L
Kriminaalasi nr 1-26-6143
O TE
18.novembril 2026 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Prokurör Kristina Kivi, Ilona Litvinova Kaitsja Valeriy Gimaev
PEETER-JÜRGEN VIIDING (isikukood 37101260329)
O
Arutas 14. oktoobril ja 17. novembril 2026 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
Peeter-Jürgen Viidingut süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.04.2023 otsusega nr 1-23-1796 karistati Peeter-Jürgen Viidingut KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus on käesoleval ajal kehtiv. Sellele vaatamata juhtis Peeter-Jürgen Viiding uuesti 25.06.2025 kella 20.18 paiku ehk korduvalt ja tahtlikult mootorsõidukit XX XX, reg.märk XXX, sõites sellega Harjumaal Saue linnas mööda Tule tänavat Pärnasalu ja Sooja tänavate vahelisel alal suunaga Pärnasalu tänava poole, kuni peatus Pärnasalu tn 31/3 hoone juures. Seejuures oli ta alkoholijoobe seisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 25.06.2025 ajavahemikul kell 21.27-21.33 kasutatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria ARDM-0066, tuvastati, et Peeter-Jürgen Viidingu väljahingatavas õhus on alkoholi 1,27 milligrammi ühe liitri kohta (lugem 1,41 mg/l, laiendmääramatus ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,27 mg/l). Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Peeter-Jürgen Viiding tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega oma tahtliku tegevusega pani Peeter-Jürgen Viiding toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.-J. Viiding end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ei vaidlusta tuvastatud alkoholijoobe suurust, kuid ei nõustu mootrosõiduki juhtimise faktiga. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav P.-J. Viiding ning tunnistajad A K, K-R S ja I Ve. Kohus uuris järgmisi dokumentaalseid tõendeid:
O
O TE
L
ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub
IS
Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad järgmistele seisukohtadele.
E
Kaitsjal vastuväiteid tõendite lubatavusele ei ole.
ST
U
M
Tunnistaja I.Ve ei mäleta, et oli sel päeval selles bussis ja, et sel päeval oleks Viidinguga koos alkoholi tarvitanud. Ei mäleta, kas keegi oli veel nendega. Peetriga kohtus poe juures. Ei tea kuidas Peeter sinna jõudis. Mäletab seda hetke kui Peeter oli poe juures maas. Kui Peetrit nägi, oli bussi kõrval. Peeter rääkis talle millalgi, et tunnistaja oli selles bussis ja keegi oli veel sõidukis, aga nime ei nimetanud. Tsiteeritud ütlustest saab järeldada, et tunnistaja Ve ei mäleta 25.06.2025 sündmustest muud mitte midagi, kui fakti, et Viiding oli ühel hetkel poe juures maha pandud. Kogu tunnistaja teadmine põhineb Viidingu ütlustel. Kuna tunnistaja ise ei mäleta selle päeva sündmusi s.h seda, kes juhtis mootorsõidukit, ei tugine kohus tunnistaja Ve ütlustele.
JÕ
U
KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Tunnistaja A.K kinnitas, et tema helistas Häirekeskusesse, kuna nägi, et autot juhtis süüdistatav, kes tunnistaja hinnangul oli joobes. Tunnistaja poolt Häirekeskusesse helistamist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos kõnefailidega, mille kohaselt 25.06.2025 kell 20.20 annab tunnistaja A.K tehtud kõnes teada, et pidas kinni joobes juhi, kes sõitis Sauel Koondise 15 juures. XX XX reg nr XXX. Juht läks autost välja ja üritab põgeneda. Kuigi tunnistajad K ja S ei mäletanud enam täpselt sündmuse aega, nähtub nende mõlema ütlustest, et tegemist oli juhtumiga, milles osales süüdistatav, kelle nad kohtuistungil ära tundsid ja sõidukiks oli XX XX. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et menetlusesmeks olev tegu leidis aset 25.06.2025 kella 20.18 paiku. Asjaolu, et tunnistajad S ja K ei mäletanud enam kui aasta möödudes sündmuse täpset aega, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistajad andsid nende asjaolude kohta, mis nad mäletasid omavahel haakuvaid ütlusi. Tunnistajatel puudus varasem kokkupuude Viidinguga ja motiiv teda
süüdistatada. Samut on väheusutav, et tunnistajad, kes olid poodi suundumas, katkestavad oma plaanid ja tegevused selleks, et nende jaoks võõrast isikut niisama joobes juhtimises süüdistada.
