lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-18824/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 01.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-18824/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3902
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-154/15C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-18824

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.L-i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

6189,12 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Y.L, isikukood: XXX, elukoht: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja Y.L-i vahel 28.06.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr. XXXX ja selle muutmise kokkulepetest tulenev põhivõlg 1369,79 eurot, 01.10.2026 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 136,48 eurot ning viivis põhivõlalt (1369,79 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.10.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud 26% ulatuses Y.L-i kanda ning 74% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Y.L-ile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.11.20262-26-22393/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-6186/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.11.20262-26-9166/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-8683/19Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Välja mõista Y.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 257,40 eurot ning viivis menetluskuludelt (257,40 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Y.L-i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.06.2022 krediidikontolepingu nr. XXXX. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 34,57%. Pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Lepingu tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldavas vormis, tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.01.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.01.2025. Esialgne võlausaldaja loovutas 10.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esitas selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja leidis, et laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3700 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostja on kasutanud kogu perioodi jooksul krediiti 5996,24 eurot ning on teostanud tagasimakseid põhiosa katteks 2297 eurot. Kostjal on seega põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga, so 29.01.2025 summas 3699,24 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 29,9% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 29.01.2025 kokku 482,29 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Hagejal tekkisid sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot, st 13.03.2025 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 21.03.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 7.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt 3699,24 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 30.01.2025 kuni hagi esitamiseni 6.11.2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 29,9% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 851,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 7.11.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,9% aastas. Kostja vastuväited

3.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud e-posti vahendusel 19.11.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 09.12.2025 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.06.2022 krediidikontolepingu nr. XXXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 300 eurot (dtl 13), intressimääraga 29,90%. Samal päeval sõlmisid lepingupooled kokkuleppe, millega suurendati laenulimiiti 3000 euroni (dtl 284). 18. oktoobri 2022 kokkuleppega suurendati laenulimiiti 3700 euroni (dtl 14). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3699,24 eurot, intressi 482,29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 851,52 eurot; lisaks viivise alates 07.11.2025 kuni põhinõude 3699,24 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 29,9% aastas.
7.Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel).
8.Kohus kontrollis lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid ning tuvastas, et need ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud piirmääraga. 28.06.2022 sõlmitud lepingu ja lepingu muutmise kokkuleppe krediidi kulukuse määrad 34,49% ja 18.10.2022 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe krediidi kulukuse määr 34,57% ei ületa seaduses sätestatud piirmäära (16,30*3=48,90%).
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis esitanud järgmised selgitused. Esialgse lepingu sõlmimisel krediidilimiidiga 300 eurot on kostja krediidivõimelisuse hindamisel võetud arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollitud avalikke andmebaase. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1389,05 eurot ning väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (27,48 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1136,57 eurot. 28.06.2022 krediidilimiidi suurendamisel 3000 euroni võttis laenuandja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti kaudu. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1389,05 eurot ning väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (134,75 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1029,30 eurot. 18.10.2022 krediidilimiidi suurendamisel 3700 euroni on laenuandja kontrollinud avalikke andmebaase ja kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1221,08 eurot ning väljaminekud 787,54 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (166,19 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 267,35 eurot.
11.Hageja esitas kohtule ümberarvestuse kostja kohustuste kohta juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 07.07.2026 täpsustas hageja varasemat ümberarvestust põhinõude osas.

VÕS § 4034 lg 1 p 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Täpsemalt sätestab tarbija krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49. Seejuures pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus selgitab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (VÕS § 4034 lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Kui krediidiandja on teostanud finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kliendi pangakonto väljavõtte alusel, on see kooskõlas KAVS § 50 lõikega 4, mis lubab pangakonto väljavõtte kasutamist, kui muu kogutud teave ei ole piisav. Siiski peab krediidiandja olema veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, analüüsides kogutud andmeid (VÕS § 4034 lg 6, KAVS § 49 lg 4). Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud kõik VÕS § 4034 lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi tulemusena veendumusele tarbija krediidivõimelisuses. Kui puudub arvestus kostja kohustuste ja sissetulekute kohta, mille alusel krediidiandja oma veendumuseni jõudis, võib see viidata puudulikule hoolsusele krediidivõimelisuse hindamisel, kuna krediidiandja peab arvesse võtma nii sissetulekuid kui ka teisi varalisi kohustusi (VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1 p 1 ja 2).

