Pankrotiõigus

XXX OÜ (XXX)

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349)

22 691,63

XXX (Saksamaa reg. XXX)

101 757,17

Aktsiaselts XXX (XXX)

323,26

XXX (Tšehhi reg. XXX)

594 315,73

XXX UAB (Leedu reg. XXX)

7471,76

Aktsiaselts XXX (XXX) 957 138,21 Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Jätta pankrotihaldur Kristo Teder võlgniku pankrotihalduri kohustustest vabastamata (PankrS § 165 lg 4). Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Määrata pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 14 999,04 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. Tasaarvestada kindlaksmääratud pankrotihalduri tasu 10.06.2026 kohtumäärusega pankrotihaldurile määratud esialgse tasuga summas 9910,08 eurot (käibemaksuga). Tasu jääk 5088,96 eurot (käibemaksuga) makstakse välja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

25.08.2025 kohtumäärusega kuulutas kohus välja OÜ Mokinostor (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo Tederi. 28.09.2026 (täiendatud 14.10.2026) esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks.

Lõpparuande kohaselt on pankrotivaraks 115 962,69 eurot, mis peamiselt moodustus võlgniku arvelduskontol pankroti väljakuulutamise hetkel olnud rahast ning MTA ettemaksukontol olnud raha tagastamisest. Võlgniku väite kohaselt võlgnikule kuuluvaid väiksemaid nõudeid (XXX UAB, XXX OÜ, OÜ XXX ja XXX OÜ vastu) ei olnud võimalik võõrandada ega sisse nõuda, kuna alusdokumendid puuduvad ning seonduvad kulud ületaksid eeldatava tulu. Nõue OOO XXX vastu ja võlgniku osalus ühingus OOO XXX on väärtusetud, arvestades, et tegemist on Venemaa äriühingutega. Võlgnikule kuulus ka osalus XXX OÜ-s, mis on äriregistrist kustutatud. Võlgnikul on rahalised nõuded Saksamaa Liitvabariigi ja XXX (XXX) ning XXX vastu, mille puhul pankrotihaldur ei välista, et nende nõuete katteks on võimalik mingi raha saada, kuid see võib selguda aastate pärast. Sellega seoses taotleb pankrotihaldur enda vabastamata jätmist PankrS § 165 lg 4 alusel. PankrS § 146 väljamaksetest on asjakohased ajutise halduri tasu (väljamakse tehtud), pankrotihalduri esialgne tasu 9910,08 eurot (väljamakse tehtud) ja pankrotihalduri taotletav lõplik tasu (väljamakse tegemata). Võlausaldajatele saab teha väljamakseid summas 93 225,09 eurot. Aruande kohaselt tuvastas pankrotihaldur mh asjaolud, mis võivad anda aluse esitada kahju hüvitamise nõue võlgniku endise juhatuse liikme vastu, kuid arvestades nõude esitamiseks vajalikke kulusid, tulemuse ebakindlust ja võlausaldajate seisukohti, pidas pankrotihaldur põhjendatuks jätta see nõue esitamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotimenetluse lõpetamine

PankrS § 157 punkti 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 162 lg 1 punkti 2 alusel esitab pankrotihaldur lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

Pankrotihaldur esitas kohtule võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 28.09.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ning sellest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Pankrotihaldur on põhistanud, miks ei ole võlgniku osa vara võõrandatud (vt ülal, p 2). Samuti, kuigi pankrotihaldur tuvastas asjaolud, mis pankrotihalduri hinnangul võiksid anda aluse esitada kahju hüvitamise nõue võlgniku endise juhatuse liikme vastu, on pankrotihaldur põhjendanud, miks pankrotihaldur sellist nõuet ei esitanud. Arvestades nõude esitamisega seotud kulusid ning kindluse puudumist nõude rahuldamise osas, on kohtu hinnangul see otsus aktsepteeritav. Nõude esitamisel tuleks arvestada riskiga, et olemasolev pankrotivara, mille arvel saab praegu teha võlausaldajatele väljamakseid, kulub nõude sissenõudmisega seonduvatele toimingutele kindluseta, et nõude sissenõudmine viib pankrotivara suurenemiseni. Kohus võtab ka arvesse, et võlausaldajad ei ole lõpparuandele vastuväiteid esitanud. Kohus kinnitab seetõttu lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuste puhul on pankrotihaldur viidanud võlgniku selgitusele, mille kohaselt võlgniku suurklient pankrotistus ning Ukraina sõja tagajärjel kehtestatud piirangute tõttu muutus ka võlgniku Venemaal asuv vara väärtusetuks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgnik tegutses konkurentsitihedal tegevusalal, kus kütuse- ja teemaksukulud ning liisitud veokite rendi- ja intressikulud moodustasid olulise osa võlgniku müügitulust, mistõttu avaldas kulude kallinemine võlgniku majandustulemustele suurt negatiivset mõju.

Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (PankrS § 168). Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Kuigi kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse, ei vabasta kohus pankrotihaldurit kohustustest. PankrS § 165 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist (PankrS § 165 lg 4). Pankrotihaldur palub praegusel juhul jätta end pankrotihalduri kohustustest vabastamata, et pankrotihalduril oleks võimalik teha toiminguid XXX ja XXX vastu olevate nõuete realiseerimiseks (vt ülal, p 2). Kohus peab taotlust põhjendatuks. Võlgnikul võib olla võimalik saada täiendavat vara, mille arvelt teha võlausaldajatele täiendavaid väljamakseid, kuid selleks, et nende nõuete realiseerimine oleks võimalik, tuleb

pankrotihalduril jätkata oma ülesannete täitmist. Samas ei ole põhjendatud jätkata pankrotimenetlust üksnes nende nõuete tõttu. Kui pankrotihaldur saab ülesanded täidetud, tuleb kohtule esitada aruanne, pärast mida otsustab kohus pankrotihalduri vabastamise (PankrS § 165 lg 5). Pankrotihalduri tasu

Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Pankrotimenetluse kuluks on muu hulgas halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 3). Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (PankrS § 65 lg 2 teise lause).

Kohus määrab haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras (PankrS § 65 lg 5). Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes (PankrS § 65 lg 2 esimene lause). Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 ja § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel (PankrS § 65 lg 12).

PankrS § 65 lg 12 annab õigusliku aluse määrata pankrotihalduri tasu tunnitasu põhiselt mh juhul, kui pankrotivara maht on hoolimata pankrotihalduri tegevusest väike. Hindamaks, kas pankrotivara maht on viidatud sätte tähenduses väike, tuleb kohtu hinnangul võtta arvesse, millise tasu saaks pankrotihaldur oma töö eest PankrS § 65 1 lg 1 alusel pankrotivara suurusest lähtudes. Käesolevas asjas on pankrotivara suurus, mille põhjal pankrotihalduri tasu määrata (PankrS § 65 lg 2), 9607,46 eurot. PankrS § 65 1 lg 1 alusel oleks pankrotihalduril seega õigus tasule summas 2515,58 eurot. Kohtu hinnangul on selge, et tasu summas 2515,58 eurot ei ole kooskõlas pankrotihalduri poolt kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest tehtud töö mahuga ning sellises summas tasu määramine tähendaks, et pankrotihalduri töö jääb tegelikult valdavas ulatuses tasustamata. Kohus märgib, et pankrotihalduri tunnitasu võlgniku pankrotimenetluses oli 160 eurot. PankrS § 651 lg 1 kohane tasu tähendaks seega ka järeldust, et pankrotihaldur oleks pidanud pankrotimenetluse läbi viima ja kõik vajalikud toimingud tegema ca 15,7 töötunniga – mis ei ole samuti realistlik arvestades käesoleva pankrotimenetluse asjaolusid. Ainuüksi eelnevast järeldub kohtu hinnangul, et käesoleval juhul on pankrotivara maht PankrS § 65 lg 12 tähenduses väike ning kohus saab viidatud sätte alusel pankrotihaldurile tasu määrata.

Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks pankrotihalduri taotlust määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 12 alusel koosmõjus PankrS § 23 lõigetega 1-3. Kohus peab seetõttu tasu suuruse määramisel arvestama halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1), tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2) ning hüvitatav tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

Haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulutas haldur oma ülesannete täitmiseks 75,60 tundi. Halduri tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid ning kohtu hinnangul ei ole haldur kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult kaua aega. Pankrotihalduri ajakulu on kohtu hinnangul suuresti tingitud sellest, et võlgniku võlausaldajaid oli väga palju, sh oli nende seas mitmeid välismaa äriühinguid. Samuti kaasnes mahukas töö XXX. nõudega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning seonduvate seisukohtade esitamiseks kohtule. Pankrotihalduril tuli ka teha toiminguid tuvastamaks, kas ja mis tingimustel on võimalik sisse nõuda võlgniku nõuded välismaal asuvate võlgnike vastu. Pankrotihalduri tunnitasu 160 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab seetõttu pankrotihalduri tasuks 12 096 eurot, koos käibemaksuga 14 999,04 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Kuna kohus määras 10.06.2026 kohtumäärusega pankrotihaldurile esialgse tasu summas 9910,08 eurot (käibemaksuga), siis tuleb see tasaarvestada haldurile määratud tasuga (PankrS § 65 lg 3). Seega kuulub käesoleva määruse põhjal pankrotihaldurile väljamaksmisele 5088,96 eurot koos käibemaksuga (14 999,04-9910,08). Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.