Viru Vangla taotlus Marek Degterjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Marek Degterjov (isikukood 37308294912; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht XXX) Karistuse kandmise algus 26.02.2024 ja lõpp 26.02.2028
Kohtuistungi toimumise aeg
13.11.2026, videokohtuistung
M
RESOLUTSIOON
IS
E
O
O TE
L
Kohus
U
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:
ST
Jätta Marek Degterjov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
U
Määrus edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale.
JÕ
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Vangla esitas 12.11.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Degterjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2.Marek Degterjov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.11.2024 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.02.2024 ja lõpp on 26.02.2028. Kohtuotsus jõustus 17.06.2025.
1(7)
1-24-2224
IS
E
O
O TE
L
3.Kinnipidamisasutuses M. Degterjovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on isik kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb vägivaldses käitumises, tagajärjed võivad ulatuda kergetest kehavigastustest kuni ka surmani. Oht seisneb ka enda ja kaasliiklejate tervise ning vara ohustamises, kui juhib sõidukit joobeseisundis. Oht on kõige tõenäolisem, kui jätkab alkoholi kuritarvitamist, ei saa aru oma tegude tõsidusest, ei lahenda probleeme sihipäraselt, käitub impulsiivselt ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga ja/või alkoholi tarvitavate isikutega. Lisaks sellele suurendab ohtlikkust kindla töökoha puudus, emotsionaalne seisund (kui ta ei saa psühhiaatrilist ravi), riskiv ja hoolimatu käitumine, ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontroll kuni 26.02.2028. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata lisakohustus - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
4.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte nõustus oma 13.11.2026 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toetanud M. Degterjovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning teatas ka, et ei soovi võtta osa M. Degterjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur leidis, et vangla poolt esitatud iseloomustusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu hoiakud muutunud sedavõrd oluliselt, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks märkimisväärselt vähenenud.
JÕ
U
ST
U
M
Süüdimõistetu selgitused kohtuistungil
5.M. Degterjov teatas 13.11.2026 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud kõik andmed ei vasta tegelikkusele. Ta ei olnud nõus sellega, et ta keeldus Eluviisitreeningu läbimisest. Ta käis tööl ja ei saa kahte asja korraga teha. Ta ei ole keeldunud sellest, ta ei vaheta tööd Eluviisitreeningu vastu. Tema ema läks haiglasse ja nüüd ei ole kedagi, kes seal hoolitseks maja eest. Nüüd oleks hädasti vaja koju saada. Ta tunnistas seda, et tal on alkoholiprobleem. Ta on suuteline ka ilma alkoholita olema. Ema jättis ka joomise maha, sest tervis ei võimalda. Emal jalgu enam all ei ole ja teda oleks seal abiks vaja. Vanus ka selline, et ei ole enam noor, et joosta vangla vahet. Ta kahetseb enda tegu. Ta oli just alles välja saanud ja närv viskas üle ja see lihtsalt juhtus. Ta ongi kogu aeg vanglas koolis käinud. Ta tahtis keevitamist õppida. Tal on pensioni toetus üle XXX euro. Ta plaanib minna võlanõustaja juurde, kes teeb taotlused ära. Tema osa majast pandi oksjonile, mida hetkel müüakse. Tal ei ole enam seal maal ühtegi sõpra, kellega võtta napsu. Ta on enda isu täis joonud. Ta tahaks tõstuki peale tööle minna Paides. Ta on varasemalt käinud korralikult registreerimas. Kõik tema kuriteod ei ole olnud tahtlikud, kurjauur on ikkagi alkohol. Ta püüab kõik teha, et ta enam alkoholi ei tarbi. Ta ei jaksa enam vanglas käia, ta on juba liiga palju käinud. Ta oli kriminaalhooldaja arvamusega nõus. Ta palus kohtult vabandust ja tõi välja, et väga kahetseb seda, mis oli. Ta muudab ennast nii nagu ta suudab. Ta mõtleb selle peale väga sügavalt, mis ta viimati tegi. Ta väga usub, et kohus usaldab teda.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et M. Degterjovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
2(7)
1-24-2224
L
7.Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 63%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
8.KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
9.M. Degterjov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.02.2024 ja lõpp on 26.02.2028. Kohtuotsus jõustus 17.06.2025.
