Y.C hagi H.N vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4894 eurot 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y.C (isikukood XXX, elukoht XXX-i , e-post
XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus (e-post [email protected]) Kostja H.N (isikukood XXX , elukoht XXX, epost XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.C 22.10.2025 hagi H.N vastu au teotamise tõttu mittevaralise ja varalise kahju saamiseks osaliselt.
2.Mõista H.N Y.C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (200 eurot) alates 22.10.2025 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
3.Mõista H.N Y.C kasuks välja 1260 eurot 67 senti varalise kahju hüvitisena kohtueelsete õigusabikulude eest.
Jätta menetluskuludest H.N kanda 60 % ja Y.C kanda 40 %.
5.Mõista H.N Y.C kasuks välja menetluskulud 1042 eurot 80 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1042 eurot 80 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.C (hageja) esitas 22.10.2025 hagi H.N (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning varalise kahju hüvitise 1260 eurot 67 senti tulenevalt kinnises Facebooki grupis „Võrukad 32,0 tuh liiget“ (32 793 liiget) avaldatud postitusest. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja kinnises Facebooki grupis „Võrukad 32 tuh liiget“ (32 793 liiget) postituse, milles kostja avaldas hageja kohta väga tugevaid ja alandavaid üldistusi, mis iseloomustavad naisi, sh hagejat, kui emotsionaalselt ebastabiilseid, manipuleerivaid, võimujanulisi, kerglaste elukommetega ja intellektuaalselt piiratud isikuid, kes on sisemiselt tühjad ja teistele kahjulikud. Muuhulgas, et naised, sh hageja, on madala enesehinnanguga ja väärtusetud inimesed, kes on teistele koormaks ja kelle ainus eesmärk on teiste (meeste) üle kontrolli saavutamine ja nende ära kasutamine. Kostja avaldas hageja kohta järgmised au teotavad väited (õigusvastased väited alla joonitud): „Teaduslikult on peaaegu võimatu neid inimesi massist eristada, aga kui näete liiga lapsikuid ja liiga hea inimese kaldset toodet, siis mõelge korralikult, kas tahate elu kogemust ja/või oleks targem joosta. Nimelt head mehed ja hinged tõmbavad endale ligi kõige koledamaid inimesi – nartsissiste enda ellu.“ „Jah, algul antakse liga päris korralikult, aga siis jalad vaid tõmbuvad kokku ja rohkem kokku. Sulle ei anta aga küla saab ilma ohverduseta koera poosis elu nautida.“ „Tema enesehinnang pannakse proovile ja tegelikult teist tehakse kutsikas, kes peab luba küsima järgmise liigutuse eest.“ „Sinust saab avalik teener nii füüsiliselt, kui ka vaimselt.“ „Ma tunnen sellised inimesed ära 100m kauguselt ja mul on ainult sellisele inimrämpsule sõnum „hoidke türa minust eemale ja jookske värdjad“.“ „Pealtnäha õnnelikumad, aktiivsed ja suure tutvusringkonnaga naised, aga seest tühjad ja õnnetud hinged, imevad oma energia nii öelda väljavalitult viimse piisani välja.“ „Mõnitavad, ei austa, nussivad selja taga teistega, konfliktid on iganädalased ja nii lapsikud, et isegi lapseaia kasvataja ei suudaks neid lahendada.“ „Ta muutub ainult enda huvisi ja tõekspidamisi kummardavaks inimvareks, kelle enesehinnang on alla nulli ja ainuke, mis seda tunnet parandab, on endale n-ö mängukannid leida.“ „Nende jaoks ainuke toit on võim ja kontroll.“ „Sõbra ex ja täis kanaaju Otepää ilualal.“
„Tahate, proovige, saame kogemusi jagada, kui jamaga tegeleda ei taha, siis palun, Teid on hoiatatud.“
