B2 Impact osaühingu hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3733.42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (B2 Impact osaühing, e-post xxx); kostja X (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 1963.78 eurot, intress 229.13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1300 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1963.78 eurolt alates 01.01.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni.
3.Jätta menetluskulud X-i (isikukood XXX) kanda.
4.Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja riigilõiv 455 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X-il (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-24-19644 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing (OÜ) esitas 31.12.2024 hagiavalduse X-i vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1963.78 eurot, intress 229.13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1300 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1963.78 eurolt alates 01.01.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni, riigilõiv 455 eurot, kohtuväline kulu 90.23 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks IPF Digital AS ja kostja vahel 10.11.2016 sõlmitud krediidikontoleping nr 2850598. 19.03.2018 esitas kostja krediidikonto 3382523 avamise taotluse limiidile 1600 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit oli 1600 eurot. 11.09.2018 esitas kostja krediidikonto 3912965) avamise taotluse limiidile 1800 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitati limiit 1800 eurot. 11.12.2018 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse nr 4197563 limiidile 2000 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitati limiit 2000 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 11.06.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale võimaluse täpsustada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 26.06.2025 esitas hageja täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Harju Maakohus võttis 18.07.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale X-ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
2-24-19644 II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);
2-24-19644
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega toob hageja välja, et 10.11.2016 krediidikonto avamisel märkis kostja enda sissetulekuks 1800 eurot, majapidamiskuludeks 50 eurot ja finantskohustusteks 815 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Antud juhul toimus isikutuvastus Järve postkontoris - Pärnu mnt 238, Tallinn - Järve Selveris. IPF Digital AS tegi 10.11.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 19.03.2018 limiidi suurendamisel märkis kostja enda sissetulekuks 2212 eurot, majapidamiskuludeks 50 eurot ja finantskohustusteks 815 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Antud juhul toimus isikutuvastus telefoni teel. Samuti kontrolliti ka kliendi maksekäitumist. IPF Digital AS tegi 19.03.2018 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 11.09.2018 limiidi suurendamisel märkis kostja enda sissetulekuks 2212 eurot, majapidamiskuludeks 50 eurot ja finantskohustusteks 815 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Isikutuvastus toimus Järve postkontoris - Pärnu mnt 238, Tallinn - Järve Selveris. Samuti kontrolliti ka kliendi maksekäitumist. IPF Digital AS tegi 14.08.2018 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 11.12.2018 limiidi suurendamisel märkis kostja enda sissetulekuks 2400 eurot, majapidamiskuludeks 50 eurot ja finantskohustusteks 1116 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Kinnitatud sissetulek pangakonto väljavõtte kohaselt oli 3240 eurot. Kostja teostas korrapäraselt tagasimaksed. IPF Digital AS tegi 02.12.2018 päringu Creditinfo andmebaasi,
2-24-19644 kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Kohtu hinnangul omandas IPF Digital AS vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja täiendavate registripäringute alusel. Võttes arvesse krediidi limiitide suurust ja asjaolu, et kostja tegi tagasimakseid korrapäraselt ning peale lepingu sõlmimist laenu limiitide suurendamisel kuni 02.12.2018 muudatuseni krediidikulukuse määr vähenes, oli kohtu hinnangul krediidiandja kogutud teave kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks piisav. 11.12.2018 laenulimiidi suurendamisel kontrollis krediidiandaja täiendavalt kostja arvelduskonto väljavõtteid.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1963.78 eurot, intress 229.13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1300 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1963.78 eurolt alates 01.01.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 455 eurot ja kohtuväline kulu 90.23 eurot (tsiviilasjas 2-23-120260 tasutud riigilõiv). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
2-24-19644 Hageja nõuab ka menetluskuluna tsiviilasjas 2-23-120260 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 90.23 eurot. Kohus selgitab, et tegemist on teises tsiviilasjas tasutud riigilõivuga, mida ei saa lugeda menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 455 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.