Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.09.2024.a kohtumääruses (dtl 108-111).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Käesoleva asja hind on 70 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 09.09.2024.a määruse punktis 3 (dtl 108-111).

Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016.a, 3-2-1-23-16, punkt 16).

Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli leppetrahvi saamise hetkel sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/ vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 95), mille kohaselt oli sõiduki omaniku/vastutava kasutaja registrikoodiks 12267837, mis kuulub kostjale.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja pole leppetrahvi ära maksnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale 05.05.2022.a leppetrahvinõue summas 30 eurot (dtl 81-82).

Leppetrahvi maksetähtaeg oli 19.05.2022.a ning kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal) (I); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostjal puudus parkimisluba ning jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja sissenõudmiskulude ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.

Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk registreerimismärgiga XXX oli pargitud 05.05.2022.a kell 20:18 hageja poolt opereeritaval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna kostjal puudus parkimisluba ja parkimistasu oli maksmata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 2 (dtl 90-94) tõendanud, et tegemist oli hageja hallatava parklaga ning hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 2 (dtl 90-94) esitatud fotodega. Kostja tähtaegselt (s.o 05.05.2022.a) leppetrahvi ei tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale äriregistris registreeritud e-posti aadressile meeldetuletuskirju (dtl 101-102).

Kohus on tuvastanud, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o vastavalt 05.05.2022.a seisuga, kostja (dtl 95). Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kohus selgitab lisaks, et juriidiliseks isikuks oleva kostja puhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel. Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.

Kostja on seisukohal, et leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, kuivõrd sel päeval seisis tööauto maja Tuulemäe 6, Tallinn juures, kuna sellest majast telliti tööd. Tellitud tööd saame kinnitada lisatud dokumentidega: töökäsu kiri kokkulepitud tööde tegemise kuupäevaga, tööde teostatud akt (korstnapühkimise akt), hinnapakkumine ja arve, arve tasumise kinnitus pangast. Parkla kuulub Tuulemäe 6 KÜ-le, hageja on selle parkla operaator. Kostja palub trahv tühistada.

Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2022.a parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused (dtl 90-94). Eeltoodust nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on viide, et parkimine on lubatud KÜ Tuulemäe 6 parkimisloaga (dtl 94). Seega pidi kostja ka ise üles näitama kõrgendatud hoolsust ning tutvuma parkimistingimustega ja veenduma, kas kostja viibib tasulisel parkimisalal ning kas tal on KÜ Tuulemäe 6 parkimisluba.

Hageja on tõendanud, et kostja on jätnud parkimise nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata. Kostja eeltoodut vaidlustanud ei ole. Seega ei ole pooltel vaidlust selles, et kostja on parkimislepingut rikkunud. Kostja ei ole leppetrahvinõude esitamisele

ja kättesaamisele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poole vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuivõrd kostja on parkimislepingut rikkunud ja jätnud leppetrahvi tähtaegselt tasumata, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tulenevalt VÕS §-st 158 leppetrahvi.

Kostja taotleb nõude tühistamist või viia miinimumini (dtl 145). Kostja väidetel oli selles majas tellitud tööd ja tööde jooksul oli pargitud tööauto maja parklas, mida kinnitab korstnapühkimise akt (dtl 121-123). Samuti nähtub kohtule esitatud 22.04.2022.a hinnapakkumisest, et kostja on vastavalt päringule KÜ Tuulemäe 6 teinud pakkumise korstnapühkimisteenuse koos korterite kontrollimisega osutamiseks (dtl 115, 118, 119). Kostja on selgitanud, et tööd teostatakse 05.05.2022.a kell 15:00 – 18:00 (dtl 116, 117). Kostjale on teenuse eest tasutud (dtl 125). Seega on kostja tõendanud, et parkimine oli seotud tööde teostamisega KÜ Tuulemäe 6 tellimusel.

Kostja on kohtuistungil selgitanud, et tal puudusid eelnevad kokkulepped korteriühistuga parkimise osas ning samuti ei märganud ta märke (dtl 172).

Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et parkla oli arusaadavalt tähistatud, et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga, parkimine on tasuline (dtl 90-94) ning kostjal puudus vastav parkimisluba, mistõttu on hagejal õigus leppetrahvi nõuda.

Kooskõlas VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostja osutas KÜ Tuulemäe 6 korstnapühkimise teenust ei ole see iseenesest alus leppetrahvist vabastamiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd parkla oli tähistatud, siis oli kostjal võimalik infotahvlil olevate tingimustega tutvuda. Asjaolu, et kostja ei pidanud parkimistingimusi tulenevalt töökohustuste täitmisest enda jaoks oluliseks, ei tähenda, et kostjal oli automaatselt õigus tasuta parkimiseks. Küll aga on kohus seisukohal, et viidatud asjaolu annab aluse leppetrahvi vähendamiseks. Kostja on seda taotlenud. Kohus arvestab siinkohal sellega, et iseenesest oli kostjal alus sõiduki KÜ Tuulemäe 6 parklasse parkimiseks, kuivõrd teostas töid viimase palvel ning huvides.

