Hageja: Rediem Capital AB (registreeritud Rootsi Kuningriigi Äriregistris registreerimisnumber 559310-46, asukoht LILLA BROGATAN 6, 503 30 Borås, Västra Götalands län, Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: E.B (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 72212, XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt E.B (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi Äriregistri registreerimisnumber 559310-46) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 12.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 15727139 ja 23.09.2024 nõude loovutusest tulenev võlgnevus 687,15 eurot.
3.Mõista E.B-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis põhivõlalt 687,15 eurot alates 09.01.2026 kuni 27.09.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 50,48 eurot.
Mõista E.B-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt 687,15 eurot alates 28.09.2026 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Mõista välja E.B-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena riigilõiv 245,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 ja õigusabi kulud summas
136,40 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (401,40 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Rediem Capital AB esitas 02.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 832,53 euro saamiseks. Võlgnik esitas 03.12.2025 makseettepanekule 16.12.2025vastuväite ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 30.12.2025 edastas ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Maakohus 30.12.2025 kohustas hagejat esitama oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagile ette nähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hagi esitati kohtule 08.01.2026.
3.Kohus võttis hagi 13.04.2026 menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. 08.01.2026 hagi koos lisadega ja 13.04.2026 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud e-postiga 19.04.2026. Kohtu määratud tähtajaks (04.05.2026) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) 12.05.2023 Kostja poolt kauba (Apple iPhone 14 Pro 128GB Deep Purple MQ0G3PX/A) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 15727139. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena
selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Hagejal on ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh arvestada viivist seaduslikus määras ja nõuda sissenõudmisega seotud kulusid. Kõrvalnõuete äralangemisest tulenevalt oli kostjal ainult võrdses suuruses põhiosamaksete tasumise kohustus, mida ta rikkus. Algne kokkulepe nägi ette alates 10.06.2023 igakuiseid 41,08-euroseid võrdseid kuumakseid. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.06.2023 iga kuu 10.-ks kuupäevaks tegema igakuiseid 19,65-euroseid põhiosamakseid. Algse lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 23.09.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge.
5.Kostja võlgneb hagejale 12.05.2023 järelmaksulepingu nr 15727139 alusel uue maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud 6 kuu maksete põhiosa summana 117,30 eurot. Hageja andis hagis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavana võlgnetava summa 117,30 eurot tasumiseks hagejale. Ülesütlemisavaldus jõustub täiendava teavituseta kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. 23.09.2024 loovutas algne võlausaldaja nõude hagejale, mida kinnitab laenuandja 02.12.2025 digitempliga nõude loovutamise kinnituskiri.
6.VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 defineerib tarbijakrediidilepingut kui krediidilepingut, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagi kohaselt on hageja nõude aluseks oleva lepinguga võimaldatud kostjal kauba eest ositi tasumine. Kahtlust ei ole sellest, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu on kostjaga lepingu sõlminud enda majandustegevuse raames. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegi esialgse võlausaldajaga lepingut sõlmides tehingu, mis seostus kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
7.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõude loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on kehtivalt hagejale loovutatud.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb
ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagi kohaselt on esialgne võlausaldaja täitnud enda lepingulised kohustused kostja ees. Kostja aga on rikkunud kohustust teha lepingu kehtivuse ajal igakuiseid osamakseid vastavalt maksegraafikule.
9.VÕS § 4034 lg 1tuleneb krediidiandja kohustus järgida seoses tarbijakrediidiga vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kui krediidiandja rikub VÕS 403 4 lg 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Hagi kohaselt ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt ja hageja esitas otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Arvestades, et VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal ja hageja sõnul ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole täidetud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust vastavalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud ümberarvestusele.
11.Algse lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 23.09.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge mistõttu andis hageja hagis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavana võlgnetava summa 117,30 euro (hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud sissemaksete kogusumma) tasumiseks hagejale.
12.Kohtumenetluses on jaatatud võimalus toimetada tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus kostjale kätte ka kohtumenetluses, peavad ka sellisel juhul täidetud olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2025 otsus nr 2-24-114384 p 28).
13.Hagi kohaselt võlgnes kostja hagi esitamise ajal hagejale 12.05.2023 järelmaksulepingu nr 15727139 alusel uue maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud 6 kuu maksete põhiosa summana 117,30 eurot. 08.01.2026 hagis määratud täiendav tähtaeg võla tasumiseks on möödunud ning hageja ei ole teatanud kohtule kostja poolt võlgnevuse tasumisest. Käesolevas asjas on kohus 08.01.2026 hagi koos lisadega ehk hagis sisalduva hageja nõude aluseks oleva lepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud e-kirjaga 19.04.2026. Kohus on seisukohal, et VÕS § 416 lg 1 eeldused on täidetud ning hageja nõude aluseks olev 12.05.2023 järelmaksulepingu nr 15727139 lõppes 04.05.2026.
14.Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja 12.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 15727139 tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 687,15 eurot.
15.Ka tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada hageja nõue mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
16.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
17.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
18.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
19.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 110,00 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk kokku 136,40 eurot. Tegemist on toimingutasuga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotletav tasu ei ole põhjendamatult suur.
21.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 401,40 eurot, millest 245,00 eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 136,40 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
22.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
23.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.