Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin
hagi
X-i
vastu
võla
Kostja: X (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi X-i vastu osaliselt.
2.Mõista X-ilt B2 Impact OÜ kasuks ESTO AS-i ja X-i vahel 5. märtsil 2024 sõlmitud lepingu nr 109921070434 alusel välja 1093,81 eurot (s.o põhivõlg 960 eurot ja ajavahemikul 16. juuli 2024 kuni 7. oktoober 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 133,81 eurot).
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi ESTO AS-i ja X-i vahel 14. jaanuaril 2023 sõlmitud lepingu nr 15731334674 ning selle 5. märtsi 2024 lisast nr 1 ja 29. märtsi 2024 lisast nr 2 tulenevates põhivõla, intressi ja viivisenõuetes.
Jätta menetluskulud 21% ulatuses X-i kanda ja 79% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
5.Mõista X-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 124,95 eurot.
6.Mõista X-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (124,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 7. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi X-i (kostja) vastu kostja ja ESTO AS-i (krediidiandja) vahel 5. märtsil 2024 sõlmitud lepingust nr 109921070434 tuleneva põhivõla 960 eurot, intressi 71,67 eurot, ja viivise 133,81 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt krediidiandja ja kostja vahel 14. jaanuaril 2023 sõlmitud krediidilepingu nr 15731334674 alusel välja põhivõla 3500 eurot, intressi 164,10 eurot ja viivised 487,85 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Leping nr 109921070434 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 5. märtsil 2024 järelmaksulepingu nr 109921070434, mille alusel sai kostja krediiti kauba ostmiseks väärtusega 960 eurot. Leping sõlmiti intressimääraga 20,70% aastas ja krediidi kulukuse määraga 51,62% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on võetud laenusumma 960 eurot, aastane intressimäär 20,70% ja igakuine haldustasu 3,90 eurot ja ühekordne lepingutasu 0 eurot. Kostja oli kohustatud krediidi tagastama 36 kuu jooksul igakuise osamaksega. Viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 15. märts 2027. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele. Kostja oli viivituses 15. aprilli 2024, 15. mai 2024 ja 15. juuni 2024 osamaksete tasumisega. Krediidiandja saatis 1. juulil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava tähtaja võla tasumiseks 15. juulini 2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei maksnud, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 16. juulist 2024.
1.juulil 2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 960 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6. märtsist 2024 kuni 15. juulini 2024 sissenõutavaks muutunud intressi 71,67 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 alusel intressimääraga samas määras, s.o 20,7% aastas alates kostja lepingu ülesütlemisest 16. juuli 2024 kuni hagi esitamiseni 7. oktoobril 2025. Viivisenõue kokku on 133,81 eurot. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiselt. Kostja märkis enda regulaarseks sissetulekuks 1050 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli nelja kuu keskmine sissetulek 2510,80 eurot. Kostja märkis enda finantskohustuste
suuruseks 240 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 350 eurot. Krediidiandja on analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti sissetulekust 1050 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud andmete põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Leping nr 15731334674 Krediidiandja ja kostja sõlmisid 14. jaanuaril 2023 tähtajatu krediidilepingu nr 15731334674 krediidilimiidiga 4000 eurot. Leping sõlmiti intressimääraga 37,8% aastas ja krediidi kulukuse määraga 45,09% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on intressimäär 37,8% aastas, väljavõtutasu 0 eurot ning eeldus, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul. Kostja on võttis ajavahemikul 14. jaanuar 2023 kuni 29. märts 2024 kasutusse krediidisumma kokku 7728,03 eurot (kokku 28 korral). Kostja oli lepingu järgi kohustatud igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele. Kostja oli viivituses 15. aprilli 2024, 15. mai 2024 ja 15. juuni 2024 osamaksete tasumisega. Krediidiandja saatis 1. juulil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava tähtaja võla tasumiseks 