Kohus leiab, et leppetrahvi nõude jäik rakendamine (nõutud summas) ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna kostja sõiduki parkimine oli vahetult seotud kostja töökohustuste täitmisega. Tegemist ei olnud seega parkimisvõimaluse kasutamisega isiklikul eesmärgil, vaid parkimise tingis tööülesannete täitmine. Neid asjaolusid tuleb leppetrahvi nõude põhjendatuse hindamisel arvesse võtta.

Kostja on leppetrahvi vähendamist taotledes esitanud ka põhjendused, millest nähtub, et tema viibimine parkimisalal oli seotud töökohustuste täitmisega. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja on jätnud leppetrahvi vähendamise taotluse põhjendamata, vaid ta on toonud välja konkreetsed asjaolud, mis õigustavad leppetrahvi suuruse vähendamist. Neid asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul leppetrahvi täies ulatuses sissenõudmine põhjendatud ning leppetrahvi vähendamine on käesoleval juhtumil õigustatud. Arvestades, et kostja täitis töökohustusi KÜ Tuulemäe 6 huvides ja palvel ning seda, et hageja korraldab parkimist antud territooriumil üksnes nimetatud korteriühistu huvides, mille esmane ülesanne on tagada parkimiskorra nõuetekohane järgimine ja vältida parkimisala kuritarvitamist, peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi pooles ulatuses.

Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista vähendatud leppetrahv summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 162 lg 1.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 40 eurot tasumist (dtl 77). Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale e-posti teel ja Omniva vahendusel nõudekirja saatmisega (dtl 77).

Transpordiametile päringu tegemine on tõendatud Transpordiameti vastuse väljatrükiga (dtl 51). Kohtule esitatust nähtub, et kostjale on saadetud 07.02.2024.a e-kiri võlgnevuse kohta (dtl 57-58) ning 27.03.2024.a korduv meeldetuletuskiri (dtl 59).

Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4).

Kohtu hinnangul ei nähtu hageja seletusest, milline oli kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kulu. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja viited VÕS § 1131 lg 1 ei tõenda, et hageja on reaalselt kulusid kandnud. Hageja ei ole konkreetse kirja saatmise postikulude kohta tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale meeldetuletuskirja saatmise postikulu.

Ka pole hageja avaldanud ega tõendanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest.

Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja koostamise jms seonduvate kulude suurust. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hagi sissenõudekulu 40 euro tasumise nõudes.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vähendatud leppetrahv summas 15 eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja esitas kohtule hagiavalduse hagihinnaga 70 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt so summas 15 eurot. Seega jätab kohus menetluskuludest 20 % ulatuses kostja kanda ning 80 % ulatuses hageja kanda.

Hageja on hagis välja toonud, et tema menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja kuludest (dtl 34).

TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati osaliselt ehk tegemist on vältimatu kuluga. Kulude jaotusest lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõivust 20 eurot (100 – 20%). Hageja enda kanda jääb riigilõivust 80 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel (dtl 34). Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole asjas tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu, vaid makseettepanek, millele võlgnik vaidles vastu (dtl 8-10, 19-22). Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluskulu 20 euro hüvitamist ning kohus jätab selle hageja taotluse rahuldamata. Vaata selles osas ka HKo 22.11.2024.a, 2-21-118191, punkt 15.

Hageja on 14.04.2026.a esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 535,80 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,47 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot, alates 2026.a veebruarist 140 eurot), kokku summas 535,80 eurot (dtl 166-167). Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist Elari Arjakas. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on hüvitatavad.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §- s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja esindaja tunnitasumäär oli 110 eurot, alates 2026.a veebruarist 140 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14 p 14.). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, punkt 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, punkt 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, punkt 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20119460/71, punkt 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-2113599/26, punkt 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-209006/24, punkt 16) (RKTKm 29.01.2024, 2-24-6606, punkt 16).

Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust ning õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda arvestades, saab põhjendatuks lugeda hageja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et tegemist on sisuliselt lihtsa vaidlusega, mille sarnastega tegeleb hageja igapäevaselt, siis ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu 2 h. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõnasõnalt. Esitatud hagides erinevad üksnes kostja andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Hageja hagiavalduse koostamise põhjendatud kulu on 1 h.

Kohus peab põhjendatuks ajakuluks nii kohtuistungiks ettevalmistamisel, kohtuistungil osalemisel kui ka menetluskulude nimekirja koostamisel kokku 1,5 h. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot = 350). Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 70 eurot (350 – 20%).

Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku menetluskulu summas 90 eurot (20 + 70).

Kostja on esitanud samuti taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 440 eurot (dtl 181). Hagejale on kostja taotlus kätte toimetatud 11.05.2026.a, hageja vastuväiteid kostja menetluskulude taotlusele esitanud ei ole.

Kuivõrd kostjat esindas seaduslik esindaja, mitte lepinguline esindaja peab kohus põhjendatuks kuluks üksnes transpordikulu TsMS § 144 p 2 alusel kogusummas 28 eurot, mis on keskmine Narva-Tallinn-Narva bussipileti maksumus (2 x 14), kuivõrd vaidlust pole, et kostja alaline asukoht on Narvas. Hagejal tuleb vastavalt jaotusele kostjale hüvitada 22,40 eurot (28 x 80%)

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 67,60 eurot (90 –22,40).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus (dtl 167) menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.