Ellu Eensalu-Pedori võlgade ümberkujundamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. septembri 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Placet Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/võlgnik:
XXXXXXXXXXX)
Ellu
Eensalu-Pedor
(ik
Usaldusisik: Annika Rau Määruskaebuse esitaja: Placet Group OÜ (rg-kood 11198910), lepinguline esindaja Elizabeth Kirss Võlausaldajad: - Holm Bank AS (rg-kood 14080830) - Aktiva Finance Group OÜ 10746479) - Bigbank AS (rg-kood 10183757) - kohtutäitur Oksana Kutšmei - kohtutäitur Anne Böckler Asja läbivaatamine
(rg-kood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Placet Group OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu 7. septembri 2026 määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud Placet Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Rahuldada Placet Group OÜ riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada Placet Group OÜ-le määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv tagastada Placet Group OÜ kontole nr EE644204278606351237. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, v.a riigilõivu tagastamise osas.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus algatas 31. juuli 2025 määrusega Ellu Eensalu-Pedori (võlgnik) võlgade ümberkujundamise menetluse.
2.Maakohus määras 7. septembri 2026 määrusega kindlaks võlgniku võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suuruse võlgade ümberkujundamise kavas toodud summas ja kinnitas kava. Maakohus tõi kavas mh välja Placet Group OÜ (Placet Group) nime ja viited sellele, et Placet Groupi kahe nõude aluseks on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna määrused (maksekäsud) tsiviilasjades nr 2-25-104205 ja 2-25-100395 (täiteasja nr-d vastavalt 182/2025/826 ja 084/2025/1566), märkis põhi- ja kõrvalnõuete suuruseks, kohustuste summaks ja kohustuste täitmise ulatuseks eurodes 0 eurot, kohustuste täitmise perioodiks, sageduseks ja osamaksete arvuks/suuruseks kriipsu (-) ning kohustuste täitmise ulatuseks 100%. Maakohus määras, et kava täitmise üle teostab järelevalvet usaldusisik Annika Rau, kohustas võlgnikku esitama aruandeid ning lõpetas täitemenetluse peatamise võlgniku vara suhtes. Maakohus määras usaldusisiku tasu, jättis võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja usaldusisiku tasu võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
3.Placet Group esitas 21. septembril 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
7.septembri 2026 määruse ja saata tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks. Placet Group vaidlustab määrust osas, milles maakohus määras tema nõude suuruseks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses 0 eurot. Placet Group palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Maakohtu määrus on õigusvastane, sest jõustunud maksekäsuga rahuldatud nõue tuleb lugeda pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks vaatamata sellele, et usaldusisik leidis, et Placet Group rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja arvutas Placet Groupi nõude ümber ning määras kavas nõude suuruseks 0 eurot. Maakohus lähtus nõude suuruse määramisel mh asjaolust, et Placet Group ei esitanud kavale vastuväidet. Placet Group ei esitanud vastuväidet põhjusel, et selle aja kohtupraktika ei andnud alust eeldada vastuväite tulemuslikkust. Vaidlustatud määruse tegemise ajaks oli kohtupraktika muutunud ning maakohus oleks pidanud sellega arvestama – Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2026 määrus tsiviilasjas nr 2-24-14088 kinnitas, et jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõue loetakse võlausaldajate nimekirja kinnitamisel kaitsmiseta tunnustatuks. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb arvestada PankrS § 1003 lg 4 p-s 1 kajastuvat maksejõuetusõiguse üldist põhimõtet. Placet Group nõudeid oleks tulnud arvestada kavas vastavalt maksekäskudele. Vastuväite esitamata jätmisest sõltumata pidi maakohus kava kinnitamisel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 26 lg 3 p 2 alusel kontrollima, kas kavaga ei kohelda võlausaldajat võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini ning kas selliseks kohtlemiseks esineb mõjuv põhjus. Placet Groupi õigust nõude rahuldamisele on oluliselt rikutud, sest võlausaldajaid, kelle nõude aluseks on maksekäsk, koheldi võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini. Määrusest ega kavast ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks kohaldati vastutustundliku laenamise põhimõtet kõigi nõuete suhtes ühetaoliselt, sõltumata
nõuete erinevast õiguslikust alusest (tarbijakrediidileping, jõustunud kohtulahend). Maakohtul tulnuks hinnata, kas jõustunud kohtulahendist tulenev nõue kuulub sellisel viisil ümberkujundamisele, et nõude suuruse kindlaksmääramisel võib uuesti hinnata nõude aluseks olnud õigussuhet ja kohaldada vastutustundliku laenamise põhimõtte regulatsiooni. Maakohus oleks pidanud jätma kava kinnitamata ja andma usaldusisikule tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks.
