Taffest OÜ hagi Aktsiaseltsi Matek vastu 26 276 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.07.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Taffest OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
38 941,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Taffest OÜ (registrikood 14865844), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Matek (registrikood 10377272), lepinguline esindaja Liina Karlson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Taffest OÜ apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Taffest OÜ (hageja) esitas Aktsiaseltsi Matek (kostja, tellija) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 26 276 eurot, sellelt kuni 15.07.2024 arvestatava viivise summas 3074,29 eurot ja pärast hagiavalduse esitamist kuni nõude täitmiseni sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Tinerko (Tinerko, töövõtja) 08.05.2018 alltöövõtulepingu nr 17007-3 (leping), mille järgi kohustus Tinerko teostama ehitustöid Norra Kuningriigis asuvas korrusmajas.
1.2.Tinerko teostas tööd ja mõlemad pooled lugesid tööd üleantuks 19.03.2019, millise kuupäevani on toimunud ka tööde arvestus. Kostja on kinnitanud tööde vastuvõtmist 13.05.2019 esitatud leppetrahvinõudes, milles arvestas leppetrahvi lõpptähtaja ületamise eest 94 päeva pärast lepingujärgset tööde lõpetamise tähtaega 15.12.2018. Lisaks kinnitas tellija töövõtjale 28.03.2019 saadetud e-kirjas, et on tööd vastu võtnud.
1.3.Pooltevahelise praktika kohaselt ei nõudnud kostja töövõtjalt täitedokumentatsiooni. Kostja tasus töövõtjale 430 000 eurot, nõudmata mis tahes täitedokumentatsiooni. Kostja ei heida töövõtjale ka e-kirjavahetuses ette aktide puudumist.
1.4.Lepingupooled leppisid kokku garantiis 5% lepingu lõplikust hinnast. Tellija pidas garantiisumma kinni töövõtjale maksmisele kuuluvast lõppsummast, deponeerides 26 276 eurot (tagatis).
1.5.Lepingujärgne garantiiaeg 60 kuud tööde üleandmisest 19.03.2019 on möödunud. Tellija ei esitanud garantiiajal pretensioone ega teadet garantiiajal ilmnenud puuduste kohta. Seega puudub tellijal õigus tagatiseks jäetud summa kinnipidamiseks. Vaatamata hageja vastavatele nõuetele keeldus kostja garantiisumma tagastamisest.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Tegemist on tasunõudega, mis ei muutunudki sissenõutavaks. Hageja ei ole töid nõuetekohaselt teostanud, tööd ei vasta projektdokumentatsioonile ega kvaliteedinõuetele. Samuti ei ole töövõtja esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega mistahes täitedokumentatsiooni. Kuna töö ei ole valmis ega vasta lepingutingimustele, ei saa töid ka lugeda vastuvõetuks.
2.2.Tööd ei lõppenud ei hageja väidetud 19.03.2019 ega 28.03.2019 seisuga. Leppetrahvi nõudmine lõpptähtaja ületamise eest 94 päeva ulatuses tähendas vaid seda, et selleks hetkeks oli töövõtja ületanud lõpptähtaega 94 päeva ulatuses. 19.03.2019 oli kuupäev, mil kostja jaoks sai selgeks, et töövõtja ei lõpeta töid ega anna neid üle. Objekt lõpetati tunduvalt hiljem pärast 2 (8)
13.05.2019 nõudekirja saatmist.
2.3.Hageja võimalik tasunõue on aegunud.
2.4.Kostja saadetud Exceli tabeli puhul oli tegemist vahearuandlusega, äärmisel juhul aruteluga tööde üleandmise üle. Selles märgitud 50 941 eurost, millega hageja seob kostjalt nõutava summa 26 276 eurot, arvestati maha peatöövõtja poolt esitatud kulud ja garantiiremondi reisiga seotud kulud.
2.5.Kostja ei võta omaks fakti, et garantiikirja asemel jäeti kostjale 26 276 eurot garantiiperioodi tagatisena.
2.6.Tagatise tagastamise nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kostja esitas 13.05.2019 hagejale leppetrahvinõude lepingujärgsete tähtaegade rikkumise eest 333 385,15 eurot. Hageja sai nõude kätte 15.05.2019, kuid ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja leppetrahvi nõue ei ole aegunud.
2.7.Lisaks on tellijal töövõtja vastu kahjunõue kulude hüvitamiseks.