10.KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M. Degterjov talle mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
11.Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). 13.11.2026 kohtuistungil selgus, et M. Degterjov asuks elama aadressile XXX endisesse elukohta. Tegemist on eramajaga, kus hetkel elab M. Degterjovi ema üksinda. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused M. Degterjovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
12.KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks
3(7)
1-24-2224
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
13.Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud KarS § 76 lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva KarS § 76 lg 4 sisustamisel.
14.Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.
15.Iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetava sõnul ei soovi ta ennetähtaegselt vabaneda ja kanda karistust kriminaalhooldusele allutatuna edasi. Kinnipeetav ei ole rahul, et kriminaalhooldajad käivad teda alkoholi tarvitamise keelu tõttu kodus kontrollimas. Tema sõnul on tal õigus kodus alkoholi tarvitada, kui peale tarvitamist õue avalikku kohta ei lähe. Väidab, et avalikus kohas alkoholijoobes olles satub kergesti konfliktidesse, kuid kodus seda probleemi ei teki. M. Degterjov avaldas kohtuistungil hoopis teistsuguse seisukoha. Nimelt tõi ta välja, et püüab kõik teha, et ta enam alkoholi ei tarbi ning ka seda, et kõik tema kuriteod ei ole olnud tahtlikud, kurjauur on ikkagi alkohol. Kohtu hinnangul on kaheldav see, et vangla iseloomustuse koostamisest möödunud aja jooksul on kinnipeetava hoiakud niivõrd muutunud, sh alkoholi tarvitamise osas. Ei saa kuidagi välistada seda, et kohtuistungil kõlanud kinnipeetava seisukohad olid avaldatud eesmärgiga soodustada võimalikku ennetähtaegset vabanemist. Paraku ei ole paljud kinnipeetava väited ka kontrollitavad, nt see, et tal ei ole enam seal maal ühtegi sõpra, kellega võtta napsu. Samas üldteada on see, et igas asulas on pidevalt toimumas elanikkonnas uuendusi ning välistada ei saa, et juba on ka kolinud M. Degterjovi varasema elukoha lähedusse uued elanikud, kes paraku kuritarvitavad alkoholi. Kohus, olles tutvunud kinnipeetava elukäiguga, leiab, et iseloomustuses toodud hinnangud on usaldusväärsemad kohtuistungil välja toodust ka seetõttu, et andmed on kogutud ja analüüsitud pikema perioodi jooksul.
4(7)
1-24-2224
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
16.Ka KarS § 76 järgi otsustab kohus kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse vangla esitatud materjalide alusel. Menetluse algatamine võib toimuda ka ilma kinnipeetava enda taotluseta, kui vangla leiab, et vabastamise eeldused võivad olla täidetud. Kohtu hinnangul kui kinnipeetav selgesõnaliselt teatab, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ega kriminaalhoolduse alla minekut, võib see viidata sellele, et vabastamise eesmärke ei ole võimalik saavutada. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise keskne küsimus on isiku valmisolek elada vabaduses õiguskuulekalt ning täita käitumiskontrolli nõudeid. Vaatama sellele, et kinnipeetav kohtus teatas, et ikka soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning on nõus kriminaalhooldusega, pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Ei saa mööda minna sellest, ei isegi siis, kui kinnipeetav lubas käituda seaduskuulekalt, nõustudes käitumiskontrolli määramisega, ilmselt ei pidanud ta vajalikuks oma lubaduste täitmist. Nimelt kriminaalhooldusel on ta viibinud mitmeid kordi, ükski kord ei ole möödunud ilma probleemideta (ei ilmu registreerimisele, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pani toime uued süüteod, käitus kriminaalhooldusametnikega üleolevalt ja agressiivselt). Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kohtuistungil avaldas M. Degterjov, et ta on varasemalt käinud korralikult registreerimas, mis ilmselt ei vasta tegelikkusele (vt kriminaalasja nr 1-21-7770) ning ka see paneb kohut sügavalt kahtlema teistes kinnipeetava sõnades, sh selles, et on võimeline vabaduses olles hoiduma alkoholi tarvitamisest.
