Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

AS Terminal (hageja) taotleb 27.03.2026. a esitatud hagis L.G-lt (kostja) põhivõla 769,17 eurot ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja VeliWood OÜ (võlgnik) 09.12.2022. a lepingu nr J22/1422, mille alusel müüs hageja võlgnikule naftasaadusi ja muid kaupu, mille eest väljastas hageja võlgnikule 30.04.2024 arve nr 16194-VA 24 summas 769,17 eurot.

Hageja ja L.G (kostja) sõlmisid 09.12.2022. a käenduslepingu nr K22/1080, mille kohaselt käendaja vastutab solidaarselt võlgnikuga hageja ja võlgniku vahel 09.12.2022. a sõlmitud lepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise ees. 13.01.2026. a on hageja esitanud võlgnikule ja kostjale kohustuse täitmise nõude, millele ei võlgnik ja kostja ei vastanud ning kohustust ei täitnud. 27.01.2026 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku ja kostja vastu. 25.03.2026 on kohus teinud maksekäsu võlgniku vastu. Kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada.

Tartu Maakohus võttis 13.04.2026. a määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagi osas kirjaliku seisukohta esitamiseks. Kostja viibib XXX . Hagi ning menetlusse võtmise määrus on üle antud XXX le kostjale kättetoimetamiseks. Omniva on kohtule tagastanud menetlusdokumendi väljastusteate, millest nähtuvalt on kostja 01.09.2026 keeldunud menetlusdokumente vastu võtmast. TsMS § 322 lg 4 sätestab, et pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 325 sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kostja ei ole teatanud, et tal oleks dokumentide vastuvõtmisest keeldumiseks seaduslik alus, see ei nähtu ka asja materjalidest. Kohus loeb hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetatuks 1. septembril 2026. Hagile vastamise tähtaeg oli 21. september 2026. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et on esitatud dokumente analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Põhivõlgnikul on kohustus tasuda 769,17 euro suurune kauba hind (VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1). Füüsilise isiku antud käendus on tarbijakäendus VÕS § 143 lõike 1 tähenduses; käenduslepingus on sätestatud 2000 euro suurune vastutuse ülempiir (VÕS § 143 lg 2). Käendaja vastutab täitmata rahalise kohustuse ning selle rikkumisest tuleneva viivise eest solidaarselt põhivõlgnikuga (VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg-d 1–2). Arve tasumise tähtpäev oli 14. mai 2024. VÕS § 113 lõike 1 järgi saab tähtajaks tasumata rahaliselt kohustuselt nõuda viivist; hageja tugineb 0,25% päevamäärale ja piirab hagi esitamise ajaks kogunenud viivisenõude 769,17 euroga. Nõutav põhivõlg ja viivis on

kokku 1538,34 eurot ega ületa käendaja vastutuse rahalist ülempiiri. Hagi on selles ulatuses õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65, hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivu 285 eurot ning õigusabikulude 700 eurot (5 tundi x 140 eurot) väljamõistmiseks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 350 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 172 lõike 9 järgi arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka. 25. märtsi 2026. a maksekäsuga mõisteti kiirmenetluse kulu 65 eurot välja põhivõlgnikult VeliWood OÜ-lt. Kuna tegemist on ühe ja sama 65 euro suuruse kuluga, vastutavad põhivõlgnik ja käendaja selle tasumise eest solidaarselt. Hagimenetluses täiendavalt tasutud 285 eurot jääb kostja kanda. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse kestust arvestades ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 420 euro ulatuses (3 tundi x 140 eurot). Esindaja tunnitasu määr vastab kohtupraktikale. Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks kokku 770 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on käibemaksukohustuslane, seetõtu kuuluvad lepingulise esindaja kulud väljamõistmisele ilma käibemaksuta.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.