2.8.Leping ei eelda tasaarvestuse avalduse tegemist. Tasaarvestus loeti poolte vahel toimunuks e-kirjaga saadetud Exceli kulude koondiga, millele töövõtja vastu ei vaielnud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
1.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
1.1.Maakohus asus seisukohale, et hageja nõuab kostjalt deposiiti jäetud garantiiperioodi tagatise tagastamist. Seetõttu ei käsitlenud maakohus hageja nõuet töövõtulepingust tuleneva tasu nõudena. Tagatise tagastamise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada: 1) et kostja kätte jäi 26 276 eurot Tinerkole töövõtulepingu alusel tasumisele kuulunud summast; 2) et garantiiperiood on töövõtulepingu kohaselt lõppenud, s.o et tööde vastuvõtmisest on möödunud 60 kuud.
1.2.Hageja ei tõendanud, et kostja deposiiti jäi garantiiperioodi tagatise eesmärgil 26 276 eurot ega seda, et tagatise kinnipidamine toimus viimasest Tinerkole tasumisele kuulunud lõppmaksest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, milline oli tegelik olukord ja tegelikud kokkulepped Tinerko ja kostja vahel seoses garantiiperioodi tagatisega.
1.3.Kui töövõtja väidab, et tellija jättis viimasest maksest mingi osa garantiiperioodi tagatise hoidmise eesmärgil tasumata, peab töövõtja selle väite tõendamiseks tõendama (i) töövõtjale tasumisele kuulunud viimase makse kokkulepitud summa ning (ii) et tellija tasus sellest kokkulepitud viimasest maksest töövõtjale üksnes osa, sest ülejäänud osa jäeti tagatiseks. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Samuti puuduvad muud tõendid (nt Tinerko OÜ ja kostja vahel sõlmitud sellekohane kokkulepe vms), mis kinnitaksid garantiiperioodi tagatise jätmist kostja deposiiti, sh hageja väidetud summas.
1.4.Hageja nõue tugineb üksnes kostja 27.03.2019 e-kirjale ning selle manuses olnud Exceli tabelile „A3B Tinerko Matek kulud 27.03“. Nende tõendite põhjal ei saa tuvastada, mis oli kokkulepitud lõppmakse Tinerkole. Kõnealusest e-kirjast nähtub, et tegemist ei ole lõpliku arveldusega, vaid vahearuandlusega, mis kajastab üksnes 27.03.2019 seisu. Nii e-kirjas kui selle manuses olevas Exceli tabelis viidatakse veel lisanduvatele kuludele. 3 (8)
1.5.Hageja ei tõendanud, et kõnealuses e-kirjas ja Exceli tabelis kajastatu oleks tegelikult nii ka realiseerunud. Kui kokkulepitud lõppmakse oli 50 941 eurot ning sellest summast 26 276 eurot jäi garantiiperioodi tagatiseks, oleks pidanuks kostja tegema Tinerkole lõppmakse summas 24 665 eurot, kuid hageja ei tõendanud, et see nii oli.
1.6.Tõenditest ei nähtu, et garantiiperioodi tagatis oleks antud ja jäetud kostjale deposiidina. Maakohus tuvastas Tinerko poolt 27.03.2019 AKle saadetud e-kirja alusel, et töövõtja ise käsitles tagatisena garantiikirja.
1.7.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, et 26 276 eurot jäi tagatisena kostja deposiiti, ei hinnanud kohus tööde vastuvõetuks lugemist ega kostja tasaarvestusvastuväiteid.
1.8.Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ning mõistis need hagejalt kostja kasuks välja summas 3643,20 eurot. Apellatsioonkaebus
2.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Maakohus ei viinud eelmenetlust nõuetekohaselt läbi, kui ei nõudnud kostjalt vastuseid vastuseta jäänud küsimustele ega pööranud kohtulahendis vastamata jätmisele tähelepanu. Kostja ei ole selgitanud (1) miks ta võttis leppetrahvi arvestuse aluseks kuupäeva 13.09.2019, (2) millal täpselt tööd lõpptellijale üle anti, (3) kas töövõtjale jäi midagi tasumata, (4) kas esines garantiiperiood ning (5) kas kostja kätte jäi garantiiraha. Maakohus ei teinud selgeks kõiki asjassepuutuvaid küsimusi.
