat WWWWWW ning 2011. aasta väljalaskega sõiduauto Lancia Voyager TTTTTT. Eeldada ei saa, et kostja peaks võõrandama hagejale ülalpidamise andmiseks oma korteri. Samas jääb selgusetuks, miks vajab kostja kolme sõidukit. Sissetuleku nappuse korral on eelduslikult võimalik anda ülalpidamist ka muu vara arvelt.
4.7.Lähtudes miinimumelatisest, mis kostja teiste laste puhul on vastavalt 281,12 ja 238,95 eurot (lasterikka pere toetus 450/3 eurot, lapsetoetus 80 eurot, väikesest vanusevahest tulenev 15% vähendatud elatise määr) ning hageja puhul on 318,62 eurot, jääb kostjale endale kasutada keskmiselt (1701,82 – 838,69) 863,13 eurot. Kuivõrd teiste laste arvestusliku kuluga on eelduslikult hõlmatud ka nende osa pere üldistest kuludest ning perekonna üldkulusid peab kandma ka kostja abikaasa, siis ei ole põhjendatud järeldada, et kostja enda esmavajadused jäävad taolise sissetuleku korral rahuldamata.
4.8.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis seadusjärgses miinimummääras alates 09.06.2025. Konkreetse summa arvutamisel tuleb arvestada hagejale makstava lapsetoetusega 80 eurot. Selguse mõttes tuleb elatise kuni 30.06.2026 välja mõista kogusummas ja alates 01.07.2026 igakuises määras. PKS § 101 lg-tes 3, 4 ja 5 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 09.06.2025–31.03.2026 ühes kuus 301,74 eurot ning alates 01.04.2026 ühes kuus 318,62 eurot. Perioodi 09.06.2025– 30.06.2025 eest kuulub tasumisele elatis proportsionaalselt 22 päeva eest summas 221,28 eurot (301,74 × 22 / 30). Perioodil 01.07.2025–31.03.2026 (9 täiskuud) moodustab elatis kokku 2715,66 eurot (9 × 301,74 eurot). Perioodil 01.04.2026–30.06.2026 (3 täiskuud) moodustab elatis kokku 955,86 eurot (3 × 318,62 eurot). Seega on elatis perioodil 09.06.2025–30.06.2026 kokku 3892,80 eurot. Alates 01.07.2026 tuleb kostjalt hagejale tasuda elatist 318,62 eurot kuus, mis vastab PKS § 101 alusel arvestatud elatisele ja milline elatise summa muutub igal aastal vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning siis, kui muutub lapsetoetuse summa.
4.9.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 24.07.2026 otsus ja teha uus otsus, millega määrata elatise suurus vastavalt kostja tegelikule maksevõimele, võttes arvesse kostja rahalisi kohustusi, perekonna tegelikke kulusid ning kostja kohustust pidada üleval veel kolme alaealist last. Kostja palub uuesti hinnata tema tegelikku majanduslikku olukorda, kostja perekonna tegelikke igakuiseid kulusid, kostja rahalisi kohustusi ning kostja kohustust ülal pidada ka kolme teist alaealist last. Kostja soovib esitada täiendavalt tõendeid, milleks palub anda kostjale tähtaeg viis päeva nende esitamiseks. Kostja märgib, et maakohus arvestas tema majandusliku olukorra hindamisel kolme kostja nimel registreeritud sõidukit, ning selgitab nende otstarvet. Kostja selgitab, et kostja omandis olevas korteris elab tema ema ja kostja elab ema omandis olevas majas, mistõttu ei ole kostja korter vabalt kasutatav või realiseeritav vara. Kostja ei soovi hoiduda kõrvale kohustusest ülal pidada last, kuid palub määrata elatise suurus selliselt, et see vastaks kostja tegelikule maksevõimele ning ei põhjustaks kolme teise alaealise lapse materiaalse olukorra olulist halvenemist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega ja palub ringkonnakohtul uuesti hinnata kostja tegelikku varalist seisundit, arvestades kostja esitatavaid uusi tõendeid. Kostja arvates ei ole ta võimeline oma varalist seisundit arvestades andma hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määras. Kostja palub määrata hagejale elatisena tasumisele kuuluva summa selliselt, et see ei põhjustaks kostja teiste laste materiaalse olukorra halvenemist.
9.Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Mõjuval põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse olemasolu tuleb kohustatud vanemal tõendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Maakohus tuvastas ja kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja on kohustatud hagejat ülal pidama. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et kostjal on veel
kaks alaealist last, keda kostja peab ülal pidama. Maakohus tuvastas ja kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostjal ei ole kohustust ülal pidada tema abikaasa alaealist last. Kostja ei ole vaidlustanud ka maakohtu järeldust, et kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on kostja keskmiseks sissetulekuks ühes kuus 1701,82 eurot.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja teise kahe alaealise lapse olemasolust ja nende seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmisest ei saa iseenesest järeldada, et kostja ei ole võimeline tasuma hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud elatist. Kui kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja teiste laste vajadusi, kostja võimalusi neid vajadusi rahuldada või milliste vahendite arvel neid vajadusi üldse rahuldatakse, siis ei saa järeldada, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise tõttu osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja apellatsioonkaebuses esile toodust ei ole võimalik järeldada, et maakohus jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel elatise suuruse vähendamata (jättis arvestamata kostja esitatud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad, et kostja varaline seisund ei võimalda mõjuval põhjusel miinimumelatist maksta).
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuses uusi väiteid ning viis päeva pärast apellatsioonkaebuse esitamist uued tõendeid. Nende alusel palus ta uuesti hinnata oma varalist seisundit: perekonna tegelikke kulusid, rahalisi kohustusi ning kohustust pidada lisaks hagejale ülal teisi alaealisi lapsi. Maakohus täitis selgitamiskohustust 16.04.2026 kirjas. Kuna kostja maakohtu nõudele vaatamata ei täpsustanud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks maakohus tuvastada kostja vastuväidetest tulenevalt kostja teiste laste vajadused ja kostja võimalused neid vajadusi rahuldada või milliste vahendite arvel neid rahuldatakse, siis kordas maakohus nõuet 26.05.2026 kirjas. 26.05.2026 kirjas juhtis maakohus taas kostja tähelepanu sellele, missugused asjaolud ja tõendid kostja vastuväidetest tulenevalt tuleb kohtu ette tuua. Maakohus andis pooltele võimaluse esitada seisukohad ja tõendid enne eelmenetluse lõppu 19.06.2026. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti (TsMS § 652). TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud esile, et tal puudus võimalus kõik vastuväited ja tõendid esitada maakohtu menetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uued väited ja tõendid, et kostja varalist seisundit tuleb uuesti hinnata uute esitatavate tõendite alusel (TsMS § 652 lg 4).
14.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende õigsust eeldades ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele ja kaebust rahuldada.
15.Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Kuigi kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ka oma selgelt väljendatud taotlust (TsMS § 633 lg 2 p 2), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebuse puuduseid kõrvaldada.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.