O
O TE
L
Süüdistatava P.-J. Viidingu ütluste kohaselt tema 25.06.2025 Tule tänaval autot ei juhtinud. Tema juurde tallu tuli, ei mäleta miks, M nimeline, keda hiljem ei ole näinud. M sõitis autoga poe juurde, jäi seisma, edasi läks kõik segamini. M ei tahtnud poodi minna. Ii võtsid kuskil bensujaamast peale. I istus kõrval, Viiding keskel ja M roolis. M astus bussist välja ja Viiding läks tema järel juhi kohalt välja. Viiding läks ümber bussi ja siis pandi juba maha. Autojuht jalutas minema kui rabelemine hakkas. Kohapeal ei saanud aru, et kinnipidanud tunnistajad olid politseinikud. Politseinikud tahavad teda süüdi teha. Ei mäleta, kumb läks enne välja, kas M või Ve. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Kohus selgitas seda põhimõtet kohtuistungil ka süüdistatavale. Seega ei saa käesoleval juhul väita, et oleks tõusetunud kahtlus, et mootorsõidukit juhtis keegi M nimeline isik. Süüdistatav ei ole oma sellekohaste väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. P.-J. Viidingu väited, et vähetuttav M juhtis moorosõidukit, tuleb lugeda aktiivseks kaitseks, kuid ilma kinnitavate tõenditeta jäävad väited, et mootrosõidkit juhtis M nimeline isik Alliku külast paljasõnaliseks.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et 25.06.2025 kell 20.41 peeti P.-J Viiding kinni Sauel Pärnasalu 31/3 juures kahtlustatavana mootorsõidki joobeseisundis juhtimises. Www.google.maps andmetel asub hoone Pärnasalu 31/3 SuperAlko poe kõrval ja Tule tänavaga paralleelselt. Seega peeti süüdistatav kinni kohas, mis haakub tunnistajate S ja K ütlustega. Tunnistaja K ütlused kinnitavad, et mootorsõidukit juhtis Peeter-Jürgen Viiding. Tunnistaja kõndis S õhtusel ajal Sauel Tule tn. Kuulis kuidas tagant lähenes auto, kes vähendas hoogu. Vaatas üle õla. Sai juhti sõidukis vaadelda 3-5 sekundit kui kaubik tunnistajast mööda sõitis. Sõidukijuhti nägi sõiduki liikumise ajal. Superalko poe kõrval peatus valget värvi XX kaubik, mis jäi seisma parempoolse sõiduraja keskel. Oli valge aeg. Jägis 10-12 sekundit. Sõidukis oli 2 isikut. Kaasreisija ukse poolt väljus tumedas riides meesterahvas ja juhi poolt sõiduki juht, kelles tunneb ära Viidingu, kes auto eest läbi minnes üritas minna poe suunas. Isikud väljusid kohe kui auto peatus, kulus 1-2 sekundit. Auto peatus neist 3-5 meetrit. Juht liikus tugevalt taarudes. Tunnistaja küsis, miks auto keset teed seisma jättis. Saadeti ebatsensuurselt pikale lainele. Sai aru, et tegemist võib olla joobes juhiga. Isik hakkas kättega vehkima. Et ei oleks endale ja teistele ohtlik, viis ta maha. Juht oli agressiivne, ei olnud valmis koostööks, vätis, et tema ei sõitnud, midagi ei saa tõestada, auto oli enne seal olnud. Juht ütles teisele isikule, et mine ära, siis saab tema peale ajada. Kutsus patrulli. Isik rabeles tugevalt, üritas vabaneda, sõimas, räuskas, lubas Saue vahel üles otsida. Oleks näinud kui bussist oleks veel keegi väljunud. Tutvustas