2.2.Kohtuotsus on põhjendamata, kuna lahendis ei ole kõrvutatud hageja väiteid asjaoluga, et kostja ei osanud eeltoodud olulistele küsimustele vastata. Kui hageja väidab midagi olevat, kuid kostja ei oska midagi selgitada, siis on eluliselt usutavam hageja pakutud kirjeldus asjaoludest.
2.3.Maakohus andis ebaõige hinnangu 27.03.2019 e-kirjale ja selle manuses olnud Exceli tabelile „A3B Tinerko Matek kulud 27.03“.
2.3.1.Apellant ei nõustu, et e-kirja ja Exceli tabeli puhul oli tegemist vahearuandega. Ainuüksi võimalik edasine aruandlus (nt mitteolulise puuduse osas) ei tähenda, et tegemist on vahearuandlusega. Sellisele põhjendusele jõudmiseks pidanuks maakohus tuvastama, mis seisus oli lepingu täitmine antud e-kirja ajal ning kuidas pooled ise sellesse sel ajal suhtusid. Tabelist järeldub, et selle koostamise ajal olid tööd juba tehtud ning kogu lepingu summa 557 515 eurot oli kalkulatsiooniga hõlmatud. Leping oli sisuliselt täidetud ning tellija oli arvestanud, et peab garantiiraha 26 276 eurot kinni. Lõpparve summas 50 941 eurot jäi kostja kätte. Kuigi maakohus viitas menetluses, et täiendavate kulude ja teostamist vajavate tööde olemasolu ei välista tööde vastuvõetuks lugemist, ei selgu lahendist, miks kohus oma seisukohast lahendi tegemisel loobus. Pooled ise pidasid töid üleantuks.
4 (8)
2.3.2.Apellant ei nõustu, et hageja pidi tõendama, et kostja tegi töövõtjale lõppmakse 24 665 eurot. Töövõtjal on garantiiaja lõppemisel tagatise tagasinõue hoolimata sellest, kas lõpparve sai tasutud või mitte. Oluline on, et kostjal oli, millest garantiisumma endale jätta, ning et pooled olid mõlemad arusaamisel, et see summa garantiitagatisena ka kostjale jääb. Tinerko poolt AKle saadetud e-kiri, millele maakohus tugines, on juriidilisele nõustajale edasi saadetud kiri, mis kajastas Tinerko poolset võimaluste otsimist lõppsumma kättesaamiseks. Garantiikiri oli esmane lepinguline lahendus, mille esitamist kaaluti, kuid mis ei välistanud viimasest maksest garantiitagatise endale jätmist. Kuna garantiikirja ei esitatud, pidaski tellija garantiimakse kinni lõppsummast. Mingi garantii pidi tellija saama, kuid lepingu täitmise ajal ega garantiiperioodi jooksul kostja muud garantiid töövõtjalt ei nõudnud.
2.4.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt puuduvad tagatise deponeerimist kinnitavad tõendid, nt pooltevaheline kokkulepe vms, on üllatav ja vastuoluline, kuna eelistungil väljendas kohus selgelt, et garantiitagatise tellijale jätmine viimasest osamaksest on lepingu p-st 10.7 tulenev võimalus. Kokkulepe lõpparvest garantiitagatise kinni pidamiseks tulenes viidatud lepingupunktist, millest tuleneb ka, et summa jäämine garantiitagatiseks on automaatne, mitte täiendava kokkuleppe esemeks.
2.5.Raha kostjale tagatisena jäämist tõendavad kostja enda väited, mille kohaselt kasutati garantiiraha töövõtja kohustuste täitmiseks. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et kostja sedastas istungil, et lõpparve tasumise eelduseks oli garantiikiri, esitas väite ja tõendid garantiitööde teostamise kohta, on menetluses muutnud oma seisukohta garantiitagatise olemasolu kohta ning on e-kirjavahetuses töövõtjaga tunnistanud garantiitagatise endale jätmist. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas pidas maakohus seda arvestades põhjendatuks kostja väiteid garantiitagatise endale mittejätmise kohta. Hageja esitatud e-kirjavahetuses sisaldub kostja arvestus tehtud tööde kohta summas 50 941 eurot, mida töövõtjale ei makstud – maakohus ei tuvastanud, mis sellest rahast sai. Vastustaja seisukoht
3.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlus- ja materiaalõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse menetlust lõpetavas lahendis.
