Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-106652
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi L. R. (R.) vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
99,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja: L. R. (isikukood XXX)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista L. R. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahvi võlgnevus 55 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 13,92 eurot.
Mõista L. R. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 55 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Jätta hagi otsusega rahuldamata osas, milles hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot.
Määrata menetluskulud 27% ulatuses hageja ja 73% ulatuses kostja kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Pooltel tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
2-26-106652 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi L. R. (R., kostja) vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.
Hagi kohaselt korraldab hageja parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle Posti 6, Viljandi eraparklas. 17.03.2024 parkis kostjale kuulunud sõiduauto registreerimismärgiga XXX nimetatud parklas. Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskorralduse tingimusi rikkudes. Hageja koostas ja esitas eelnimetatud kuupäeval kostjale leppetrahvi summas 55 eurot. Leppetrahv on tasumata. Leppetrahvi tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ning hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist kogusummas 13,92 eurot ning viivist alates kohtule hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kohus võttis 07.08.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus
2-26-106652 toimetas hagiavalduse ja hageja 06.08.2026 menetlusdokumendi koos menetlusse võtmise kostjale TsMS § 3141 lõike 1 mõttes kätte 24.08.2026. Kohus saatis 18.08.2026 hagimaterjalid ja 07.08.2026 kohtumääruse kostjale TsMS § 3141 lg 3 punktist 2 lähtuvalt maksekäsu kiirmenetluses teatatud meiliaadressile ning hoiatas, et loeb dokumendi kättetoimetatuks 24.08.2026. Seega oli hagile vastamise tähtpäev 14.09.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lõike 1 alusel.
Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.
Kohus mõistab seega kostjalt tagaseljaotsusega välja põhinõude 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,92 eurot ja viivise alates 14.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Seega on käesolev lahend viivitamata täidetav osas, milles kohus hagi rahuldas.
Kohus jätab hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lõike 6 alusel rahuldamata.
Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning kohus ei saa hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse rahuldamata jätmise osas ei ole siinne lahend tagaseljaotsus, vaid tegemist on kohtuotsuse kui sisulise lahendiga TsMS § 434 mõttes, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata (TrtRnKo 28.05.2026, 2-25-20931/8, p 7).
Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 25 eurot tuginedes VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 25 eurot tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja on saatnud kostjale leppetrahvi kohta kaks tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud leppetrahviga seoses muud makseviivitusega seotud kulud.
2-26-106652
Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Hagiavaldusest ei nähtu, et ka hageja leiaks, et kostja on parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.
Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 1132. VÕS § 1132 lg 2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
Kohus on 05.08.2026 määruses hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivne. Seeläbi täitis kohus kohustust välja selgitada hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Kohus selgitas hagejale ka õiguslikku olukorda, et kohtu õiguslik hinnang ei oleks hagejale üllatuslik (vt mh TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1-3, § 436 lg-d 3 ja 4 ning nt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p 21). Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
Erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu VÕS §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hageja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist.
Kohus leiab, et hageja üldsõnalised selgitused abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole kahjunõude rahuldamiseks piisavad. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud. TsMS § 407 lõikest 1 lähtuvalt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hageja väited selle kohta, et ta on saatnud kostjale kaks tasulist kirja (p 2.2; dtl 30). Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirja, ei saa järeldada, et konkreetse kirja saatmisega oleks tekkinud kulu vähemalt 15 eurot või 5 eurot. Nagu ülal märgitud, on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue siinsel juhul käsitatav VÕS § 115 lõike 1 alusel kahju hüvitamise nõudena, kuid seadusandja on kehtestanud sellisele kahjunõudele piirmäärad VÕS §-s 1132. Hageja ei ole konkreetse kulu tekkimist väitnud ehk ka kostja poolt faktiväidete omaksvõtmise järel ei ole kohtule hagejale tekkinud kulude suuruse kohta esitatud konkreetseid faktiväiteid. Seega vaatamata kohtu
2-26-106652 selgitustele ei ole hageja siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Kohus kordab, et täitis 05.08.2026 määrusega kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning selgitada hagejale õiguslikku olukorda. VÕS § 1132 ei ole iseseisev nõude alus ning hageja ei ole kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Kohus leiab, et selles olukorras ei ole hagi rahuldamata jätmine üllatuslik. Lisaks arvestab kohus sellega, et hageja on ise selgesõnaliselt taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja jätab hagiavaldusele vastamata (p 4.3; dtl 32). Seega ei ole kohus TsMS § 407 lõike 2 mõttes hageja nõusolekut üksnes eeldanud. Seeläbi on hageja võtnud selgesõnalise nõusoleku andmisega ka riski, et kohus võib TsMS § 407 lõikest 6 lähtuvalt jätta otsusega hagi rahuldamata, kui see ei ole õiguslikult põhjendatud.
Kohus jätab eeltoodust tulenevalt otsusega hageja sissenõudmiskulude nõude 25 eurot rahuldamata.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 73% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lõikest 1 juhindudes menetluskulud 27% ulatuses hageja ja 73% ulatuses kostja kanda.
TsMS § 174 lõike 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lõike 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Kohus määrab pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Selguse huvides märgib kohus, et hageja on juba menetluskulude nimekirja esitanud ning täiendavate kulude puudumisel ei pea menetluskulude nimekirja korduvalt esitama.
Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.