Kostja avaldatud väited rikuvad otseselt hageja mainet, au ja head nime, ilma, et kostjal oleks selleks ükskõik missugune objektiivne või põhjendatud alus. Toodud postituse sisu, keelekasutus ning isikute selgelt tuvastatav esiletoomine viitavad mitte üksnes arvamuse avaldamisele, vaid laimule ja au teotamisele – eesmärgiga kahjustada nimeliselt nimetatud isikute (sh hageja) mainet ja sotsiaalset reputatsiooni. Lisaks tuleb arvestada, et kostja tegevus ei toimunud privaatselt, vaid laiale, tuhandetest jälgijatest koosnevale publikule suunatud sotsiaalmeedia platvormil. Sellega võimendas kostja teadlikult oma õigusvastase tegevuse mõju ja hagejale tekitatud kahju ulatust. Kostja tegevuse tagajärjel on hagejale tekitatud märkimisväärne mittevaraline kahju. Hageja au, väärikust ja head nime on avalikult kahjustatud ja teda on laialdase publiku ees alandatud. Lisaks mainekahjule on kostja tegevus põhjustanud hagejale otsest kahju tema vaimsele ja füüsilisele heaolule. Kostja tegevus on hagejale põhjustanud tugeva ja püsiva emotsionaalse stressi, ärevushäire koos unehäirete ja depressiooniga ja töövõime languse. Kostja on võtnud ühendust ka hageja lähedastega, sh tema tütrega, esitades ähvardavas toonis nõudmisi hageja asukoha kohta ja andes ähvardavaid tähtaegu. Hageja pöördus lepingulise esindaja vahendusel kostja poole nõudekirjaga, milles pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust. Hageja edastas kostjale nõudekirja 25.09.2025 e-kirjaga. Kostja sai selle kindlasti kätte, arvestades asjaolu, et vahetult pärast nõudekirja edastamist kirjutas kostja hageja tütrele ning postitas Facebooki gruppi „Võrukad 32,0 tuh liiget“ ka postituse hageja nõudekirja osas. Kostja vastas ka e-kirjaga „õnneks kirja sisu ei avane ja hulludega ma ei tegele /.../“. Kostja käitumisest nähtub, et kostja keeldus kohtuvälisest lahendusest. Kostja tegevuse pinnalt olid ammendunud kõik võimalused kohtuvälise lahenduse saavutamiseks. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud, sh isegi soovinud seda ühelgi moel diskuteerida ega teinud vastuettepanekut olukorra klaarimiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista: mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel varaline kahju 1260 eurot 67 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 26.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kohus toimetas hagi ning hagimaterjalid kätte 08.02.2026 posti teel.
3.Kostja esitas 10.02.2026 hagile vastuse e-posti teel. Kostja selgitas, et tema kahjuks on võetud arvesse emotsionaalses seisundis tehtud postitusi, mis ei ole faktipõhised ega sisalda otseseid tõendeid kellegi laimamise või maine kahjustamise kohta, vaid kajastavad tema isiklikku arvamust ja nägemust olukorrast. Tegemist on tüüpilise kiusamis- või ohvrimustri ilminguga, kus algne provotseerija asetab end kannatanu rolli, et vältida vastutust. Avalikkusele on nähtav vaid jäämäe tipp. Kostja rõhutas, et tema eesmärk oli kaitsta teisi inimesi. Kõnealune postitus oli avalik lühikest aega ning eemaldati grupist juba samal päeval. Kui kostja väljaütlemised olid eksitavad või kedagi riivavad, tekib õigustatud küsimus: miks postitus eemaldati ning miks puuduvad konkreetsed tõendid pahatahtliku kavatsuse kohta. Kostja viitas hageja esitatud kuupäevade ebakõlale, mille kohaselt ärevushäire diagnoosinud arsti määrang algas septembris 2025, kuid postitus tehti ligi kuu aega hiljem. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ning väidetava tervisekahju vahel. Kostja väitel on
alkoholiprobleemid hageja puhul üldteada, kuid rahustite tarvitamine näib olevat spekulatiivne. Kostja on seisukohal, et sotsiaalmeedias avaldatud pildid ja tegevused ei kinnita väidet, nagu oleks inimese elu tema tegevuse tõttu seiskunud. Kostja ei ole kellegi vastu abi otsinud ega kaebusi esitanud, hoolimata sellest, et tema suhtes on aastaid toimunud laim ja provokatsioonid.
4.Tartu Maakohus andis 18.02.2026 kostjale täiendava tähtaja kuni 04.03.2026, et esitada nõuetekohane vastus hagile. Kohus märkis, et kostja vastus peab TsMS § 338 kohaselt olema allkirjastatud. Kohus tõi esile ka asjaolud, mille kostja peab vastuses hagile märkima TsMS § 363 mõttes. Kostja tähtaegselt nõuetekohast vastust hagile ei esitanud.
