X-i (X) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13. oktoobri 2026. a käskkirja nr 3-26/1-2/332 kehtivuse peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses käeraudade kasutamisega läbi vaatamata.
3.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
Viru Vangla kohaldas 13. oktoobri 2026. a käskkirjaga nr 3-26/1-2/332 alates 13. oktoobrist 2026 justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 ja § 69 lg 2 p 5 alusel X-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning käeraudade kasutamist. Täiendavaid julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni.
2.X esitas 14. oktoobril 2026 vaide Viru Vangla 13. oktoobri 2025. a käskkirja nr 3-6/1-2/332 kehtetuks tunnistamiseks.
3.X esitas 14. oktoobril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 13. oktoobri 2026. a käskkirja nr 3-26/1-2/332 kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla edastas 16. oktoobril 2026 psühhiaatri koostatud hinnangu üksikvangistuse rakendamise kohta X-i suhtes.
5.X esitas 16. oktoobril 2026 täiendavad selgitused.
6.Viru Vangla esitas 19. oktoobril 2026 seisukoha X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles palus jätta esitatud taotluse rahuldamata. Vangla põhjendas, et Viru Vangla 12. oktoobri 2026. a ettekandest nr 3-26-4591 nähtub, et kinnipeetav karjus ametnike peale ja ähvardas neid fekaalidega üle valada, samuti takistas ametnike tööd. 13. oktoobri 2026. a ettekandest nr 3-26-4622 järeldub, et kinnipeetavale määratud kambrist leiti nõudepesuvahendi pudel, milles oli fekaalilõhnaline vedelik. Samasisulised ähvardused esitas kinnipeetav ka enda 13. oktoobril 2026 vanglale esitatud pöördumistes nr 3-26/2-2/18611 ja 3-26/2-2/18612. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava tegevus oli otseselt vangla julgeolekut, samuti ametnikke ohustav. Seetõttu otsustas vangla 13. oktoobri 2026. a käskkirjaga nr 3-26/1-2/332 kohaldada X-i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ohjeldusmeetmete kasutamine lõpetati 15. oktoobril 2026. Vangla on hinnanud meetmete kasutamise vajalikkust ja on seisukohal, et kinnipeetavast tulenev oht möödas ei ole ning vajadus tagada vangla turvalisus on oluliselt kaalukam kui X-i õiguste piiramine VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel. Viru Vanglale ei ole edastatud psühhiaatri 27. oktoobri 2025. a tõendit. 16. oktoobril 2026 andis psühhiaater Fred Kanter seisukoha, et X-i võib hoida üksikvangistuses, kui isikust tuleneb oht teistele isikutele. Lisaks on julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kinnipeetaval võimalik käia igapäevaselt jalutuskäikudel, viibida kambrist väljas grupitööruumis, helistada, samuti võimaldati talle kahel korral telesillaga kohtumine ja üks eraldamiseta kokkusaamine, kuid külastaja jäi vanglasse tulemata.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus tõlgendab, et X on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 13. oktoobri 2026. a käskkirja nr 3-26/1-2/332 kehtivuse peatamiseks.
8.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
9.Kuna X-i vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 14. juuni – 13. oktoober 2026) nähtub, et lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.Esmalt märgib kohus, et kuivõrd Viru Vangla 19. oktoobri 2026. a vastusest nähtuvalt lõpetati ohjeldusmeetmete kasutamine 15. oktoobril 2026, siis on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus käeraudade kasutamise osas ära langenud. Seega jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab ohjeldusmeetmete kasutamise kehtivuse peatamist, HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja
esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
12.Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on taotleja esitanud vaidlusaluse käskkirja peale vaide, mis on kohtule arusaavalt veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
13.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
14.Kohus leiab, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja viibib käesoleval hetkel 13. oktoobri 2026. a käskkirja alusel eraldatud lukustatud kambris, tal on keelatud tegeleda kehakultuuriga ning on piiratud vanglasisest suhtlemis- ja liikumisvabadust. Eeltoodud meetmed piiravad taotleja õigusi ja vabadusi, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks.
15.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
16.Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt ei kujuta ta endast ohtu, vaidlusaluse käskkirja koostamisel on eiratud haldusmenetluse seaduse nõudeid ning käskkirja väljaandmisel on valetatud selle kohta, et kaebajale on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ja et kaebaja on kedagi 19. juunil 2026 rünnanud, siis ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Siiski ei asu kohus praeguses menetlusetapis täpsemalt analüüsima Viru Vangla
13.oktoobri 2026. a käskkirja nr 3-26/1-2/332 õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla otsustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse raames.
17.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.
18.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine eraldatud lukustatud kambris viibimise ning kehakultuuriga tegelemise ja vanglasisese suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramise osas ei ole praegusel juhul põhjendatud. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1
lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
19.Viru Vangla 13. oktoobri 2026. a käskkirjast nr 3-26/1-2/332 ilmneb, et eraldatud lukustatud kambris viibimine ning kehakultuuriga tegelemise ja vanglasisese suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramine on vajalik selleks, et kaitsta ametnikke kaebaja füüsilise rünnaku eest. Seda, kas isik võib olla ametnikele ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et pärast käskkirjas välja toodud ähvardusi liikus kaebaja 24 tundi vabalt osakonnas ringi ning midagi ei juhtunud. Käskkirjas välja toodud taotleja 12. oktoobri 2026. a agressiivne käitumine, kus taotleja ähvardas ametnikku fekaalidega üle valada, tema poolt 12. oktoobril 2026 esitatud pöördumistes toodud sõnakasutus ning 13. oktoobril 2026 taotleja kambrist leitud pudel, milles oli väljaheitelõhnaline vedelik, viitab sellele, et taotleja käitumine võib olla ettearvamatu, ta võib oma ähvardused täide viia ning sellega kujutada ohtu ametnikele. Et eraldatud lukustatud kambris viibimine ning kehakultuuriga tegelemise ja vanglasisese suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramine on sobivad meetmed selleks, et teostada taotleja suhtes suuremat järelevalvet ning vältida ohtu vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Seejuures arvestab kohus, et psühhiaater andis 16. oktoobril 2026 loa hoida taotlejat üksikvangistuses, vanglale peab olema teada vajadus hinnata järjepidevalt taotleja seisundit ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel võimaldatakse taotlejal käia igapäevaselt jalutuskäikudel, viibida kambrist väljas grupitööruumis ja helistada. Samuti võimaldati taotlejale kahel korral telesillaga kohtumine ja üks eraldamiseta kokkusaamine, mis jäi aga külastaja vanglasse tulemata jätmise tõttu ära.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ülejäänud osas rahuldamata.
21.Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.