Võlaõigus

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga olid kostjal tasumata 10.09.2024, 10.10.2024, 10.11.2024 osamaksed. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis võlausaldaja 30.12.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta. Hageja omandas nõude loovutamise teel. Kostja maksevõime kontrollimisel lepingute sõlmimise eel on tehtud päring Maksehäireregistritesse. Sissetulekuid kontrolliti Maksu- ja Tolliametist. Kostja pangakonto väljavõtteid ei küsitud. 19.05.2026 esitas hageja ümberarvestuse kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on pärast lepingu nr L217116 sõlmimist laenuandjale tagasimakseid teostanud summas 6437,20 eurot. Seega on nõue täidetud. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 18.06.2023 laenulepingu nr L526740, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Laenu väljastamisel arvestati maha väikelaenukindlustusega seotud teenustasu lepingu p 2.3. kohaselt summas 10,08 eurot. Seega oli kostjale väljastatud laenu summa 2989,92 eurot, mille hageja võttis põhiosaks. Kostja on pärast lepingu sõlmimist laenuandjale tagasimakseid teostanud summas 952,70 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 29.11.2024 ja ülesütlemise teatis 30.12.2024. Kostja on ümberarvestuse kohaselt täielikult tasunud 10.07.2023-10.12.2027 osamaksed ning osaliselt tasunud 10.01.2028 osamakse. Seega ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 3 osamaksega võlas ning ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja esitas alternatiivselt lepingu nr L526740 täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel ja viivis lepingujärgses määras 21,90% aastas. 19.08.2026 seisukohas täpsustas hageja, et 19.08.2026 seisuga ei ole laenulepingust nr L526740 tulenev nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja palub alternatiivselt vastavalt ümberarvestusele kohtul välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed vastavalt esitatud graafikule, VÕS § 94 kohased intressimaksed põhiosa jäägilt alates 11.08.2026, viivise 21,90% aastas iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Esimese osamakse tähtpäev 10.01.2028 ja viimase 10.06.2033. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud täitmisnõuet (TsMS § 369). Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja avaliku registripäringu põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke sissetulekuid ja kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Maksehäireregistri andmete põhjal ei ole võimalik kostja sissetulekuid ja kohustusi tuvastada, sh finantsilisi. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Coop Pank AS ja XX sõlmisid 15.01.2020 laenulepingu nr L217116, mille alusel sai kostja laenu 4750 eurot, krediidi kulukuse määraga 24,76%. Laenu väljastamisel arvestati maha lepingutasu lepingu p 3.2. kohaselt 95 eurot. Kostja on pärast lepingu nr L217116 sõlmimist laenuandjale tagasimakseid teostanud summas 6437,20 eurot. Hageja ümberarvestuse järgi on sel juhul nõue täidetud ja hagi tuleb jätta nimetatud lepingu järgi võla saamiseks rahuldamata. Coop Pank AS ja kostja sõlmisid 18.06.2023 laenulepingu nr L526740, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot, krediidi kulukuse määraga 25,11%. Laenu väljastamisel arvestati maha väikelaenukindlustusega seotud teenustasu lepingu p 2.3. kohaselt 10,08 eurot. Kostja on pärast lepingu sõlmimist laenuandjale tagasimakseid teostanud summas 952,70 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 29.11.2024 ja ülesütlemise teatis 30.12.2024. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, on kostjal tasutud täies ulatuses 10.07.2023-10.12.2027 osamaksed ning osaliselt tasutud 10.01.2028 osamakse. Seega ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 3 osamaksega võlas ning ülesütlemine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et lepingu L526740 ülesütlemine hageja poolt 30.12.2024 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule. Hageja on alternatiivsena esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus (alates 10.01.2028 kuni 10.06.2033) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 2324,87 eurot. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Reeglina saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82, § 101 lg 1 p 1). Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Asjaolu, et kostja pole tulevikus sissenõutavaks muutuvale nõudele vastuväiteid esitanud, ei oma õiguslikult määravat tähendust. Sellise nõude saab rahuldada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nõude eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata kostja vastuväidetest või nende puudumisest. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem

rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 14). Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (TlnRnKo 19.09.2025, 2-23-13049/16, p 19; TlnRnKo 11.04.2025, 2-2310680, p 10). Praeguses asjas TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole, sest kostja ei ole oma rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on ta täitnud lepingust tulenevad kohustused etteulatuvalt täielikult kuni 2027. aasta detsembrini ja osaliselt 2028 jaanuari kohustuse. Seetõttu ei saa kostjale praegu ette heita igakuiste maksete tegemata jätmist või teha sellest sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust, et ta ka 2028 jaanuarist oma kohustusi täitma ei hakka. Praegu hagi esitamine kostja vastu on ennatlik. Üksnes kohtumenetluses mitteosalemine TsMS § 369 kohaldamiseks maakohtu hinnangul piisav ei ole. Sellest ei järeldu ilma kahtlusteta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. VÕS § 108 lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida, seetõttu pole alust kohaldada ka TsMS § 369. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.