5.Tartu Maakohus korraldas kohtuasja arutamiseks 29.09.2026 kohtuistungi, kus arutas pooltega hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõude õiguslikku külge ning selgitas tõendamiskoormist. Pooled kinnitasid, et nad ei soovi eelnevale lisaks täiendavaid asjaolusid ega tõendeid esitada ning neile sobib, kui kohus korraldab eelistungi ja põhiistungi koos. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ning kostja vaidles hagile vastu (dtl 130–137).
6.Tartu Maakohus andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 01.10.2026 (k.a) ja kostjale tähtaja soovi korral menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 02.10.2026 (k.a). Hageja esitas 29.09.2026 menetluskulude nimekirja ning palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2440 eurot 67 senti. Kostja esitas 30.09.2026 hageja menetluskulude nimekirjale vastuse, milles ei nõustunud hageja menetluskulude esitatud ulatuses ning palus kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus on tutvunud asja materjalidega, korraldanud kohtuasja arutamiseks 29.09.2026 kohtuistungi ning andnud pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kohtuistungil väljaselgitatud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-de 1043 ja 1046 alusel mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamist sotsiaalmeedias avaldatud postituse eest. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas sotsiaalmeedia postitus sisaldas hageja au teotavaid väiteid, mida võib pidada väärtushinnanguteks.
9.Kohus käsitleb esmalt VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja § 1046 lg-ga 1 tulenevaid nõude eeldusi ning nende täidetust (I), seejärel mittevaralise ja varalise kahju suurust ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
10.Kohus selgitab, et isiklike õiguste kahjustamisega tekitatud õigusvastase mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamist võib nõuda järgmistel eeldustel: kostja on avaldanud hageja kohta väärtushinnangu; väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane, s.o ebakohane; kahju ning ebakohase väärtushinnangu vahel on põhjuslik seos; õigusvastasus ei ole välistatud VÕS § 1046 lg 2 kohaselt; kostja on kahju tekitamises süüdi.
11.Kohus tuvastab, et kostja on avaldanud hagi aluseks olevad järgmised väited:
„Teaduslikult on peaaegu võimatu neid inimesi massist eristada, aga kui näete liiga lapsikuid ja liiga hea inimese kaldset toodet, siis mõelge korralikult, kas tahate elu kogemust ja/või oleks targem joosta. Nimelt head mehed ja hinged tõmbavad endale ligi kõige koledamaid inimesi – nartsissiste enda ellu.“ „Jah, algul antakse liga päris korralikult, aga siis jalad vaid tõmbuvad kokku ja rohkem kokku. Sulle ei anta aga küla saab ilma ohverduseta koera poosis elu nautida.“ „Tema enesehinnang pannakse proovile ja tegelikult teist tehakse kutsikas, kes peab luba küsima järgmise liigutuse eest.“ „Sinust saab avalik teener nii füüsiliselt, kui ka vaimselt.“ „Ma tunnen sellised inimesed ära 100m kauguselt ja mul on ainult sellisele inimrämpsule sõnum „hoidke türa minust eemale ja jookske värdjad“.“ „Pealtnäha õnnelikumad, aktiivsed ja suure tutvusringkonnaga naised, aga seest tühjad ja õnnetud hinged, imevad oma energia nii öelda väljavalitult viimse piisani välja.“ „Mõnitavad, ei austa, nussivad selja taga teistega, konfliktid on iganädalased ja nii lapsikud, et isegi lapseaia kasvataja ei suudaks neid lahendada.“ „Ta muutub ainult enda huvisi ja tõekspidamisi kummardavaks inimvareks, kelle enesehinnang on alla nulli ja ainuke, mis seda tunnet parandab, on endale n-ö mängukannid leida.“ „Nende jaoks ainuke toit on võim ja kontroll.“ „Sõbra ex ja täis kanaaju Otepää ilualal.* Y.C“ „Tahate, proovige, saame kogemusi jagada, kui jamaga tegeleda ei taha, siis palun, Teid on hoiatatud.“
11.1.Kohus leiab, et eeltoodud väidete postitamisega Facebooki gruppi „Võrukad! 32,0 tuh liiget“ on kostja väited avaldanud. Avaldamine nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 järgi tähendab, et andmed tehakse teatavaks kolmandatele isikutele, mistõttu on avaldaja mistahes isik, kes andmed kolmandatele isikutele teatavaks teeb (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11). Kostja nimega konto alt on postitatud Facebooki gruppi „Võrukad! 32,0 tuh liiget“ postitus, kus on esile toodud vaidlusalused väited (dtl 3). Pooled ei vaidle selle üle, et postituse tegi kostja, mida kostja kinnitas ka kohtuistungil. Kostja poolt eelnevalt loetletud väidete avaldamist Facebooki grupis „Võrukad! 32,0 tuh liiget“ saab pidada andmete avaldamiseks nii VÕS § 1046 lg 1 kui ka VÕS § 1047 mõttes, kuna postitus tehti teatavaks kolmandatele isikutele, st vastava Facebooki grupi liikmetele. Lisaks võib sotsiaalmeedia eripärast tulenevalt oli kõnealune postitus levida ka väljapoole vastavat gruppi, muu hulgas ekraanitõmmiste tegemise, postituse jagamise ning muude sarnaste levitamisviiside kaudu.