4.Võlgnik palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest Placet Groupil puudub kaebeõigus.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 7. oktoobril 2026 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et määruskaebus tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 järgi, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 alusel määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
8.Placet Group esitas määruskaebuse määruse peale nii osas, milles maakohus tegi otsustuse tema nõude suuruse kohta, kui ka osas, milles kinnitas kava. Määruskaebuse põhjendusest nähtuvalt ei tee Placet Group vahet nõude suuruse kindlaksmääramisel ja võlgade ümberkujundamisel, kõik Placet Groupi väited seonduvad sisuliselt vaid sellega, et maakohus määras tema nõude suuruseks ebaõigesti 0 eurot. Lisaks ei määranud maakohus Placet Groupi nõude suurust mitte pankrotimenetluses, nagu märkis Placet Group oma määruskaebuses, vaid tegemist on võlgade ümberkujundamise menetlusega.
8.1.Maakohus määras Placet Groupi nõude suuruseks 0 eurot, seega jättis maakohus sisuliselt Placet Groupi nõude suuruse täielikult kindlaks määramata (FIMS § 25 lg-d 3 ja 4). Riigikohus on selgitanud, et kui kohus jätab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja nõude suuruse täielikult või osaliselt kindlaks määramata, siis on kohus teinud määruses otsustuse võlausaldaja nõude suuruse kohta. Tegemist ei ole nõude vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes, vaid kohtu hinnanguga, et nõuet vastavas osas ei ole (RKTKm 8. oktoober 2025, 2-22-19394/99, p 16). Määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada FIMS § 25 lg 6 alusel määruskaebuse. Kuivõrd FIMS § 7 lg 2 esimese lause järgi võib FIMS-is nimetatud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse FIMS-is ettenähtud juhul ja FIMS § 25 lg 6 lubab määruskaebuse esitada üksnes võlgnikul, siis ei ole võlausaldajal kaebeõigust määruse peale, millega kohus määrab kindlaks võlausaldaja põhi- või kõrvalnõude suuruse või keeldub sellest. Seega puudub Placet Groupil kaebeõigus osas, milles maakohus määras tema nõude suuruseks 0 eurot.
8.2.Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, võivad FIMS § 28 lg 2 järgi esitada määruskaebuse võlgnik, maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja või kava kinnitamisele vastuväite esitanud võlausaldaja.
8.2.1.Ümberkujundamiskava kinnitamisel otsustab kohus, millisel viisil kujundatakse ümber nõuded, mille kohus FIMS § 25 lg 3 alusel kindlaks määras. Ümber ei saa kujundada nõuet,
mille suuruse kohus jättis kindlaks määramata. Sarnaselt ei saa ümber kujundada nõuet osas, milles kohus jättis selle suuruse kindlaks määramata (FIMS § 25 lg 4). Nõude ümberkujundamine tähendaks FIMS § 21 lg 1 järgi seda, et maakohus pikendaks nõude täitmise tähtaega, määraks nõude täitmise osadena või vähendaks kohustust (vt ka RKTKm 8. oktoober 2025, 2-22-19394/99, p 18). Kuna maakohus jättis kogu Placet Groupi nõude suuruse kindlaks määramata, ei saanud maakohus seda ümber kujundada ning maakohtu määrusest ei nähtu, et ta oleks seda ka teinud. Asjaolu, et maakohus märkis kavas Placet Groupi nime ning kohustuse täitmise perioodiks, sageduseks ja osamaksete arvuks/suuruseks kriipsu (-), kohustuse täitmise summaks 0 eurot ja kohustuse täitmise ulatuseks 100%, ei tähenda, et maakohus oleks vähendanud nõude nullini – maakohus märkis ka kavas Placet Groupi nõude suuruseks 0 eurot. Seega ei ole maakohus Placet Groupi nõuet ümber kujundanud ning nõue ei ole mingiski ulatuses kavaga hõlmatud. Kui võlausaldaja nõude suurus on jäetud kindlaks määramata, siis ei tuleks teda üldse kavas võlausaldajaks märkida ning teda ei saa kava menetluses menetlusosaliseks pidada. Seetõttu ei ole Placet Groupil kava kinnitamise osas ka kaebeõigust.
8.2.2.Kui maakohus oleks Placet Groupi nõude siiski ümber kujundanud, puuduks Placet Groupil kava kinnitamise määruse peale kaebeõigus seetõttu, et ta ei esitanud kava kinnitamisele vastuväidet. Samuti ei nähtu toimikust, et Placet Group oleks maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja.
9.Kuna Placet Groupil ei ole maakohtu 7. septembri 2026 määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud, võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus märgib, et kaebeõiguse puudumine ei riiva ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi, sest tal säilib võimalus panna nõue maksma tavakorras (vt ka RKTKm 8. oktoober 2025, 2-22-19394/99, p 19). Mh näeb FIMS § 32 lg 2 ette, et ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
11.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta Placet Groupi kanda (FIMS § 4 lg 1, TsMS § 172 lg 1 teine lause). Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
12.Arvestades määruskaebuse läbi vaatamata jätmist, TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg-t 4 ning Placet Groupi taotlust, tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv Placet Groupile tagastada. Kuna Placet Group ei ole muud kontot teatanud, tuleb riigilõiv tagastada kontole, millelt see tasuti.
13.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse, v.a riigilõivu tagastamise osas (TsMS § 150 lg 8, § 643 lg 4, § 659). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.