13.Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt.
14.Esialgse lepingu sõlmimisel ei ole esialgne võlausaldaja kogunud kostja pangakonto väljavõtet ning on tuginenud kostja esitatud ning avalike registrite andmetele (dtl 398-401). Kohus leiab, et võlausaldaja ei kontrollinud piisava hoolsusega kostja esitatud andmeid enda majandusliku seisundi kohta. Jättes kogumata pangakonto väljavõtte, jättis võlausaldaja välja selgitamata kostja sissetulekute iseloomu ning kohustuste mahu ja struktuuri. Kostja poolt märgitud majapidamiskulude suurus 0 eurot ei ole eluliselt usutav, mistõttu oleks võlausaldaja pidanud omal algatusel koguma täiendavaid andmeid ja tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtted. Võlausaldaja enda poolt määratud majandamiskulude suurus 225 eurot ei tugine

reaalsetel ja kontrollitud andmetel, mistõttu ei ole hageja tõendatud, et krediidiandja oleks nõutavat hoolsust järgides jõudnud põhjendatud veendumusele kostja krediidivõimelisusesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on krediidiandja kohustus ja hagejal tuleb hagis esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest nähtuvalt on vastutustundliku laenamise põhimõtet (so enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist) järgitud.

15.Limiidi suurendamisel 3000 euroni ei ole esialgne võlausaldaja samuti piisava hoolsusega kostja krediidivõimelisust kontrollinud (dtl 402-405). Kostjalt ei ole kogutud tema pangakonto väljavõtteid. Jättes kogumata pangakonto väljavõtte, jättis võlausaldaja välja selgitamata kostja sissetulekute iseloomu ning kohustuste mahu ja struktuuri. Võlausaldaja enda poolt määratud majandamiskulude suurus 225 eurot ei tugine reaalsetel ja kontrollitud andmetel, mistõttu ei ole hageja tõendatud, et krediidiandja oleks nõutavat hoolsust järgides jõudnud põhjendatud veendumusele kostja krediidivõimelisusesse.
16.18.10.2022 laenulimiidi suurendamisel 3700 euroni kogus esialgse võlausaldaja kostja pangakonto väljavõtte ajavahemikust 11.04.2022-07.10.2022. Võlausaldaja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks töötasu 1221,08 eurot, finantskohustused 487,54 eurot ning majapidamiskuludeks arvestanud 300 eurot. Võttes arvesse ka lepinguga võetava igakuise kohustuse suuruse, jõudis võlausaldaja järeldusele, et kostjal oli igakuine reserv 267,35 eurot.
17.Kohus, hinnanud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 410-429), tuvastas kostja poolt AS-ilt HKScan Estonia saadud keskmiseks töötasuks ca 1084 eurot (neto) kuus. Lisaks esialgse võlausaldaja poolt tehtud väljamaksetele on kostjale teinud väljamakseid ka Ferratum Bank Plc, BB Finance OÜ ja Hüpoteeklaen AS. Konto väljavõttest nähtub, et kostja kasutas ülepiiriliste e-raha teenuste pakkujate (Koronapay Europe Limited ja Paysend Money Transfers) teenuseid võrdlemisi suurte summade ülekandmiseks, nt 11.05.2022 on kostja saanud enda kontole 156,09 eurot, 13.05.2022 kandnud enda kontolt 147,02 eurot; 01.07.2022 on kostja tasunud enda kontolt 1921,97 eurot ning 3843,94 eurot; 04.07.2022 on kostja maksnud enda kontolt kahel korral 500 eurot ning ka järgmistel päevadel summades, mis on samas suurusjärgus. Samuti on kostja võtnud võrdlemisi suurtes summades välja sularaha, nt 02.07.2022 kolmel korral 1000 eurot ning veel ühel korral 500 eurot. Kohus tuvastas, et nt 07.10.2022 on kostja tasunud krediidiandjatele tagasimakseid kokku 481,44 eurot.
18.Arvestades kostja töötasu suurust, ei saa kostja poolt saadavate ja väljamakstavate summade suurust pidada tavapärase majandamise osaks. Kostjale krediidi andmisel ei ole analüüsitud tema pangakonto väljavõtet piisava hoolsusega. Hageja poolt esitatud analüüsist ei selgu, et kostjalt oleks nõutud täiendavaid andmeid või tõendeid, mis selgitaksid ülekannete iseloomu ja vajadust. Regulaarsed sisse- ja väljamaksed viitavad kohtu hinnangul sellele, et kostja töötasust ei piisanud kohustuste katmiseks ega igapäevaste kulutuste kandmiseks, mistõttu ta kattis kulutusi erinevatelt krediidiandjatelt saadavate summadega, ning kostja ei olnud seega ka krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline.
19.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega ei esialgse lepingu ega lepingu muutmise kokkulepete sõlmimisel. Krediidivõimelisuse hindamine on põhinenud puudulikel ja ebatäpsetel andmetel ning kohtule ei ole esitatud läbipaistvat, kontrollitavat ja piisavalt põhjalikku krediidianalüüsi kostja tegelike sissetulekute, kohustuste ja majandusliku olukorra kohta. Krediidiandja ei ole hinnanud tarbija krediidivõimelisust VÕS § 4034 ja KAVS § 49 nõuete kohaselt ega ole olnud piisavalt hoolas tarbija võimekuse kontrollimisel krediiti lepingujärgsetel tingimustel tagasi maksta. Eeltoodu põhjal loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 6).
20.VÕS 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub VÕS 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).
