1-21-8415
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. november 2026, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-21-8415
Kohtukoosseis
Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Harju Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus, millega pöörati täitmisele Samson Atajevile (isikukood 50002060863) Harju Maakohtu 13. jaanuari 2022. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva vangistust
O TE
O
Vaidlustatud kohtulahend
L
Kohus
E
süüdimõistetu Samson Atajevi kaitsja Merike Allikmäe, määruskaebus
IS
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U
M
JÕ
U
ST
Maakohtu määrus
1-21-8415
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse. Karistuse kandmise algust hakatakse lugema alates S. Atajevi karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. 1.1 Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna S. Atajev rikkus kohtumäärusega talle KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust – pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul sõltlaste taasühiskonnastamise tugiisikuteenuse programmi SÜTIK. S. Atajev tegi seda, kuid enam kui 2 kuud hiljem. Lisaks rikkus S. Atajev KarS § 75 lg 2 p 2 1 kohustust, kui tal tuvastati 18.02.2026. a, 23.02.2026. a, 09.03.2026. a 24.03.2026. a, 05.04.2026. a, 04.05.2026. a ja 20.05.2026. a narkootikumide tarvitamine. Veel rikkus S. Atajev KarS § 75 lg 2 p 2 kohustust, kui tal tuvastati 05.04.2026. a ja 20.05.2026. a alkoholijoobe. Samuti rikkus S. Atajev KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet, kui ei ilmunud 27.01.2026. a ja 16.02.2026. a registreerimistele. Kohus ei lugenud rikkumiseks 22.12.2025. a registreerimiskohustuse täitmata jätmist, kuna S. Atajev viibis sel ajal SA PERH-i psühhiaatrikliinikus ravil. Samuti rikkus S. Atajev KarS § 75 lg 1 p 5 kontrollnõuet, kui vahetas 12.01.2026. a luba küsimata elukohta, teavitades sellest kriminaalhooldusametnikku alles 15.01.2026. a ning 16.02.2026. a asus elama aadressile MTÜsse Living Israel, kuid elukoha vahetamisest ei teavitanud ega selleks luba ei küsinud. 1.2 S. Atajev tunnistas kohtuistungil rikkumisi, kuid kinnitas, et on hakanud nüüd tegelema oma sõltuvustega ja juba 4 kuud ei ole ta narkootikume tarvitanud. S. Atajev taotles võimaldada tal asuda rehabilitatsioonile Viljandi Haiglasse või sama asutuse Narva osakonda. Kaitsja taotles võimaldada S. Atajevil anda järgmise 2 kuu jooksul kord kuus vereanalüüse, et kinnitada sõltuvusainete mitte tarvitamist. 1.3 Kohus märkis, et menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet, kuid isikule on tehtud juba kaks kirjalikku hoiatust (alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu). S. Atajev jätkas sellele vaatamata katseajal järjepidevalt alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Juba vanglast vabanemisel tunnistas ta sõltuvust ja kinnitas, et näeb ka kainena neid riske, mistõttu on motivatsioon sõltuvusest vabaneda. 09.06.2025. a kohtuistungil antud lubadust isik aga murdis, kui hakkas peagi uuesti sõltuvusaineid tarvitama. Lisaks ei asunud ta nõutud ajal SÜTIK programmi. Kuigi S. Atajev avaldas soovi minna SA Viljandi Haiglasse, puudusid kohtul andmed, et ta oleks sinna pöördunud ja end ravi järjekorda pannud. Sellest järeldas kohus, et S. Atajev annab vaid karistuse hirmus lubadusi tegeleda oma sõltuvusega, kuid statsionaarsele sõltuvusravile asumiseks ta seni omapoolseid samme teinud ei ole. Kohus märkis ka, et rehabilitatsioonile saab minna ka peale vangistuse ärakandmist. 