15. juulini 2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei maksnud, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 16. juulist 2024. Kostjalt laekus ajavahemikul 14. veebruar 2023 – 23. mai 2023 kokku 4665,34 eurot sh laekus põhiosa katteks 4228,03 eurot; intressi katteks 397,51 eurot; kaardimakse tehingutasu 5,75 eurot; kiire väljamakse tasu 15 eurot; kiire väljamakse tasu 39,80 eurot. Edaspidi kostja lepingut ei täitnud. Kostjat hoiatati 1. juulil 2024 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul, s.o 15. juuliks 2024, võlgnetavaid summasid. Hageja edastas 1. juulil 2025 kostjale teate krediidiandja nõuete loovutamisest hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 3500 eurot (7728,03-4228,03). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 24. maist 2023 kuni 15. juulini 2024 sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras intressi 164,10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kostja lepingu ülesütlemisest 16. juuli 2024 kuni hagi esitamiseni 7. oktoobril 2025. Viivisenõue kokku 487,85 eurot. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist järgmiselt. Kostja märkis enda sissetulekuks 950 eurot, Maksu- ja Tolliameti andmetel oli nelja kuu keskmine sissetulek 923,55 eurot. Krediidiandja lähtus summast 923,55 eurot. Kostja märkis laenutaotluses enda finantskohustusteks 200 eurot ja majapidamiskuludeks 350
eurot. Krediidiandja lähtus nendest summadest. Krediidiandja tegi ka päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Krediidiandja jõudis andmeid analüüsides järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingute sõlmimisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.1.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 5. märtsil 2024 järelmaksu lepingu (tarbijakrediidileping) nr 109921070434 (dtl 17-19). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja sai lepinguga kauba ostmiseks krediiti 960 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 51,62% (dtl 17), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidisummat (960 eurot), intressimäära 20,70% aastas, igakuist haldustasu 3,90 eurot ning ühekordset lepingutasu 0 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 3-4). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
5.2.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 14. jaanuaril 2023 tähtajatu arvelduskrediidilepingu (tarbijakrediidileping) nr 15731334674 (dtl 47-48). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja sai lepinguga kasutusse krediidilimiiti 4000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2022 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ 147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 45,09% (dtl 47), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse intressimäära 37,8% aastas, väljavõtutasu 0 eurot ning eeldus, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 9). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
5.3.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 5. märtsil 2024 14. jaanuari 2023 lepingu nr 15731334674 lisa nr 1 (dtl 117-130). Lepingu kohaselt on krediidilimiit 3300 eurot, intressimääraga 42% aastas ja krediidi kulukuse määraga 51,11% aastas. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273), mille kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei ole selgitanud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud asjaolusid, vaatamata kohtu selgitustele (dtl 189). Krediidiandja ja kostja sõlmisid 29. märtsil 2024 14. jaanuari 2023 lepingu nr 15731334674 lisa nr 2 (dtl 132-145). Lepingu kohaselt on krediidilimiit 3500 eurot, intressimääraga 42% aastas ja krediidi kulukuse määraga 51,11% aastas. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273), mille kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei ole selgitanud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud asjaolusid, vaatamata kohtu selgitustele (dtl 189).
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
5.märtsi 2024 leping nr 109921070434
7.Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiselt: kostja sissetulek 1050 eurot – finantskohustused 240 eurot majapidamiskulud 350 eurot. Krediidiandja hindas krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ning päringutega Maksu- ja Tolliametile ja maksehäireregistritesse (dtl 34-38).