5.Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista 26 276 eurot. Hageja väitel on tegemist summaga, mis deponeeriti ehitise töövõtulepingu alusel töövõtjale tasumisele kuulunud summast. Maakohus märkis, et kuna hageja nõude aluseks on väide, et kostja jättis töövõtulepingu raames enda deposiiti garantiiperioodi tagatisena 26 276 eurot, ning nõuab selle tagastamist, siis ei käsitle maakohus hageja nõuet töövõtutasu nõudena, vaid hindab üksnes seda, kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt garantiiperioodi tagatise tagastamist. Maakohtu lahendist ei nähtu, millisel materiaalõiguslikul alusel kohus nõude lahendas. Maakohus jättis hageja nõude kvalifitseerimata (TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 rikkumine).
5 (8)
6.Kolleegiumi hinnangul tuleb haginõue hageja seniseid väiteid arvestades lahendada VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 187 lg 2 alusel. Hageja väitel pidas tellija töövõtjale tasumisele kuulunud lõppsummast kinni 26 276 eurot. Teisisõnu väidab hageja, et tellija ei maksnud talle välja töövõtulepingu alusel tasumisele kuulunud summat. Hageja väitel põhjusel, et sellest peeti kinni garantiiperioodi tagatis, mis lepingu p 10.7 kohaselt on lõpparve tasumise eeldus. Seega sai tellija rahasumma ka deponeerida üksnes juhul, kui tal oli töövõtja ees nn lõppsumma maksmise kohustus. Mõlemal juhul saab tellijal olla töövõtja ees eeskätt VÕS § 635 lg 1 järgse töövõtutasu maksmise kohustus ning hagejal vastavale kohustusele korrespondeeruv nõue. Maakohus jättis vääralt kohaldamata töövõtutasu maksmise kohustust reguleerivad VÕS § 635 lg 1, § 637 ja § 638 sätted ning välja selgitamata tasu maksmise kohustuse olemasolu hindamiseks vajalikud asjaolud.
7.Esmalt tuleb välja selgitada, kas tellijal oli töövõtja ees tasu maksmise kohustus VÕS § 635 lg 1 järgi. VÕS § 635 lg 1 järgi on tellija põhikohustuseks tasu maksmine. VÕS § 637 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ja tellijale ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui pooled on leppinud kokku töö vastuvõtmises, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega tuleb tasu maksmise kohustuse jaatamiseks tuvastada nii töövõtutasu suurus kui tasu sissenõutavus. Seejuures tuleb siinses asjas hinnata, kas töövõtjal oli tellija vastu tasunõue vähemalt käesolevas menetluses nõutava summa, s.o 26 276 euro ulatuses.
7.1.Hageja tugineb lõppmakse suuruse osas tellija 27.03.2019 e-kirjale (dtl 33-34) ja Exceli tabelile (dtl 37-39), millest nähtub, et tellija on avaldanud, et hetkel on tal töövõtjale maksta veel 50 941 eurot, millest garantii tagatis 5% oleks 26 276 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei saa viidatud e-kirjast teha järeldust, et töövõtja tasunõue on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. E-kiri tellija avaldatuga on küll oluline tõend, millega hageja saab tõendada, et kirja kirjutamise hetkel uskus kostja, et selles ulatuses ei ole tal vastuväiteid tööde valmimisele, kuid see tõend ei asenda hageja kohustust esile tuua ja tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused. Maakohus märkis õigesti, et töövõtja peab tõendama talle tasumisele kuulunud viimase makse kokkulepitud summa, kuid TsMS § 392 lg 1 p 3 rikkudes ei selgitanud seejuures hagejale, et praegusel juhul tähendab see eelkõige lepingujärgse tasunõude asjaolude esile toomist ja tõendamist hageja poolt. Ringkonnakohus selgitab, et hageja peab välja tooma ja tõendama lepingujärgse tasu suuruse ning mis osas oli see nn lõpparvelduse ajaks tasumata. Juhul, kui töövõtja tasunõue sisaldab ka lisakulusid, tuleb hagejal välja tuua, milliseid lisatöid või kulutusi tehti, mis alusel ning mis summa eest. Seejuures tuleb arvestada lepingu p-s 14.2 sätestatuga, mille kohaselt sai lisakulusid teha vaid täiendava kirjaliku kokkuleppe alusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hageja oleks pidanud tõendama, et Exceli tabelis esitatud arvestuse puhul oli tegemist lõpliku arveldusega. Juhul, kui hageja tõendab talle lepingu alusel väljamaksmisele kuulunud tasu suuruse, kuid kostja väitel tehti Exceli tabelis kajastatud või ka hilisemaid kostjapoolseid mahaarvamisi, tuleb kostjal välja tuua mahaarvamiste ulatus ja õiguslik alus ning esitada vastavad tõendid.