17.Kohus peab vajalikuks välja tuua, et isegi juhul, kui M. Degterjov oleks avaldanud soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega ning kinnitanud valmisolekut järgida käitumiskontrolli nõudeid, ei oleks kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu elab vabaduses seaduskuulekalt ega pane toime uusi kuritegusid. Eeltoodud seisukohale asumiseks annab aluse eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine. Kriminaalkorras karistatud üksteist korda, millest kehtivaid kolm. Vangistuses viibib juba kaheksandat korda. Praegust karistust kannab röövimise eest, mida on põhjustanud puudulik probleemilahendusoskus, kuritegelikud hoiakud, riskiv ja hoolimatu elustiil, impulsiivsus ja alkoholisõltuvus. Varasemalt karistatud varavastaste kuritegude, raskete tervisekahjustuste tekitamise eest (mille tagajärjel kannatanu suri), röövi toimepanemise eest grupis ja joobes juhtimiste eest. Ka varasemate kuritegude põhjusteks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja alkoholisõltuvus, kuid sealjuures ka riskiv ja hoolimatu elustiil, kuritegelikud hoiakud ning grupi mõju.
18.Kohtu hinnangul eksisteerib ennetähtaegsel vabanemisel suur risk, et M. Degterjov paneb vabaduses olles toime uue kuriteo ja seda enam olukorras, kui satub elama enda endisse elukohta. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kuritegude ja eluaseme vahel puudub otsene seos. Samas ei saa mööda minna sellest, et ka kinnipeetav ise leiab, et seoses eluasemega võib näha riski, sest kinnipeetava sõnul on ema kodus pidev alkoholi tarvitaja ja mõjutab ka teda tarvitama. Tunnistab, et elades koos teise alkoholi tarvitava isikuga ei ole suuteline ise tarvitamisest loobuma. Kohtu hinnangul tooks endisse elukohta sattumine kaasa kõrgendatud uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades M. Degterjovil esinevat alkoholisõltuvust. M. Degterjov hakkas alkoholi tarvitama alaealisena, kodune keskkond soodustas tarvitamist, nii isa kui ema kuritarvitasid alkoholi. Alkoholi kuritarvitamine on toonud kaasa nii kuritegude (sh korduvalt vägivaldsete) kui väärtegude toimepanekuid. Ka käesolev vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Varasemate kriminaalhoolduste ajal on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Eelmisel katseajal ilmus juba esimesele registreerimisele alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul jõi enne vangistust peaaegu igapäev. Sõltus sellest, kas oli kuskilt alkoholi saada. Päevaseks koguseks oli kaks liitrit õlut. 2019 on vangla kliinilisele psühholoogile väitnud, et päevaseks koguseks on 4-5 liitrit õlut. Kanget alkoholi tarvitab harvem, umbes kord kuus ja 0,5 liitrit. Vangla 2024 meditsiinilise kontrolli põhjal on esinenud korduvalt deliiriume. Vägivaldset käitumist soodustab alkoholijoobes olek. Isik on
5(7)
1-24-2224
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
varasemalt ettevaatamatusest põhjustanud teise isiku surma (alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi ohvrit korduvalt noaga rindkere ja pea piirkonda). Samuti on ühise joomingu käigus noaga löönud kannatanut korduvalt noaga südame piirkonda, ohver suri. Alkoholi tarvitamise osas sotsiaalprogrammide läbimist vajalikuks ei pea, kasutegurit neis ei näe. Vaatamata eeltoodule kinnipeetav ei tunnista iseloomustuse kohaselt endiselt alkoholisõltuvust. Kohtuistungil ta küll tunnistas seda, et tal esineb alkoholisõltuvus, mis viitab muutustele mõttemaailmas. Samas on ikkagi kohtu hinnangul kaheldav kinnipeetava järsu mõtlemise muutuse tegelikkusele vastavus. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et on eluliselt usutav, et käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav keeldunud Eluviis 24/7 osalemisest ja alkoholisõltuvuse probleemiga tegelemisest just seetõttu, et ta valis töötamise. Sellele viitab kohtu hinnangul ka see, et varasemalt on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 2013, 2018 ja 2022 aastatel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vaatamata eeltoodule puudub kohtul kindlustunne, et M. Degterjov saab iseseisvalt kõrvaldada alkoholi (kui peamise riskifaktori) tarvitamise oma elust seda enam olukorras, kui hakkab elama samas keskkonnas. Kinnipeetav ise tunnistab, et ei suuda ei öelda, kui teda mõjutatakse alkoholi tarbima, kuigi teab, et alkoholi tarvitamine on tal elus peamiseks probleemiks. Seega oleks loogiline, kui peamise probleemi tuvastanud isik oleks ka sellega tegelenud selleks, et mitte korrata oma vigu. Vaatamata sellele eelistab M. Degterjov vanglas töötamist, kuigi iseloomustusest nähtuvalt pakuti talle käesoleva vangistuse jooksul võimalust tegelda alkoholisõltuvuse probleemiga. Nimetatu on ka tema enda poolt kohtuistungil välja toodu kohaselt kurjajuureks, miks ta järjepidevalt paneb toime kuritegusid. Kohtu hinnangul on seega hetkel ikkagi kaheldav see, et M. Degterjovil on piisav sisemine motivatsioon oma eluviisi muutmiseks vabaduses olles. Eeltoodu aga viitab ka sellele, et suure tõenäosusega jätkub vabaduses ka tema poolt uute kuritegude (kui kinnipeetava eluviisi lahutamata osa) toimepanemine.