1.4 Kohtu hinnangul ei ole 3 aastat vangistust muutnud S. Atajevi käitumisviise ega harjumisi ning ta ei arvesta käitumiskontrolli nõuetega, mis on ennetähtaegse vabastamise puhul eriti oluline. S. Atajev on seejuures varasemaltki kriminaalhooldusel viibinud, mistõttu ei ole see tema jaoks uudne. 1.5 Kohus leidis, et kohustusi rikkus S. Atajev tahtlikult ning rikkumised olid niivõrd tõsised, et ainuvõimalik on karistuse täitmisele pööramine. Isik viibis juba vangistuses ja ennetähtaegselt vabastas kohus ta põhjusel, et anda võimalus karistus vabaduses lõpuni kanda. S. Atajevi katseaega ei ole ka võimalik pikendada, kuna see oli määratud maksimaalseks võimalikuks ajaks. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka täiendavate lisakohustuste määramist (nagu taotlesid S. Atajev ja tema kaitsja), kuna isik ei suutnud isegi seniseid kohustusi nõuetekohaselt täita. Määruskaebus
1-21-8415
M
IS
E
O
O TE
L
planeeritud 2. novembriks. Kuigi kriminaalhooldusametniku arvates on isiku käitumist võimalik muuta ainult vangistuse kaudu, on isik tegelikkuses asunud sõltuvushäirega tegelema, ta viibis haiglas ning käib psühhiaatri vastuvõtul. Seega ka kontrollimata keskkonnas saab ta tegeleda motivatsiooniga muuta sõltuvuskäitumist ja seada eesmärke edaspidiseks. Isik teadvustas sõltuvusprobleemi olemasolu pärast 4 tunnist koomas olekut, mõistes, et ta peab narkootikumide tarvitamise lõpetama. Praeguseks ei ole ta 4 kuud narkootikume tarvitanud ja suhtub väga enesekriitiliselt kontrollnõuete rikkumisse. 2.3 Kuigi ta pöördus SÜTIK programmi alles 2 kuud pärast vanglast vabanemist, on tal huvi ja soov programm läbida. Kuigi ta läks programmi hilinenult, jäävad sõltuvusainete tarvitamise juhtumid alles mitu kuud pärast seda aega, mis näitab, et ta sai narkootikumide tarvitamisest hoidumisega mõne aja hakkama, kuid elukoha probleemid (vahetas lühikese aja jooksul mitu korda elukohta) tekitasid temas depressiooni ja kõik sõltuvusainete tarvitamised on toimunud pärast viimast elukoha vahetust. Kuigi esimesest elukoha vahetusest teatas ta hilinenult, näitab teatamine siiski, et ta soovis nõudeid täita. Valdavalt on ta kõiki rikkumisi ka tunnistanud. 2.4 Kuigi kohtu arvates on S. Atajev andnud lubadusi sõltuvusega tegeleda karistuse täitmisele pööramise hirmus ja ise samme selleks astunud ei ole, on ta siiski kaitsja kinnitusel 2-l korral püüdnud osaleda rehabilitatsiooniprogrammis: 17.–27.02.2026 viibis MTÜ Living Israel ning 09.–29.04.2026 viibis Viljandi haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses sõltuvusravi osakonnas. Seega on S. Atajevil olnud soov tegeleda oma sõltuvusega. Selleks oli ta nõus ennetähtaegsel vabanemisel pöörduma SÜTIK programmi ning on avaldanud praegu soovi minna Viljandi Haigla Virumaa keskuse rehabilitatsioonile. 2.5 Oluline on, et S. Atajev ei ole pannud katseaja jooksul toime uusi seaduserikkumisi. Olles 50% osalise töövõimega soovis ta asuda tööle, kuid tööandjad kriminaalhoolduse tõttu teda tööle ei võtnud. S. Atajev on kinnitanud, et ta pole kuritahtlikult kohustuse täitmist eiranud ja õiguserikkumisi ei ole ta üldse toime pannud. Ta on soovinud kohustusi täita ja soovib jätkata kontrollnõuete täitmist, sest suudab edaspidi täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus on seega jõudnud väärale järeldusele, et tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia ja on kõiki rikkumiste asjaolusid hinnanud tema vastu.
JÕ
U
ST
U
Ringkonnakohtu seisukoht
3(4)
1-21-8415
O TE
L
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.