end isikule politseiametnikuna, kuigi oli vaba päev. Ka tunnistaja S ütlused kinnitavad, et kaubikut juhtis Peeter-Jürgen Viiding. Kõndis Aega Tule tänavat mööda. Aeglasel kiirusel liikus mööda valge või helehall XX XX. Nägi vilksamisi kõvale vaadates süüdistatavat roolis ja kõrval istus veel üks isik. Kabiinis nägi kahte isikut. Sõiduk jäi paralleelselt SuperAlko poega Tule tn seisma. köitis tähelepanu kuna jäi keset teed seisma. Sõiduk jäi seisma ja 2 sammu hiljem jõudsid sõiduki kõrvale. Kõvalistuja kohalt väljus üks meesterahvas ja teiselt poolt vahetult pärast seda ümber sõiduki nina tuli süüdistatav. Sõiduk oli umbes 5 meetrit tunnistajast kui isikud väljusid. Juht hakkas SuperAlko poe poole liikuma. Viitasid Aega, et miks pargib sinna. Siis isik lähenes neile. Isik tuigerdas, tugev alkoholi lõhn, silmade punetus. Isik hakkas kätega vehkima ja A suunas ta maha. Isik pigem kukkus ise maha, kuna oli joobes ja et ta ei oleks endale ja tunnistajatele ohtlik, panid käed kinni. Isik rääkis seosetut juttu, ropendas, ähvardas
O TE
L
tunnistajaid. Isik ei saanud pärast autost väljumist alkoholi tarvitada. Sõidukist rohkem keegi ei väljunud. Juht ütles kõrvalistujale, et kuule ütle ise, et sõitsid. Kohtul ei ole alust kahelda kahe tunnistaja tsiteeritud ütlustes, mis on omavahel kokkulangevad. Mõlemad tunnistajad kirjeldasid üheselt, et süüdistatav oli see isik, kes väljus juhi kohalt ja tundsid tunnistaja Ves ära isiku, kes väljus kõrvalistuja kohalt. Tunnistajad nägid mõlemad, et ajal kui auto neist mööda sõitis, oli roolis süüdistatav ja kabiinis oli ainult 2 isikut. Samuti nägid mõlemad tunnistajad, et just süüdistatav oli isik, kes väljus juhi ukse kaudu autost. Kumbki tunnistaja ühtegi kolmandat isikut kabiinis ega autost väljumas ei näinud. Tunnistajad nägid juhti valgel ajal ja pidasid sama isiku kinni. Seega on välistatud, et tunnistajad eksisid. Tunnistajate kokkulangevad ütlused lükkavad ümber süüdistatava ennastõigustavad ütlused, mille kohaselt oli roolis M nimeline isik. Süüdistatava versiooni M nimelise isiku poolt kaubiku juhtimise kohta ei toeta ükski teine kriminaalasjas uuritud tõend. Süüdistataval tuvastati 25.06.2025 kell 21.33 joove 1,41+- 0,14 s.o 1,27 mg/l . Arvestades süüdistataval tund aega pärast sündmust tuvastatud joobe suurust, ei ole välistatud, et süüdistatav ei mäleta alkoholijoobe tõttu sündmusi täpselt. Nii ei mäletanud alkoholijoobe tõttu sündmusi tunnistaja Ve.
U
M
IS
E
O
Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates ei ole käesoleval juhul eluliselt usutav, et 25.06.2025 kella 20.18 paiku juhtis Sauel Tule tänaval mootorsõidukit keegi M nimeline isik ja kui Viiding nii väidab, siis peab ta oma väite kinnitamiseks esitama ka tõendid või näitama kohtule, kuidas kohus saab tema väiteid kontrollida. Kohtu hinnangul on Viidingu ütlused M nimelise isiku kohta paljasõnalised ja antud üksnes eesmärgiga vabaneda vastutusest.
