4.Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindaja Katrin Laane ([email protected])
Ärakuulamine
17.02.2026
Q.Q võlgade ümberkujundamise menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata võlgniku Q.Q võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt: B2 Impact OÜ (5 nõuet, nõuete alused: 25.03.2024 leping nr 5713132557, 21.12.2023 leping nr 5713089289, 03.10.2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 225-121072, 27.11.2023 leping nr S236402755, 22.10.2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-25-121834 ja 01.03.2025 leping nr 2102589242) 7206,39 eurot, millest 6627,85 eurot on põhinõuded ja 578,54 eurot kõrvalnõuded; Kohtutäitur Oksana Kutšmei (2 täiteasja: nr 084/2025/4625 ja 084/2025/4898) 853,91 eurot. Coop Pank AS (nõude alus: 21.07.2024 leping nr L625978) 134,28 eurot, millest põhinõue on 121,01 eurot ja kõrvalnõuded 13,27 eurot. Aktiva Finance Group OÜ (4 nõuet, nõuete alused: 23.03.2023 leping nr L89011823381, 05.12.2023 leping nr L89014503637, 25.11.2024 leping nr L89018506973 ja 21.06.2024 leping nr L89016702834) 1872,80 eurot, millest 1662,68 eurot on põhinõuded ja 210,12 eurot kõrvalnõuded.
Aktiva Finance Group OÜ 65,01/54,9 1x kuus/10. 12 (leping nr 8/10,03 kuupäev L89016702834 )
067,38/919 1,05/876,3
3/10.11.2026
2/23,33 1/18,35
10.01.2027
65,01
100/100
10 067,38
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada Q.Q-d esitama kord aastas 20. oktoobriks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada nimetatud kuupäevadeks: 20.10.2027, 20.10.2028 ja viimane aruanne 20.10.2029. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded üle kontrollida ja edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 01. novembriks 2029 esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Kadri Noore tasuks 1200 eurot (km-ta).
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja Q.Q poolt tasutud ettemaksust summas 540 eurot. 540 eurot ületav summa ehk 660 eurot tuleb kanda võlgnikul p-s 4 märgitud pangakontole.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Lux Innovation OÜ arveldusarvele nr EE337700771010168371. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Q.Q esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus ning abikaasade varasuhteks on ühisvara. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgnik töötab xxxxxx Majandusühistus ja tema igakuine palk on 820 eurot kuus. Võlgnikule laekub veel ülalpidamismaksed 200 eurot ja toetused 290 eurot. Võlgnikule kuulub korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 8000 eurot, kaks sõidukit väärtusega kokku 5500
eurot, kaks kuldsõrmust väärtusega 500 eurot ja telefon väärtusega 150 eurot. Muu vara puudub. 21.02.2024 võõrandas võlgnik avariilise sõiduki 800 euroga kolmandale isikule. Võlgniku igakuised kulud on 850 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 12 236,35 eurot. Võlgnik selgitas, et tema maksukoormus on liiga suureks kasvanud ta ei saa enam maksete haldamisega ise hakkama. Makseraskused on tekkinud seoses töötasu langusega (haiguslehel viibimine), kerge kasiinosõltuvuse tõttu (paneb kasiinokeelu). Samuti on järelmakse saanud liiga palju, kuid need lõpevad jaanuari lõpuks.
2.14.01.2026.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Kadri Noore.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 16 478,15 eurot, millest kõrvalnõuded on 1933,20 eurot. Koos hüpoteegiga oleks nõudeid 35 027,44 eurot, millest kõrvalnõuded on 6118,13 eurot. Võlgniku sissetulekuks on tulevane töötasu 1000 eurot (+ tulemustasu, asus tööle 03.02.2026), ajutise töövõimetuse hüvitis 137,30 eurot, elatisabi 200 eurot ja töövõimetoetus 384,15 eurot, kokku sissetulekud umbes 1546,18 eurot. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub elukohaks olev kinnistu, mille 1/2 osa väärtus koos hüpoteegiga on 18 000 eurot. Võlgniku lahusvarasse kuulub korteriomand väärtusega 15 000 eurot. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub 3 sõidukit ja 1 haagis, mille koguväärtusest 1/2 osa on 5000 eurot. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul võõrandanud, vahetanud või registrist maha kandnud kokku 9 sõidukit. Müüdud sõidukitega tehtud tehingud olid tehtud kolmandate isikutega ja võlgnik sai tehingutest kokku 1950 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 625 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas võlgnikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas makseraskuste tekkimise asjaolusid. Võlgnik sai uue töökoha, aga tasu pole veel saanud. Lepingus on brutopalk 1000 eurot ja sellele võib lisanduda tulemustasu. Hüpoteek on abikaasa nimel, kes seda maksab. Abikaasal on veel autolaen. Ta tuleb omadega toime ja aitab võlgnikku ka. Nüüd abikaasa teab võlgniku probleemidest. Võlgnik alguses oma abikaasale ei öelnud.
5.Kohus määras 20.02.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1200 eurot, mille võlgnik pidi tasuma kolme osamaksega. Võlgnik on ettemaksu tasunud.
6.19.03.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.20.09.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt kuuluvad kõik põhi- ja kõrvalnõuded rahuldamisele 100% ulatuses. Võlgnik maksab kokku nõudeid umbes 280 eurot kuus jagatuna võrdselt kõigi võlausaldajate vahel. Kava täidab võlgnik 36 kuu jooksul. Kohtutäituri tasud ja kohtulahenditega välja mõistetud nõuded on kavasse arvestatud vastavalt täitedokumendile toodule. Lepingust tulenevad tarbijakrediidinõuded on usaldusisik ümber arvestanud (B2 Impact OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ja Coop Pank AS), sest
võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlgniku sissetulekud on olnud suurusjärgus 1546,18 eurot kuus. Võlgnik asus tööle AS-i Olerex, kus tema töötasu peaks olema kõrgem. Võlgnik omab ühisvarana kinnistut, 3 sõidukit ja haagist koguväärtusega 23 000 eurot. Võlgnik omab lahusvarana korterit väärtusega 15 000 eurot. Kokku on varade väärtus 38 000 eurot. Pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded eelduslikult samas ulatuses, sest ka pankrotihaldur kontrollib vastutustundliku laenamise põhimõtet ja arvestab nõuded ümber. Võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamine säilitab võlgniku omandis oleva vara ja tagab võlgniku igapäevase normaalse toimetuleku. Kavast jäävad välja Kamba HoiuLaenuühistu nõue 18 549,29 eurot (nõue tagatud võlgniku ja tema abikaasa elukohaga) ja Aktiva Finance Group OÜ (esialgne võlausaldaja Placet Group OÜ) nõue 4715,43 eurot, sest võlausaldaja vastuse kohaselt nõuded puudusid. 7.1 Kavaga nõustusid B2 Impact OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Coop Pank AS. 7.2 Kavaga ei nõustunud Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja oli seisukohal, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks kava kinnitamiseks. Võlausaldaja märkis, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. 7.3 Usaldusisik ei nõustunud võlausaldaja vastuväidetega ning märkis, et võlausaldaja ei esitanud sisulisi argumente. Võlausaldaja ei saaks pankrotimenetluses rohkem raha, kui tema põhjendatud nõue on. Võlausaldaja ei satu oluliselt halvemasse olukorda võlgade ümberkujundamise menetluses.
8.Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused
9.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisavalt. Usaldusisik tegi ümberarvestused, millele ükski võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid. Seega on võlausaldajad nõustunud nõuete suurustega. Nõuded on võimalik kinnitada vastavalt kavale.
10.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 10 067,38 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 1872,80 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga ning nende nõuded on kokku 8194,58 eurot.
Võlgnikul pole kavas pandiga tagatud nõudeid. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus.
11.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kahe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
12.Vastuväite esitas Aktiva Finance Group OÜ. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda, kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ja põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks. Aktiva Finance Group OÜ ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on Aktiva Finance Group OÜ vastuväited kavale sisutud. Aktiva Finance Group OÜ ei ole esile toonud ühtegi põhjust, miks ta satuks oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Ka vara võõrandamise korral pankrotimenetluses saaks Aktiva Finance Group OÜ oma nõuded eelduslikult rahuldatud samas suurusjärgus nagu kava täitmisel. Aktiva Finance Group OÜ ei ole märkinud, kuidas oleks võlausaldajale pankrotimenetlus kasulikum. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku suhtes viidaks läbi pankrotimenetlus. Usaldusisik on teinud võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Ka pankrotimenetluses hindab pankrotihaldur võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning samuti arvestatakse nõudeid ümber. Kohus märgib, et pankrotimenetluses vara võõrandamisel tuleb arvestada mh asjaoluga, et osa võlgniku varast on abikaasaga ühisomandis ning seda vara niisamuti võõranda pole võimalik, st eelnevalt on vajalik ühisomandi lõpetamine. Ühisomandi lõpetamine toimub kohtu kaudu, mis tekitab kulusid, mida tuleb kanda pankrotivarast. Samuti tuleb pankrotivarast kanda ka muud
pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu. Kõik pankrotimenetluse kulud vähendavad väljamaksete kogusummat. Kohus leiab, et nii võlgniku kui võlausaldajate jaoks on parim menetluse liik võlgade ümberkujundamine. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja ülalpidamisel kaks alaealist last. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
13.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on umbes 1500 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 280 eurot. Võlgnik on ka usaldusisiku tasu ettemaksu maksnud osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid ja ülal pidada kahte last. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 36 kuud, mis võimaldab nõuded täies ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
15.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
16.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.
Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas ning kohus määrab selleks aja. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne, milleks kohus annab tähtaja. Menetluskulude jaotus
17.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1440 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
18.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot.
19.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 120€/h. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud 10h ulatuses. Kohus märgib, et enamus infot võlgniku kohustuste suuruse osas oli usaldusisikul olemas maksejõuetuse menetluses (kavas märgitud osad nõuded kattusid vara- ja võlanimekirjas märgitud nõuete suurustega) ning nendega seotud tegevuste eest on usaldusisik juba tasu saanud.
20.Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud tegevuste arvu ja sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga.
21.Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1200 eurot (120€/h x 10h), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.