21.Hageja esitas krediidilepingu ümberarvestuse. Täpsustatud ümberarvestuse kohaselt kasutas kostja lepingu alusel krediiti kokku 5982 eurot (hagi lisa 1.2) ning on teinud tagasimakseid lepingule kokku 4612,21 eurot (hagi lisa 1.3). Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1369,79 eurot (5982-4612,21).
22.Kostja tegi viimase tagasimakse 08.10.2024 (dtl 335). Hageja andis 15.01.2025 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 391-393). Leping oli tähtajatu (dtl 277). Kohus nõustub hagejaga, et maksete ümberarvestamisele kohaldub analoogia alusel VÕS § 4062 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. VÕS § 4061 lg 4 p 1-3 järgi kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest; intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.
23.Kohus nõustub hagejaga, et arvestades viimast krediidi kasutamise aega (08.10.2024), saab lepingu lõppenuks lugeda ja kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhinõue 1369,79 eurot (5982-4612,21).
24.Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista lisaks krediidisummale sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivise alates 11.10.2025 intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas.
25.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu ja haldustasu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Sissenõudmiskuluna saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 113 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kohus leiab, et hageja 07.07.2026 seisukoha p-is 3 viidatud üldtingimuste hinnakiri ega tööprogrammi väljavõtted ei tõenda tegeliku kahju tekkimist krediidiandjal. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
26.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.
27.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivise nõue põhivõlalt (1369,79 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hageja nõutavast kuupäevast 11.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga 01.10.2026 on sissenõutavaks muutnud viivis 136,48 eurot (arvutuse tegemisel kasutatud viivisekalkulaatorit https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt), mille kohus mõistab kostjalt välja. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt (1369,79 eurolt) alates 02.10.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kuivõrd hageja ümberarvestuses intressi väljamõistmist taotlenud ei ole, jääb intressi nõue täies ulatuses rahuldamata.
29.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1369,79 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 136,48 eurot ning viivis põhivõlalt (1369,79 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.10.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja hagihind on 6189,12 eurot.
31.Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla summas 1369,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 136,48 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (arvestatuna ühe aasta eest 142,46 eurot), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast ca 26%. Kuna kohus rahuldab hagi 26% ulatuses hagihinnast, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 74% ulatuses hageja ja 26% ulatuses kostja kanda.
32.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejat esindav OÜ Julianuse Õigusbüroo osutanud hagejale õigusteenust ja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: tasutud riigilõiv tsiviilasjas – 630 eurot; alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot) – 338 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on hagejal tekkinud järgmised õigusabikulud: 17.11.2025 menetlusdokumendi koostamise ja kohtule esitamise eest (1,5 h) 253,50 eurot; 07.07.2026 seisukoha koostamise ja kohtule esitamise eest (0,5 h) 84,50 eurot ning 10.09.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise eest (0,5 h) 84,50 eurot.
33.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu järgmiselt: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule- 2 tundi ja järgnevate menetlusdokumentide esitamise ajakulu kokku 1 tund. Hagejal oleks tulnud arvestada sarnastes asjades väljakujunenud kohtupraktikaga ja kohe esitada nõuetekohane

avaldus, mitte seda täiendada ja parandada kohtu nõuete järgselt. Ka peab kohus liiga kõrgeks hageja lepingulise esindaja tunnihinda 169 eurot. Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 222-359/30, p 17; RKTKm 7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 220-119460/71, p 28; RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-24-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Kohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Seega on hageja õigusabikulu põhjendatud 360 euro ulatuses (3 x 120). Seega, kohus peab põhjendatuks hageja õigusabikulusid 360 eurot (3x120) ja riigilõivu 630 eurot, kokku menetluskulusid 990 eurot. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 26% hageja menetluskuludest ehk 257,40 eurot.

34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
35.Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus