2.Mõista puudutatud isikult X-ilt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja kahjusumma 2218 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 14.10.2022-25.10.2022 eest) 6,32 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult X-ilt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis põhinõudelt (2218 eurolt) alates 26.10.2022 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (arvestades ka resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud viivisega).
4.2.Mõista puudutatud isikult X-ilt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 410 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 410 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada määrus puudutatud isikule kätte Avalike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik
1.AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 25.10.2022 Harju Maakohtule avalduse X-i (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Harju Maakohus võttis 29.11.2022 määrusega avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
3.Menetlusdokumendid saadeti puudutatud isikule 29.11.2022 e-posti aadressile xxx, millelt puudutatud isik 30.11.2022 vastas, et sai e-posti kätte, kuid ei saa dokumente avada. Kohus saatis menetlusdokumendid 01.12.2022 tähtsaadetisena puudutatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile XXX ning 04.01.2023 veelkord e-posti aadressile xxx. Puudutatud isik ei kinnitanud avalduse kättesaamist ei e-posti ega kirja teel. Kohus edastas puudutatud isikule menetlusdokumendid avaldades need väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja luges TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalduse ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte toimetatuks 30.04.2023. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks) avaldusele vastanud.
4.Käesolev tsiviilasi oli kohtunik Helina Luksepp menetluses. Harju Maakohtu esimehe korraldusel on nimetatud tsiviilasi 05.10.2026 ümber jagatud kohtunik Andres Suik menetlusse. Seega asja lahendav kohtunik on Andres Suik. Kohus selgitas, et kooskõlas TsMS § 20 lg 1, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kohus selgitas, et kohtukoosseisu vahetus ei tähenda, et poolte seni esitatud taotlused ja seisukohad või kohtu toimingud muutuksid olematuks ja tuleks uuesti esitada või teha. Kõik poolte esitatud väited jäävad kehtima ning kohus arvestab nendega. Avalduse nõuded ja avalduse aluseks olevad asjaolud
5.Avaldaja nõuab puudutatud isikult: -
kahju summas 2218 eurot (põhinõue);
-
viivist põhinõudelt 25.10.2022 seisuga summas 6,32 eurot ja viivist seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.10.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
-
menetluskulu hüvitamist ja sellelt viivist seaduses sätestatud määras.
6.Avaldaja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud. -
avaldaja kindlustusandjana sõlmis Tallinnas xxx asuva korteri omaniku Yga korteri kindlustuslepingu nr 3045395340. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 200 eurot;
-
Y esitas 18.05.2022 kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris nr 44 veekahju.
Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Korteriühistu vastuse kohaselt oli veekahju alguse saanud korterist nr 48, kus vannitoas oli katki läinud veetoru; -
Yle kuuluvas korteris nr 44 oli saanud kahjustada vannitoa ja esiku valgustid, vannitoa ja esiku pinglaed ja esiku kipsplaatsein, mida tõestavad avalduse juurde esitatud fotod;
-
korteri nr 44 remondiks tegi hinnapakkumise Instructiva OÜ summas 2418 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik;
-
Instructiva OÜ parandas korteri nr 44 kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 2218 eurot. Remondiarve oli hinnapakkumisest 200 euro võrra väiksem, sest omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri nr 44 omanikule tekkinud kahju ehk tasus remondiarve 2218 eurot;
-
puudutatud isik on Tallinnas XXX (registriosa nr xxxxx) omanik ning vastutav korteri nr 44 tekitatud kahju eest. Avaldaja esitas 29.09.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 13.10.2022. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud;
-
avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue 2218 eurot (põhinõue) ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 13.10.2022-25.10.2022 eest summas 6,32 eurot. Samuti nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist.
7.Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja mõista välja viivis nendelt. Avaldaja menetluskulud on kokku 410 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 3h õigusteenus hinnaga 120 eur/h. Avaldaja kinnitab, et õigusteenuse eest on tasutud käibemaksuta ja kulutused on kantud seoses tsiviilasja menetlemisega. Puudutatud isiku vastuväited
8.Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks ega käesoleva ajani avaldusele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
10.TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.
11.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1, 2, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
12.Avaldaja nõude aluseks on asjaolu, et ta on kindlustusandjana hüvitanud oma lepingupartnerile – kindlustusvõtjale puudutatud isiku poolt tekitatud kahju ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
13.Avaldaja peab puudutatud isikut kahju põhjustamise eest vastutavaks seetõttu, et veetoru, mis läks katki ja Yle ehk kindlustusvõtjale kahju põhjustas, asus puudutatud isiku
korteriomandi reaalosa piires ning puudutatud isiku kohustus oli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel hoida veetoru korras ning vältida oma eriomandist kahjulike mõjude pääsemist teiste korteriomanike eriomandile.