8.Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja lähtus kostja sissetulekute tuvastamisel kostja laenutaotluses märgitud andmetest, sest Maksu- ja Tolliameti märgitud sissetulekute keskmine oli suurem. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja arvestanud kostja olemasolevate finantskohustustena ja majapidamiskulude suuruse tuvastamisel selle summaga, mille kostja märkis laenutaotlusesse – vastavalt 240 ja 350 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, kas ja kuidas krediidiandja oleks kontrollinud finantskohustuste suurust pangakonto väljavõttelt. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõtted ajavahemikul 1. november 2023 – 5. märts 2024 (dtl 146). Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja selgitanud, kas pangakontode väljavõtted koguti kostjaga 5. märtsi 2024 lepingu sõlmimise eel. Kui jah, siis kuidas analüüsiti konto väljavõttest saadud andmeid ja millise tulemuseni jõuti. Hagiavaldusest ei nähtu, kas krediidiandja selgitas välja, kui suured on kostja igakuised tegelikud muud finantskohustused ja majapidamiskulud. Kohus märgib, et hagiavalduse olulised asjaolud peavad olema kirjas hagiavalduses, kohus ei otsi asjaolusid tõenditest, vaid üksnes kontrollib, kas hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hageja esitatud tõenditega. Kostja pangakonto väljavõttelt on tuletatav, et kostja töötasu suurus oli keskmiselt 1063,05 eurot. Samas ühel kuul oli töötasu 733,21 eurot ja teisel kuul 1319,67 eurot. St kostja sissetulek kõikus üle 500 euro. Samuti nähtub kostja pangakontolt regulaarselt (iga kuu) ning kohati suurtes summades hasartmängude mängimist. Nt 2023. a detsembris hasartmänguga seotud väljamaksed 887,80 eurot (dtl 146), st suurem osa kostja sissetulekutest on läinud sellele. Samuti on kostja pangakonto väljavõttelt näha, et kostja võttis regulaarselt tarbimislaene 200 euro kaupa Ferratumilt (Multitude Bank): 2023. a novembris 400 eurot ja 1600 eurot. Kostja tegi laenu tagasimakseid Bigbank-ile (dtl 148). Samuti nähtub, et pärast laenu saamist on kostja mänginud hasartmänge (dtl 153-154). Hagiavaldusest ei nähtu, kas ja kuidas krediidiandja kostja seniste finantskohustuste ja hasartmängudega arvestas. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
9.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus 5. märtsi 2024 lepingu nr 109921070434 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes kostja esitatud teabe nõuetekohaselt kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus
leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga 5. märtsi 2024 lepingu nr 109921070434 kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega. Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi makset teinud. Kostja pidi lepingule lisatud maksegraafiku järgi tasuma osamakseid 15. aprillil, 15. mail ja 15. juunil 2024 47,51 eurot (dtl 18). Krediidiandja andis kostjale 1. juulil 2024 täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles 15. juulil 2024 (dtl 30-32, tõlge dtl 33). Kuivõrd kostja ühtegi makset ei teinud, oleks ta olnud viivituses ka ümberarvestatud maksegraafiku korral. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 15. juulil 2024 erakorraliselt üles öelda.
11.Hageja palub kostjalt põhivõla 960 eurot väljamõistmist. Kuivõrd kostja sai laenu 960 eurot ja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 960 eurot (VÕS § 108 lg 1).
12.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 71,67 eurot. Hageja arvutus (dtl 5, 06.03.2024 – 15.07.2024) ei vasta maksegraafikus märgitud intressisummadele (dtl 18, 15.04.2024-15.07.2024 pidi intressimakseid tegema 126,38 eurot). Lepingus lepiti kokku intressimääras 20,70% aastas (dtl 17). See oli suurem VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Hageja ei ole esitanud ümberarvestatud intressinõuet VÕS § 4034 lg 7 alusel, st lugenud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seetõttu on intressinõue ebaselge ja kohus jätab selle rahuldamata.
13.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 133,81 eurot väljamõistmist ajavahemikul 16. juuli 2024 kuni 7. oktoober 2025. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on viivise 133,81 eurot arvestanud alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (dtl 6). Hageja viivisearvutus on jälgitav ja kontrollitav. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 133,81 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga põhinõudelt 960 eurot).
14.jaanuari 2023 leping nr 15731334674 ja selle lisad 1 ja 2
14.Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiselt: kostja sissetulek 923,55 eurot, finantskohustused 200 eurot ja majapidamiskulud 350 eurot. Krediidiandja hindas krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ning päringutega Maksu- ja Tolliametile ja maksehäireregistritesse (dtl 113-114). Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja lähtus kostja sissetulekute tuvastamisel kostja Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud summast, sest see oli väiksem kui laenutaotluses märgitud sissetulek.
Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja arvestanud kostja olemasolevate finantskohustustena ja majapidamiskulude suuruse tuvastamisel selle summaga, mille kostja märkis laenutaotlusesse – 200 ja 350 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud finantskohustuste suurust pangakonto väljavõttelt. Kohtule on esitatud üksnes üks dokument kostja pangakontode väljavõtete kohta (dtl 146-164). Kuivõrd pangakonto väljavõte on perioodi 1. november 2023 – 5. märts 2024, siis ei saanud krediidiandja kontrollida kostja krediidivõimelisust selle alusel 14. jaanuaril 2023. Hagiavaldusest ei nähtu, kas krediidiandja kontrollis kostja laenutaotlusesse märgitud andmeid kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
15.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes teabe kostja krediidivõimelisuse kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 403 4 lg 4 teine lause).
16.Kohus tuvastas eespool, et 14. jaanuari 2023 lepingu lisade osas ei ole kohtule esitatud kontrollitavat krediidi kulukuse määra kujunemist. Seega on hageja ja krediidiandja vahelised 14. jaanuari 2023 lepingu lisad 1 ja 2 tühised. Seega saab hagi rahuldada 14. jaanuari 2023 lepingu nr 15731334674 lisade osas VÕS § 406 2 lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses. Samuti ei ole hagiavalduses selgitatud, kas ja kuidas kontrollis krediidiandja lepingu lisade nr 1 ja 2 sõlmimisel kostja krediidivõimelisust.
14.jaanuari 2023 lepingu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja lepingu lisade nr 1 ja 2 tühisusel (krediidi kulukuse määra arvutuste puudumise tõttu) on sisult samad tagajärjed (sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses).
17.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga 14. jaanuari 2023 lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja sai lepingu alusel kokku 7728,03 eurot. Kostja on lepingu alusel tagastanud 4665,34 eurot. Pärast 23. maid 2023 kostja laenu ei tagastanud. Kostja pidi laenu tagastama 60 osamaksega iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 47). Seega pidi kostja tegema lepingu järgi maksed ka 15. juunil, 15. juulil ja 15. augustil 2023. Hageja ei ole vaatamata kohtu 2. septembri 2026 selgitustele, esitanud kohtule andmeid selle kohta, kas kostja oli 15. juulist kuni 15. augustini 2023 maksetega viivituses ka siis, kui intressimäär oleks olnud seadusjärgne (või null). Leping kehtinuks vähemalt aastani 2028 (arvestades, et selles lepiti kokku 60 tagasimaksega tasumine).
18.Eeltoodut arvestades on hageja 14. jaanuari 2023 lepingust ja selle lisadest tulenev põhivõla nõue (hagis 3500 eurot, 8. septembri 2026 seisukohas 3062,69 eurot) ebaselge, kuivõrd kohus ei saa tuvastada, millal ning millise suurusega põhiosa- (ja vähendatud intressimakseid) tuli kostjal selle lepingutingimuste kohaselt pärast krediidi väljamakseid teha, ning milliseid (ümberarvestatud) makseid on kostja lepingu täitmiseks teinud, sh millise suurusega maksetega oli hageja lepingu ülesütlemisavalduse tegemise seisuga viivituses, sh kas selline viivitus andis alust leping erakorraliselt alates 15. juulist 2024 üles öelda.
Seega on hageja põhivõla, intressi ja viivisenõuded 14. jaanuari 2023 lepingu osas ebaselged ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei saa „genereerida“ arvutust kostjale väljamakstud krediidi ja tagasimakstud summade vahega, kuivõrd kohus ei saa hagiavalduses ja hageja seisukohtades piisavate andmete puudumise tõttu tuvastada, kas kogu põhinõue (või millises ulatuses) on sissenõutavaks muutunud.
19.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5. märtsi 2024 lepingu nr 109921070434 põhivõla 960 eurot ja ajavahemikul 16. juuli 2024 – 7. oktoober 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 133,81 eurot. Kohus jätab täielikult rahuldamata 14. jaanuari 2023 lepingu nr 15731334674 ja selle lisadest nr 1 ja 2 tulenevad nõuded. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 5317,43 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1093,81 eurot, rahuldab kohus hagi ca 21% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 21% kostja kanda ja 79% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
20.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 595 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 124,95 eurot (s.o 21% 595 eurost).
21.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.