Viru Maakohus
Määruse aeg
16. november 2026
Kohtuasja number
1-25-5033
Kohtunik
Anu Ammer
Prokurör
Alina Paadik
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor Ruhno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VIKTOR RUHNO, isikukood 38203152238, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: XXX Karistuse kandmise algus 27.04.2025 ja lõpp 19.01.2028
Õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426 lg 1 ja § 432 lg 5
U
M
IS
E
O
O TE
L
Kohus
ST
Jätta VIKTOR RUHNO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord
JÕ
U
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Viru Vangla esitas 08.09.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Ruhno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Ruhno on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.01.2026 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 120 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.01.2025 otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) võrra ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest tuli maha
O TE
L
arvata ärakantud karistuse osa, s.o 6 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 6 päeva vangistust, mõistes karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Samuti tunnistati Viktor Ruhno süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (30.01.2025 kuni 27.04.2025 episoodid) ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (27.04.2025 episood) ja KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis kohus liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus pärast viimase süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist toimepandud tegude eest mõistetavat liitkaristust 9 kuud vangistust eelmise kohtuotsusega ja KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Viktor Ruhno karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 21.07.2023, s.o 1 päev ja luges lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 23 päeva, mille kandmise alguseks luges kohus 27.04.2025. Kohtuotsus jõustus 15.04.2026.
IS
E
O
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud (9 neist on arhiveeritud). Vangistuses viibib kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Praegune kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja vargused. Varasemalt on karistatud vangistusest teadliku kõrvalehoidmise eest, narkootilise aine käitlemise ja vahendamise, röövimise, varguste, kehalise väärkohtlemise, avaliku varguse koos vägivalla kasutamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, kelmuse ning huligaansuse eest, millega kaasnes vägivalla kasutamine. Valdavalt on olnud tegemist vägivaldsete kuritegudega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning impulsiivse käitumise tagajärjel. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, impulsiivne käitumine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja majandusliku kasu saamise eesmärk, et olla varustatud narkootikumidega
ST
U
M
Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Viktor Ruhno avalikkusele ohtlik. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused. Oht seisneb ka narkootikumide käitlemises ja levitamises, millega ohustab kogu ühiskonda (rahvatervise vastane kuritegu). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, kui puudub legaalne sissetulek, kui jätkab suhtlemist kriminaalse kontingendiga, ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
U
Kohtuistung
JÕ
Viktor Ruhno taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et läbib programmi "Eluviisitreening" ja vabanedes kavatseb minna rehabilitatsioonikeskusesse. Avaldas, et ei ole varem oma sõltuvusprobleemiga tegelenud, kuna ta enne ei arvanud, et tegemist on sõltuvusega, aga nüüd on aru saanud, et see on sõltuvus. Kuigi tal on XXX kavatseb ta keskuses töötada. Lähedaseks nimetas isa ja lähedased toetaksid teda majanduslikult. Prokurör Alina Paadik asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt leiab prokuratuur, et Viktor Ruhno ei ole kriminaalhoolduseks sobilik ning praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis annaksid aluse arvata, et Viktor Ruhno on oma hoiakuid päriselt muutnud ning motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma. Viktor Ruhnol on pikk kuritegelik karjäär, tõsine narkosõltuvus ning püsivad
O
O TE
L
kriminaalsed hoiakud, mille muutmiseks vajab ta vastavalt iseloomustusele intensiivseid sekkumisi ja sõltuvusravi. Viktor Ruhno on ka varem olnud kriminaalhooldusel ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. On ilmne, et Viktor Ruhno ei ole oma varasematest karistustest õppust võtnud ning on jätkanud kuritegude sooritamist. Lisaks on Viktor Ruhnol kalduvus lahendada tekkivaid probleeme ja olukordi vägivaldsel viisil, kuna valdavalt on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Praegusel hetkel ei toeta prokuratuur Viktor Ruhno tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning suhtub kriitiliselt tema plaanidesse hakata elama õiguskuulekat elu. Prokuratuuri kriitilise suhtumise aluseks on muuhulgas asjaolu, et ka varasemalt oli Viktor Ruhnole korduvalt antud võimalus oma elustiili muuta, kuid see võimalus jäi kasutamata. Ruhno kuritegeliku käitumise ja majandusliku toimetuleku vahel esineb otsene seos, nimelt mõjutavad isiku toimetulekut ja sellest tulenevat riski muuhulgas suured võlgnevused vähese töökogemuse kõrval. Pole kahtlust selles, et Viktor Ruhno vajab veel palju aega, et mõelda läbi oma tegude ja tagajärgede põhjuslik seos ning muuta oma hoiakud. Selleks on abiks vangistuses eesootavad sekkumised ja töötamine. Tulenevalt Viktor Ruhno taustast, sõltuvusprobleemidest ja retsidiivsusriskide tasemest vajab ta oma eesmärkideni jõudmiseks kinnist kontrollitud keskkonda, stabiilsust ja spetsialistide tuge. Viktor Ruhno vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud ega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokuratuur ei toeta Viktor Ruhno vangistusest vabastamist enne tähtaega.
