Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse (resolutsiooni p-d 1-2) kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/ a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 4 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Bolt Services EE OÜ esitas 15.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.B 1738,72 euro saamiseks. 16.01.2026 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 12.02.2026.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.03.2026 kohtule hagiavalduse hagi kostja vastu kahju hüvitamise, leppetrahvi ja viivise nõuetes. Hagi kohaselt üüris kostja hagejalt 17.07.2025-20.07.2025 sõidukit. Kostja tagastas sõiduki avariiliselt ega teatanud sellest hagejale. Hageja parandas sõiduki oma kuludega summas 1311,35 eurot. Leping näeb ette leppetrahvi kahjustustest teatamata jätmise eest 305 eurot. Hageja esitas kostjale 24.07.2025 arve summas 1616,35 eurot maksetähtajaga 07.08.2025. Kostja arvet ei tasunud. Hageja nõuab kahjuhüvitist 1311,35 eurot ja leppetrahvi 305 eurot, kokku 1616,35 eurot. Hageja nõuab ka viivist seadusjärgses määras (12,50% aastas) alates 08.08.2025 kuni hagi esitamiseni 02.03.2026 summas 114,01 eurot. 02.03.2026.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte politsei vahendusel TsMS § 322 lg 1 alusel 03.06.2026. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 3,6, § 113 lg 1, § 113 1 lg 1, § 115 lg 1, § 276 lg 1, 2 ja § 334 lg 1, 2 on kahjuhüvitis ja leppetrahv hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud täielikult, kuid viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on viivist nõudnud seadusjärgses määras 12,50% aastas perioodil 08.08.2025-02.03.2026. Kohus märgib, et sellel perioodil oli seadusjärgne viivisemäär 10,15% aastas mitte 12,50% aastas. Põhjendatud viivisenõude summaks tuleb seega 93,04 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab viivisenõude summas 20,97 eurot rahuldamata. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1311,35 eurot, leppetrahvi 305 eurot ning 02.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 93,04 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ning see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 150 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 150 eurot (km-ta). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h tasumääraga 75 €/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 485 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu (2h x 75€/h). Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (485 eurot) jääb hageja kanda seega 4,85 eurot ja kostja kanda 480,15 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480,15 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.