11.2.Kohus leiab, et kostja avaldatud väited tuleb kvalifitseerida VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Väärtushinnanguteks. Hageja hinnangul on kostja hageja kohta esitanud üksteist väärtushinnangut, mis sisaldavad hagejat alandavaid ja mõnitavaid väärtushinnanguid ning kujutavad teda vaimselt häiritud, manipuleeriva, truudusetu, kontrolliva ja teistele kahjuliku inimesena. Hageja leiab, et selliste hinnangutega luuakse temast avalikkuse silmis moonutatud kuvand kui kõlbeliselt laostunud, emotsionaalselt vägivaldsest, ebausaldusväärsest ja kahepalgelisest inimesest, mistõttu kahjustatakse tema väärikust, head nime ja usaldusväärsust.
Kohtupraktikas on üldtunnustatud seisukoht, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ning selle tõesust või väärust saab tõendada. Väärtushinnang seevastu väljendub isikule antud hinnangus, mis on oma sisu või väljendusviisi tõttu konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kuigi väärtushinnangut võib põhjendada, ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust ega väärust (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10). Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist väärtushinnangutega. Tegemist on subjektiivsete ning üldistavate hinnangutega naiste suhtes, mis on oma sisu ja väljendusviisi tõttu halvustava tähendusega. Vaidlusaluste väidete sisu tõesuse või vääruse hindamine ei ole võimalik, tegemist on üksnes kostja arvamusega.
11.3.Kohus leiab, et väärtushinnangud on avaldatud osaliselt hageja kohta. Kuigi hageja hinnangul käsitles kostja kõigis eelnimetatud väärtushinnangutes just hagejat, ei ole kohtu hinnangul väidete kuju ja konteksti arvestades võimalik järeldada, et see käis hageja kohta. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, kui ta kirjutas enda postituses järgmist: „Sõbra ex ja täis kanaaju Otepää ilualal *Y.C“. Väärtushinnang on esitatud koos hageja nimega, mistõttu on võimalik selgelt ja üheselt mõistetavalt välja lugeda, et tegemist on konkreetselt hageja kohta esitatud väärtushinnanguga. Kohus leiab, et ülejäänud osas sisaldab kostja postitus küll avaldatud ja ebakohaseid väärtushinnanguid, kuid neist ei ole võimalik üheselt järeldada, et väärtushinnanguid on avaldatud just hageja kohta.