14.Kohus tuvastas viidatud tõendite ja avaldaja põhistatud väite alusel (TsMS § 232 ja § 235) järgmised asjaolud: -
avaldaja ja Y vahel oli perioodi 23.09.2019-22.09.2022 osas sõlmitud kodukindlustusleping (poliis nr 3045395340) koduse vara kindlustamiseks asukohas xxx kindlustussummas 10 000 eurot ja korteri kindlustamiseks taastamisväärtuses. Omavastutuse suuruseks oli 200 eurot (dtl 25-27);
-
18.05.2022 esitas kindlustusvõtja Y avaldajale kahjuteate selle kohta, et 18.05.2022 kl 18:02 avastas ta xxx korteris koju jõudes veekahjustuse esikus. Y pöördus ühistuesimehe poole, kes võttis ühendust üleval elava naabriga. Naabril võttis aega koju jõudmiseks 20 minuti, mille järel sai ta kraani kinni keerata ning selgus, et vesi voolas naabri vannitoast (dtl 29);
-
Instructiva OÜ on pakkumise (dtl 11) ja xxx kahjustuste kõrvaldamiseks teostatud üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 13) alusel esitanud avaldajale arve nr 1029 summas 2218 eurot (dtl 14), mis on avaldaja poolt tasutud 09.09.2022 (dtl 15);
-
puudutatud isikule kuulub korteriomand Tallinnas XXX (dtl 16).
15.Esitatud tõendite alusel tuvastab kohus, et puudutatud isiku korteris läks 18.05.2022 katki veetoru ning välja voolanud vesi kahjustas krt 48 all asuvat korterit nr 44. Puudutatud isik ei ole kohtu antud tähtajaks omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid avaldusele esitanud.
16.Avaldaja on Yle tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud, st tasunud remondi arved (dtl 15). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku kahju põhjustaja vastu sõltumata nõude õiguslikust alusest VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.
17.Selleks, et avaldajale saaks kahju hüvitamise nõue üle minna, peab Yl olema tekkinud nõue puudutatud isiku vastu. Y saab VÕS § 115 lg 1, § 127 ja 128 alusel nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui esinevad kahju põhjustamisest tingitud kohustuse tekkimise eeldused.
18.Kohus leiab, et Yle on kahju tekkinud, selle on hüvitanud avaldaja (summas 2218 eurot). Kahju tekkis seetõttu, et puudutatud isiku korteri vannitoas läks katki veetoru, kui veetoru poleks katki läinud, ei oleks vesi saanud Y korterisse voolata. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist võib vesi välja voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4).
19.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
20.Riigikohus on 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 19 leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1116-11, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15). Kohtu arvates on need põhimõtted kohaldatavad ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) puhul, AÕS ei ole kaasomanike vaheliste suhete reguleerimise osas muutunud.
21.Avaldaja toob oma nõude õigusliku alusena esile KrtS § 31 lg 1 p 1; AÕS § 72 lg 5 ja VÕS § 492 lg 1. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg 1 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
22.Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt tunnistanud korteriomaniku kohustusi teiste korteriomanike ees ja sellest tulenevat vastutust (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-12913: „p 20 /.../ Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud /.../. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast /.../.
23.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
24.Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist. Puudutatud isiku korterist lähtus negatiivne mõju (katki läinud veetorust voolav vesi) Y korterile. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
25.Avaldaja toob esile, et puudutatud isik on põhjustanud Yle kahju summas 2418 eurot, millest avaldaja on Yle omavastutuse osa 200 eurot maha arvanud vastavalt kindlustuslepingule ning hüvitanud 2218 eurot (dtl 15). VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Avaldaja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka.
26.Järgnevalt hindab kohus, kas avaldaja tehtud kulutused krt 44 remondiks on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kahju tõendamisest piisab hinnapakkumisest (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p 14 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 p 16). Instructiva OÜ pakkumisest nähtub, et korteris nr 44 teostati vannitoas ja esikus töid kokku 2418 euro eest
(dtl 11). Puudutatud isik ei ole teostatud tööde osas vastuväiteid esitanud.
27.Kokkuvõttes leiab kohus, et kahjuhüvitise suurus on põhjendatud summas 2218 eurot. Tuginedes Riigikohtu varasemale praktikale (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12), on avaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga, sest kahju hüvitamisel ei teki avaldajal maksustavat käivet.
28.Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et avaldajale on tekkinud kahju summas 2218 eurot ning see tuleb puudutatud isikult välja mõista. Viivisenõue
29.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
30.Avaldaja on esitanud nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise nõude. Avaldaja määras puudutatud isikule tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 13.10.2022 (dtl 17-18). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tähtajaga. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud ja järelikult saab avaldaja nõuda sissenõutavaks muutunud viivist alates 14.10.2022 kuni hagi esitamiseni, s.o 25.10.2022 summas 6,32 eurot.
31.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et avaldaja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 26.10.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Menetluskulud
32.Asja menetlenud kohus märgib menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
33.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja tegemist on vajaliku menetluskuluga.
34.Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 7), mille kohaselt on avaldaja lepingulise esindaja tasu esitatud 3 töötunni eest, kokku 360 eurot, s.o 120eurot/h. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
35.Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 410 eurot (50 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 360 eurot). TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
36.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.