E
Maakohtu seisukoht ja põhjendused
IS
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Viktor Ruhno tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
U
ST
U
M
Kohus märgib esmalt, et Viktor Ruhnole on mõistetud karistus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 1 sätestatust. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Viktor Ruhno ära kandnud talle mõistetud vangistusest (2 aastat 8 kuud 23 päeva) 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva ehk rohkem kui poole mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.
JÕ
Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Viktor Ruhno puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Viktor Ruhno on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid
tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama XXX. Tegemist on kinnipeetavale endale kuuluva 2-toalise korteriga, kus hetkel keegi ei ela. Seega on Viktor Ruhnol olemas elukoht, mis on enne tähtaega vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks.
O TE
L
Isiku lähisuhtevõrgustikku kuulub isa, kellega on suhted head ja toetavad. Isa on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama. Endise abikaasa ja pojaga on suhted vähesed ning tekkinud on elatisevõlg. Iseloomustuse kohaselt koosneb tema suhtlemisring peamiselt kriminaalse taustaga isikutest ja seetõttu puudub tal prosotsiaalne tugivõrgustik ning sotsiaalsed oskused seaduskuulekaks eluviisiks. Seega suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima.
IS
E
O
Vangla materjalidest nähtub, et isikul ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta, ta on XXX. Kuigi isikul võib olla tahtmine töötada, siis seda takistavad hariduse ja tööoskuste puudumine. Ametlikud andmed eriala omandamist ning pikemaajalist töökogemust kuskil ei kinnita. Eeltoodu alusel võib töökoha leidmine olla problemaatiline. Kuna Viktor Ruhno kuritegeliku käitumise riskiteguriks on ka tema majanduslik olukord (kuna pani ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil), siis töökoha ja legaalse sissetuleku puudumisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Majanduslikku toimetulekut võivad pärssida ka võlad, millede suurus K-Raha andmetel 14 886 eurot.
U
M
Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav töötab vanglas koristajana. Negatiivne on aga aga see, et Viktor Ruhno ei ole huvitatud taasühiskonnastatavatest tegevustest ega programmidest. Samuti ei ole ta motiveeritud õppima riigikeelt, mida ta ei oska. Samas piirab õppimist tema vaimne võimekus.
JÕ
U
ST
Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Viktor Ruhno käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus (19.06.2026, noomitus- ravimi mittekorrektse manustamise eest). Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Viktor Ruhno karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Korrale allumise ja õiguskuulekuse asjus iseloomustab kinnipeetavat ka see, et tal on lisaks kahele kehtivatele kriminaalkaristustele ka üks kehtiv väärteokaristus. Kuigi käesolev kuritegu ei ole seotud alkoholi tarvitamisega, võib kinnipeetav alkoholijoobes muutuda agressiivseks ja kasutada vägivalda. Seega alkoholi kuritarvitamisest tulenev risk ja ohtlikkus jääb püsima. Viktor Ruhnol on sõltuvus narkootikumidest, fentanüüli tarvitas ta igapäevaselt, samuti tarvitas kanepit. Isik tunnistab oma sõltuvust ja on nõus minema ravile. Samas on tal selline
võimalus olnud ka enne vangistust, kuid isik pole oma sõltuvusprobleemiga ravi saamise mõttes tegelenud (subjektiivsetel põhjustel- küll polnud aega ja ei tundnud sõltuvust ära). Narkootikumide tarvitamise ja sellega seotud käitumisega (narkootikumide ja nende ostmiseks vajaliku raha hankimisega) kaasneb nii uute õigusrikkumiste toimepanemise risk kui ka ohtlikkus.
O TE
L
Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta võib olla impulsiivne, tal on vähene kriitikavõime, madal enesekontroll ja valmisolek võtta vastutust oma tegude eest. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi . Kuigi tema enda sõnul sooviks ta edaspidi elada õiguskuulekalt, näitavad tema eelnev elukäik, hoiakud ja toimepandud kuriteod, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ka hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei ole mõjutanud. See omakorda viitab aga sellele, et ta peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks.
ST
U
M
IS
E
O
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused võivad olla head (elukoha olemasolu ja isa igatine toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus pole veendunud, et Viktor Ruhnost lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Olukorras, kus eeltoodud asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses veel ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vanglas karistuse lõpuni kandmise jätkumisel on Viktor Ruhnole individuaalse täitmisplaani alusel ette nähtud veel läbida struktureeritud vestlused (vajadusel psühholoogi vestlus) seoses emotsionaalse seisundiga ja teemal „Vägivalla mõju elule“. Samuti on tal läbimata sotsiaalprogramm Eluviis 24/7. Eelnimetatud tegevuste läbimine on kohtu hinnangul oluline, kuna see võimaldab kinnipeetaval kujundada enda suhtes positiivset hoiakut, märkama probleeme oma käitumises, mõistma tekitatud kahju ning selle mõju lähedastele ning õppida analüüsima sõltuvusainete kuritarvitamisega kaasnevaid tagajärgi.
JÕ
U
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.