11.4.Kostja on esitanud meelevaldsed väited, mis üldistavad naisi kui gruppi ning loovad neist negatiivse kuvandi. Vaidlusalustes väärtushinnangutes kujutatakse naisi muu hulgas manipuleerivate, truudusetute, konflikte põhjustavate, teiste üle võimu ja kontrolli taotlevate ning oma partnerite vaimset heaolu kahjustavate isikutena. Samuti kasutatakse naiste kirjeldamisel vulgaarseid ja halvustavaid väljendeid, nagu „inimrämps“, „täis kanaaju“ ja „värdjad“. Sellised üldistavad ja halvustavad hinnangud ei põhine konkreetsetel tuvastatud asjaoludel, vaid väljendavad avaldaja subjektiivset ja meelevaldset negatiivset suhtumist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada, et vaidlusalused väited on esitatud konkreetselt hageja kohta. Tegemist on üldistava tekstiga, mille viimases lõigus on loetletud mitmete naiste nimed, räägitud ei ole hagejast vaid mitmuses naistest üldiselt. Nimedele ei eelne ka seostavat lõiku või selgitust, millest saaks järeldada, et väited just hageja kohta käisid. Ainuüksi asjaolu, et kostja on need naised nimepidi välja toonud, ei võimalda pidada eelnevat teksti nende isikutega selgelt ja üheselt seotuks. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja teoks pidada seda, et tava avaldas hageja kohta Facabooki grupis väärtushinnangu „Sõbra ex ja täis kanaaju Otepää ilualal *Y.C“.
12.Kohus analüüsib järgmisena kostja avaldatud väärtushinnangu õigusvastasust. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib tuleneda selle põhjendamatusest, st asjaolust, et avaldaja on kujundanud negatiivse hinnangu ebaõigete faktide alusel, jätnud asjaolud välja selgitamata või andnud hinnangu ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Samuti võib väärtushinnangu ebakohasus väljenduda ebasündsas väljendusviisis (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 20). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada ka rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (RKTKo 25.03.2026, 2-24-5571/20, p 16).
12.1.Kohus leiab, et kostja käitumine oli õigusvastane, kui ta avaldas hageja kohta väärtushinnangu, tegu oli õigusvastane ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tegemist on ebakohase ning seetõttu õigusvastase väärtushinnanguga.
Nimetatud väljend sisaldab meelevaldset hinnangut hageja vaimsetele võimetele ning selle ebakohasus avaldub kasutatud solvavas ja ebasündsas sõnakasutuses. Tegemist ei ole konkreetsetele tuvastatud asjaoludele tugineva hinnanguga, vaid kostja subjektiivset ja negatiivset suhtumist väljendava avaldusega. Kostja on ka ise selgitanud, et postitus ei sisaldanud faktiväiteid, vaid kajastas tema isiklikku arvamust ja nägemust olukorrast (dtl 81). Kostja on esitanud meelevaldse väite hageja vaimsete võimete kohta, mille ebakohasus väljendub selgelt ebasündsas väljendusviisis. Selline halvustav hinnang ei põhine konkreetsetel tuvastatud asjaoludel, vaid väljendab kostja subjektiivset ja meelevaldset negatiivset suhtumist hagejasse. Kostja on ka ise kinnitanud, et tema postitus ei sisalda fakte, vaid on tema isiklik arvamus ja nägemus olukorrast.
12.2.Kohus arvestades väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas rikkumise laadi, ajendit, raskust ja eesmärki. Käesoleval juhul esitas kostja postituses naiste kui grupi kohta üldistavaid ja halvustavaid hinnanguid, kasutades seejuures solvavat ning vulgaarset väljendusviisi. Hageja suhtes antud hinnanguga viitas kostja sisuliselt sellele, et hageja on väheste vaimsete võimetega ning rumal inimene. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis sellise hinnangu andmist õigustaks. Kuigi kostja on väitnud, et postituse avaldamise ajendiks oli hageja enda käitumine ning et hageja oli olukorra algne provotseerija, ei ole kostja oma väidet tõendanud. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudus igasugune ajend hageja kohta sellise väärtushinnangu avaldamiseks. Samuti arvestab kohus asjaolu, et postitus avaldati Facebooki grupis, kus oli avaldamise ajal üle mitmekümne tuhande liikme, mistõttu jõudis see suure hulga inimesteni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnang on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane.
13.Järgmisena analüüsib kohus kas kostja on tekitanud hagejale kahju ja kas kahju ning ebakohase väärtushinnangu vahel esineb põhjuslik seos. Hageja hinnangul on talle tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb selles, et hagejal on esinenud märkimisväärne emotsionaalne stress, meeleolulangus, häbi- ja hirmutunne.
13.1.Kohus märgib, et mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja eraldi tõendama. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et isikliku õiguse rikkumise korral mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse, kuna muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 16; RKTKo 17.10.2001, 3-2-1-105-01).