7.2.Lepingu p-s 11 jj leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistamises. Pooled ei vaidle, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole. Seega tuleb käesoleval juhul hinnata, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Töö tuleb VÕS § 6 (8)
638 järgi lugeda vastuvõetuks, kui töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega tuleb hagejal tõendada, et ta tegi lepingukohase töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.1). Hageja väidab, et Tinerko teostas tööd ja andis need tellijale üle hiljemalt 19.03.2019, millisest lõpptähtpäevast on lähtunud kostja ise nii leppetrahvi nõuet arvutades kui töödega seonduvaid arvestusi tehes. Samuti viitab hageja 27.03.2019 e-kirjale, milles tellija on kinnitanud, et „Tinerko jaoks on praegu põhimõtteliselt tööd üle antud“ (dtl 124). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja töid vastuvõtmiseks esitanud, samuti olid tööd puudustega. Samas on hageja viidanud ning kostja istungil kinnitanud, et lõpptellijale on tööd üleantud (dtl 06.12.2024 kohtuistungi protokoll, dtl 116). Lõpptellija poolt tööde vastuvõtmine võib viidata sellele, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, kuid töövõtja peab seejuures siiski tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul. (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 24). Maakohus küll selgitas menetluses tööde vastuvõetuks lugemisega seonduvat tõendamiskoormist, kuid jättes nõude kvalifitseerimata jäid tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused siiski välja selgitamata ja hindamata (TsMS § 392 lg 1 p 4 1 ja p 4). Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas hageja tasuga (vt käesoleva p 9.1) seonduvad tööd on valmis ja nõuetekohased ning tellijale vastuvõtmiseks esitatud, sh antud mõistlik aeg nende vastuvõtmiseks. Ühtlasi tuleb välja selgitada, kas ja kui, siis millal on vaidlusalune objekt lõpptellija poolt vastu võetud. Viimane on muu hulgas lepingu p 10.1 järgi ka üheks eelduseks garantiiperioodi lõppemise tähtaja arvestamisel.
8.Hageja väiteid arvestades, tuleb järgmisena VÕS § 187 lg 2 alusel tuvastada tagatise andmine ja garantiiperioodi lõppemine.
8.1.Kolleegiumi hinnangul saab juhul, kui sissenõutavaks muutunud töövõtutasu välja ei makstud, lepingu p 10.7 alusel eeldada, et kostja deponeeris välja maksmata summa, kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et garantiikirja ei esitatud. Asjakohane ei ole maakohtu väide, justkui peaks hageja tõendama, et tellija tasus üksnes osa lõppsummast, sest ülejäänud osa jäeti tagatiseks. Niisamuti on väär maakohtu selgitus, mille kohaselt peaks hageja tõendama, et tellija ei maksnud talle lõppsummat või osa sellest välja. Hageja ei saa tõendada negatiivse asjaoluna talle summa välja maksmata jätmist.
8.2.Garantiiperiood lõppeb lepingu p 10.1 järgi 60 kuud pärast tellijale ja ehitise omanikule üleandmist. Seega tuleb tuvastada nii tellijale kui tellija kliendile tööde üleandmise aeg.
8.3.Samas märgib kolleegium, et isegi juhul, kui sissenõutavaks muutunud töövõtutasu ei jäänud välja maksmata selle tagatisena kinnipidamise põhjusel, tuleks kohtul TsMS § 438 lg 1 alusel käsitada kostja nõuet vastavate eelduste esinemisel välja maksmata töövõtutasu nõudena VÕS § 635 lg 1 järgi.
9.Olenevalt hageja nõude lahendamisest tuleb maakohtul võtta seisukoht ka kostja poolt töövõtja tasunõudele esitatud aegumise vastuväite (dtl 82) ja/või kostja tasaarvestusvastuväite kohta.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumiste kõrvaldamiseks tuleb uuesti hinnata asjaolusid ja tõendeid mahus, mis eeldab uue eelmenetluse läbiviimist ja väljub apellatsioonimenetluse raamidest. Ringkonnakohtu menetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise
7 (8)
asja lahendada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3).
11.Kuivõrd ringkonnakohus saadab vastavalt apellandi alternatiivsele taotlusele asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
12.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.