1-26-7649
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2026, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-7649 (26267000782)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Milar Vendik süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Maarja Gustavson
Süüdistatav
Milar Vendik, isikukood: 38309304231; elukoht: xxx; EV kodanik; xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad. Kahtlustatavana kinnipeetud 22.23.10.2026, s.o 2 päeva.
Kaitsja
Toomas Metsma (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 256 5, kohus otsustas:
1-26-7649
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Milar Vendiket süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.10.2026 kella 16.34 ajal Pärnu linnas Pärnu-Paide-Rakvere mnt 2. km alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõidukit Toyota Proace City registreerimismärgiga xxx, ületades suurimat lubatud sõidukiirust antud teelõigul 50 km/h mitte vähem kui 20 km/h. Milar Vendiku kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE S/N ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,03 mg/l kohta. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
1-26-7649 Seega pani Milar Vendik oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Milar Vendik süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Milar Vendiku karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.10.2026, s.o 2 päeva, ning seeläbi kandmata karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Milar Vendik ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Milar Vendikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Toomas Metsmale kohtueelses menetluses määratud tasu summas 78,12 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel sundraha 709,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on summas 787,62 eurot, mis jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Milar Vendiku kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Milar Vendiku rahalist seisundit, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 15. kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 66 eurot kuus, viimasel kaheteistkümnendal kuul 61,62 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.