13.2.Kohus leiab, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 mõistes. Seda kinnitab kohtu hinnangul selgelt asjaolu, et hageja pöördus 21. oktoobril 2025, ligikaudu kuu pärast seda, kui kostja oli avaldanud vaidlusaluse sotsiaalmeediapostituse, psühhiaatri vastuvõtule. Vastuvõtul diagnoositi hagejal depressiivse meeleoluga ärevushäire (F41.2) ning sellega kaasnev posttraumaatiline stressihäire (F43.1). Isikuõiguste rikkumise korral tuleb VÕS § 128 lg 3 alusel koosmõjus VÕS §-ga 131, hüvitada kahjustatud isikule ka talle põhjustatud kulutused, milleks võivad olla kohtueelsed õigusabikulud. Hageja on esitanud kohtule tõendid kohtueelsete õigusabikulude tekkimise kohta (dtl 31-32), millest nähtub, et ta kandis õigusabikulusid kokku 1260 eurot ja 67 senti. Kohtu hinnangul on nimetatud kulutuste kandmise tõttu tekkinud hagejale otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes. Kohus leiab, et kui kostja ei oleks hageja kohta väärtushinnangut avaldanud ja seeläbi hageja au ja head nime teotanud, ei oleks hagejale nii mittevaralist kui ka varalist kahju tekkinud, seega esineb teo ja tagajärje vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõistes.
14.Kohtul tuleb VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 4 ja 1046 alusel hinnata ka seda, kas käesoleval juhul esinevad VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Isikliku õiguse rikkumine ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
14.1.Kostja oli ka kohtuistungil võimalik selgitada, kas tal oli mõistetav põhjus sellise väärtushinnangu esitamiseks ning esitada tõendeid selle kohta. Kostja õigusvastasust välistavaid asjaolusid välja ei toonud ega soovinud esitada täiendavaid tõendeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul mõistlikult võttes taluma, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).
14.2.Kohtu hinnangul ületab väärtushinnang hageja vaimsete võimete kohta („täis kanaaju“) VÕS § 1046 lg 1 kohase õigusvastasuse künnise. Tegemist on üldtuntud kõnekeelse väljendiga, mida kasutatakse isiku rumaluse või vähese arukuse rõhutamiseks ning millel on selgelt halvustav tähendus. Vaidlusalune väärtushinnang avaldati postituse osana Facebooki grupis, kuhu kuulus mitu tuhat liiget. Arvestades avalduse konteksti, postituse üldist halvustavat sisu ning väljendusviisi, ei ole kohtu hinnangul alust pidada rikkumist väheoluliseks rikkumiseks, mida hageja peaks taluma. Kohus on seisukohal, et kostja enda, kolmandate isikute või avalikkuse huvid ei kaalu üle hageja PS §-st 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele. Kohus selgitab, et teatud juhtudel võivad üksikisiku õigused üles kaaluda muud seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvid, nagu sõna- ja ajakirjandusvabadus, avalikkuse õigus saada teavet tõsistest õigusrikkumistest või õigus olla informeeritud võimalikest ohtudest ja riskidest. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlusaluse väärtushinnangu sisust ega avaldamise asjaoludest sellist avalikku huvi, mis õigustaks hageja au ja väärikuse riivet.
15.Järgmisena hindab kohus, kas kostja oli teo toimepanemises süüdi. Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult (sh mittevaralise kahju hüvitamise eest) üksnes siis, kui ta on rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050). Teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt, et kahju tekitaja on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 16). Kohtu hinnangul nähtub tuvastatud asjaoludest, et kostja tegutses Facebooki grupis „Võrukad! 32,0 tuh liiget“ hageja kohta väärtushinnangut sisaldava postituse avaldamisel ja seeläbi kahju tekitamisel tahtlikult VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema avaldas postituse küll emotsiooni ajel, kuid teadlikult ja tahtlikult, seega ei ole küsimust selles, kas esineda võiksid süüd välistavad asjaolud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja § 1046 lg-ga 1 sätestatud nõude eeldused on täidetud, kuna kostja avaldas hageja kohta õigusvastase väärtushinnangu, kahju ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise vahel esineb põhjuslik seos, ei esine VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kostja on kahju tekitamises süüdi. II
17.Järgmiseks hindab kohus tekkinud mittevaralise kahju suurust. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse määrab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega. Nimetatud sätetest ja kohtupraktikast
tulenevalt peab kohus hüvitise suuruse määramisel arvestama rikkumise raskust, ulatust (sh intensiivsust ja kestust), kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist (sh vabandamist ja siirast eksimuse tunnistamist), kostja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, hageja enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 15; RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 16; RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-1813, p 27; RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-81-05, p 17). Lisaks on kohtul VÕS § 134 lg 6 kohaselt õigus hüvitise määramisel arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest.
