Liiklussüüteod

1-26-7703 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 pdes 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 ja lg 4 alusel määratud kohustusi:

1-26-7703

elukoha

järgsele

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Lauri Kogerit süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 12.9.2024 otsusega nr 1-244948 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti 25.10.2026 kella 19.04-19.15 vahelisel ajal XXX. km ja XXX vahelisel alal mootorsõidukit Opel Insignia registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Joobeseisund väljendus selles, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 1.10 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis rikkus Lauri Koger liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Lauri Koger oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimis joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus taotles prokurör Lauri Kogeri süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Lauri Kogeri karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (L. Koger oli kahtlustatavana kinni peetud 25. – 26.10.2026, s.o 2 päeva) ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 538 (viiesaja kolmekümne kaheksa) tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg-te 4, 6 ja 7 alusel allutada Lauri Koger üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 pdes 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Lauri Koger kohustatud järgima järgimisi kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-26-7703 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Lauri Kogerile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel on Lauri Koger käitumiskontrolli ajal kohustatud tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastavad vereanalüüsi vastused kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs käitumiskontrolli kolme kuu kohta. Käitumiskontrolliks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist käitumiskontrolli ajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. PEth vereanalüüsid on tasulised ning analüüside tegemise kulud kannab süüdimõistetu. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Lauri Kogeril lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Lauri Kogeri süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lauri Koger on kahtlustatavana kinni peetud 25.10.2026. Kohus vabastab L. Kogeri kahtlustatavana kinnipidamiselt koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist. Seega kahtlustatavana kinnipidamine 25-26.10.2026, s.o 2 päeva tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Lauri Kogerilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5*946)/2= 709,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 133,92 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel on menetluskuluks sõiduki teisalduskulu summas 100,43 eurot. Riigi kasuks Lauri Kogerilt välja mõistetav menetluskulu on 943,85 eurot. Lauri Koger on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo

1-26-7703 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.