19.Toimepandud kuritegude sisu arvestades, saab eeldada, et M. Degterjovil on halb toimetulekuoskus. Kinnipeetava praeguseks kuriteoks on röövimine, samaliigilise kuriteo eest on teda viimati karistatud ka 2010. aastal. Lisaks on kinnipeetava arhiveeritud väärtegude seas varavastaseid tegusid. Kinnipeetaval on raske puue ja töövõimetoetus oli määratud perioodiks 10.08.2021-09.08.2026. Enne vangistust kinnipeetav enda sõnul ei töötanud, elatus enda töövõimetoetusest ja ema pensionist. Tööd aktiivselt ei otsi, sest tervise tõttu on sobiva koha leidmine raskendatud. Lisaks toob välja, et kodukohas maal ei ole kerge tööd saada – töökohti vähe, kõik tunnevad kõiki ja kuna teda tuntakse peamiselt negatiivse poole pealt (kriminaalne taust ja sõltuvusprobleem), siis teda tööle pigem ei võeta. Kohtuistungil selgus, et ta on valmis Paides sobivat tööd otsima. Kinnipeetava sõnul on ametlikku tööd teinud 1995. aastal M firmas. Peamiselt olevat töötanud mitteametlikult juhutöödel maalrina, kuid omavat oskuseid ka ehituses, plaatija ja puidupingitöölisena. 07.10.2026 Täitis andmetel on tal võlanõudeid summas 7260 eurot ja vabanemisfondis 573 eurot. Kohus peab positiivseks seda, et vanglas kinnipeetav töötas. Samas peale vabanemist kindlat töökohta talle garanteeritud ei ole, mis raskendab majanduslikku toimetulekut vabaduses olles legaalsete vahendite arvelt, seda enam, et peale pensionirahade saabumist kulutab raha esimese nädalaga ära peamiselt alkoholile ja seejärel elab ema pensionist ning võtab tuttavatelt võlgu (ja seda vaatamata sellele, et kinnipeetava sõnade kohaselt on pensioni suuruseks XXX eurot). Paraku tuleb nentida, et M. Degterjovi perspektiivid töötamise osas on väga tagasihoidlikud ja seda eriti olukorras, kui tal esineb töötamisvõimalusi piirav raske puue ning puudub ametliku töötamise kogemus. Seda, et eesootav majanduslik olukord vabaduses olles oleks kehv kinnitab ka tema poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt on talle kuuluv majaosa sundmüügis. Eeltoodu tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda.
20.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et M. Degterjovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud ja seda vaatamata sellele, et
6(7)
1-24-2224
tal puuduvad distsiplinaarkaristused käesoleva vangistuse jooksul. Kuna kinnipeetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud piisavaks motivaatoriks asumaks elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle M. Degterjovilt tuleneva ohu uute kuritegude toimepanemiseks, mis võivad ka tema senist käitumismustrit arvestades olla väga rasked. M. Degterjovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks seega jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine vangistusest oleks ennatlik.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.