17.1.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kostja rikkumise raskust, ulatust, kestust ja intensiivsust. Rikkumise raskust suurendab asjaolu, et kostja postituse üldine tonaalsus oli vulgaarne ja tugevalt negatiivne ning hageja kohta esitatud väärtushinnangu sõnakasutus oli inetu ja halvustav. Rikkumise ulatuse, sealhulgas kestuse ja intensiivsuse kohta märgib kohus järgmist. Kohus möönab, et ebakohane väärtushinnang avaldati Facebookis ehk sotsiaalmeedias ning postitus võis jõuda suure hulga inimesteni, mh hageja lähedasteni, arvestades sealjuures, et grupil endal oli postituse avaldamise hetkel üle 32 000 liikme. Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et see, kui kiiresti ja kui paljudeni Facebooki postitused jõuavad, sõltub mh jälgijate kasutusaktiivsusest, vanusest ja postitusele antud reaktsioonidest, mis tähendab, et rohkem reaktsioone saanud postitused jõuavad tavaliselt suurema arvu kasutajateni (TrtRnKo 31.03.2022, 2-20-13076/21, p 11.2). Postitus eemaldati grupist samal päeval, kuid kohus möönab, et selleks ajaks oli soovijatel võimalik teha postitusest kuvatõmmis, et seda väljapoole gruppi jagada.
17.2.Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel ka seda, et kostja jätkas hagejaga ebaviisakat suhtlemist. Nii on kohus tuvastanud, et kostja saatis ähvardava sisuga sõnumi hageja tütrele (dtl 20). Samuti ei vabandanud kostja hageja ees kohtuväliselt. Vastupidi, kostja reageeris kohtuvälisele nõudekirjale sõjakalt, postitades teabe nõudekirja saamise kohta isegi sotsiaalmeediasse (dtl 27), ega olnud valmis olukorda kohtuväliselt lahendama. VÕS § 134 lg 2 kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitis olema mõistlik rahasumma. Kohtute väljamõistetavad hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 26; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 20). Riigikohtu 2023. aastal avaldatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-2022. aastal“ kohaselt mõisteti Facebooki grupi või Facebooki lehe postitustes ning kommentaarides avaldatud au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute eest välja hüvitisi vahemikus 100-5500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 200 eurot. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitiselt (200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivsise alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
18.Järgmiseks hindab kohus tekkinud varalise kahju suurust. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1260 eurot 67 senti. Riigikohus on selgitanud, et professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses staadiumis on üldjuhul mõistlik ja vajalik, kuid igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas õigusabi kasutamine oli objektiivselt vajalik ning kas kantud kulud olid mõistliku suurusega (RKTKo 20.06.2025, 222-17410/44, p 28; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 28; RKTKo 24.11.2021, 2-189
13432/108, p 24). Samuti peavad sellised kulud olema tõendatud (RKTKo 21.04.2021, 2-146942/143, p 14).
18.1.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabikulude kohta tõendid (dtl 31-32). Tõenditest nähtub, et õigusabi hõlmas endas hageja saadetud materjalidega tutvumist, olukorra analüüsimist, nõudekirja koostamist ning hagejaga suhtlemist. Õigusabi osutas vandeadvokaat ning kokkulepitud tunnihind oli 200 eurot, millele lisandub käibemaks.
18.2.Kohtu hinnangul oli professionaalse õigusabi kasutamine käesolevas olukorras mõistlikult vajalik. Kohtu hinnangul on mõistetav, et hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised ning vandeadvokaadi teenuse kasutamine oli olukorras põhjendatud. Kohus leiab, et 200 euro suurune tunnihind vastab vandeadvokaadi teenuse mõistlikule maksumusele. Samuti peab kohus põhjendatuks osutatud teenuse mahtu 5 tundi 5 minutit. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejale tekkinud varaline kahju suuruses 1260 eurot 67 senti on vajalik, mõistliku suurusega ja kuulub kostja poolt hüvitamisele.
19.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluse asjaolusid ja hagi rahuldamise proportsiooni arvestades, on õiglane jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.1.Hageja esitas 29.09.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 125-126), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1880 eurot 67 senti (käibemaksuga). Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist.
19.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldas hageja varalise nõude summas 1260 eurot 67 senti täies ulatuses. Seega tuleks menetluskulude jaotamisel üksnes selle nõude alusel lugeda menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb siiski arvesse võtta ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osalist rahuldamist. Kuna mittevaralise kahju nõude puhul ei ole võimalik nõude rahuldamise täpset ulatust kindlaks määrata, peab kohus hindama, mil määral saavutas hageja kohtusse pöördumise eesmärgi (RKTKo 20.12.2022, nr 2-19-2709/212, p-d 13–14). Hageja palus mõista kostjalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglase äranägemise järgi seoses üheteistkümne väidetavalt ebakohase väärtushinnanguga. Kohus leidis, et hagejat puudutas neist üksnes üks väärtushinnang, ning rahuldas nõude selles osas 200 euro ulatuses. Hageja poolt kostjale tehtud kompromissiettepanekust nähtub, et kohtuvälise kokkuleppe raames pakkus hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 1000 eurot (dtl 25). Võrreldes kompromissiettepanekus esitatud summaga rahuldas kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude 20% ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et kompromissiettepanekus pakutav summa on üldjuhul väiksem kohtumenetluses nõutavast summast, mistõttu võib tegelik hagi rahuldamise ulatus olla ka mõnevõrra väiksem. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et hageja varaline nõue rahuldati täies ulatuses.
Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et menetluskulude õiglane jaotus on selline, mille kohaselt jääb kostja kanda 60% ja hageja kanda 40% hageja menetluskuludest, kuivõrd kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.3.Arvestades, et kostja kanda on 60% ja hageja kanda 40% menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivust 60%, s.o 336 eurot (560 × 0,60). Hageja kanda jääb riigilõivust 40%, s.o 224 eurot (560 × 0,40). Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõistes ning selle tasumise kohustus tuleneb seadusest.
19.4.Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi 35 minutit ning tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu 4 tundi 45 minutit ning põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu 200 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus arvestab seejuures, et hageja lepinguline esindaja on oma valdkonna spetsialist, kelle tegevus on suures osas keskendunud au teotamise ja mainekahjuga seotud vaidluste lahendamisele. Samuti arvestab kohus, et kohtueelsete õigusabikuludena nõudekirja koostamiseks arvestatud ajakulu kattub osaliselt hagiavalduse koostamisega, kuna nõudekiri sisaldab suures ulatuses samu faktilisi asjaolusid, õiguslikke põhjendusi ja viiteid kohtupraktikale kui hagiavaldus. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud hagiavalduse koostamisele kulunud neljatunnist ajakulu ning leiab, et selle toimingu põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 30 minutit. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele märgitud 30 minutit, vaid loeb põhjendatuks 10 minutit. Põhjendatud ajakulu 4 tundi ja 45 minutit hõlmab hagiavalduse koostamist ja lisade komplekteerimist, suhtlust hagejaga, kostja vastusega tutvumist ja selle põhjal edasise tegevuse kavandamist, 29.09.2026 toimunud kohtuistungiks valmistumist, hageja esindamist kohtuistungil ning menetluskulude nimekirja koostamist. Seetõttu on lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 950 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi 45 minutit × 200 eurot). Käibemaksu lisamisel on lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 1178 eurot käibemaksuga (950 eurot + 228 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt jääb kostja kanda 60% ja hageja kanda 40% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 706 eurot 80 senti (1178 × 0,60) lepingulise esindaja kuludena. Hageja kanda jääb 471 eurot 20 senti (1178 × 0,40) nimetatud kuludest.
20.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1042 eurot 80 senti (336 eurot riigilõiv + 706 eurot 80 senti lepingulise esindaja kulud). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt
hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.