ST
Eeltoodut arvestades on leidnud tõendamist, et 25.06.2025 kell 20.18 paiku juhtis Peeter-Jürgen Viiding mootorsõidukit XX XX reg.märk XXX Saue linnas mööda Tule tänavat.
JÕ
U
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Tuvastatud on ka fakt, et P.-J.Viiding juhtis 25.06.2025 kell 20.18 paiku Sauel Tule tänaval mootorsõidukit XX XX, olles joobeseisundis. Tunnistajate K ja S ütlustest ning indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et P.4
O TE
L
J.Viidingul olid silmnähtavad joobetunnused ning vahetult pärast kinnipidamist kell 20.43 kontrolliti tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas mõõtetulemiks 1,99 mg/l.. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 25.06.2025 kella 21.27-21.33 ajal P.-J.Viiding seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-25-00045). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,45 mg ja teisel juhul 1,41 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,14 mg/l, lõpptulemuseks 1.27 mg/l. Eeltoodu alusel leiab kohus, et alkoholijoove on P.-J.Viidingul tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lõikega 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk P.-J.Viidingu poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale auto juhtimisel. P.-J.Viiding ei ole vaidlustanud temal mõõdetud alkoholijoobe määra. Samuti kinnitavad tema ütlused, et oli joonud gini või õlut. Jõi ilmselt talus. Keegi pidi alkoholi tooma, võis ka ise eelmisel õhtul tuua. Sõidukis olnud alkoholi sel päeval keegi ei tarvitanud.
O
Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ning tunnistajate S ja K ütluste ning eespool tsiteeritud kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist, et Peeter-Jürgen Viiding 25.06.2025 kella 20.18 paiku juhtis mootorsõidukit XX XX, reg.märk XXX, sõites sellega Harjumaal Saue linnas mööda Tule tänavat Pärnasalu ja Sooja tänavate vahelisel alal suunaga Pärnasalu tänava poole, kuni peatus Pärnasalu tn 31/3 hoone juures olles ise alkoholijoobe seisundis (1,27 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Peeter-Jürgen Viidingu objektiivsest käitumisest – tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kuigi Peeter-Jürgen Viiding ise ei kinnita mootorsõiduki juhtimise fakti, tunnistab ta, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus tuvastas, et Peeter-Jürgen Viiding oli isikuks, kes oli kaubiku roolis. Kuna isik ise teadis, et oli tarvitanud eelnevalt alkoholi, teadis ta ka, et ta ei ole kaine ja ei tohi sõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Tunnistajate K ja S ütlused kinnitavad, et süüdistatav üritas sündmuskohal veenda kaasreisijat süüd enda peale võtma, mis kinnitab, et Viiding oli teadlik, et ta ei oleks tohtinud oma alkoholijoobe tõttu mootorsõidukit juhtida. Tuvastatud 1,27 mg/l on selline joobeaste, mis ei jää inimesel endale märkamatuks. Ka tunnistajad kirjeldasid isiku seosetut juttu ja tuigerdamist. Arvestades, et tunnistajad S ja K kirjeldasid kuidas süüdistatav taarus, oli ka süüdistatavale endale arusaadav, et ta ei ole kaine. Eeltoodust järeldab kohus, et Peeter-Jürgen Viidingu käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, näitab see, et Peeter-Jürgen Viiding pani kuriteo toime kavatsetult. Peeter-Jürgen Viiding on Harju Maakohtu 11.04.2023 kohtuotsusega nr 1-23-1796 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi kolmel korral mootrosõiduki joobeseisundis juhtimises, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime korduvalt ja Peeter-Jürgen Viidingu tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi kui korduvalt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Peeter-Jürgen Viiding on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni neljaaastase vangistuse.
O TE
L
KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12, p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
U
M
IS
E
O
KarS § 424 lg 2 kontekstis hindab kohus Peeter-Jürgen Viiding süü suurust keskmisest suuremaks. Peeter-Jürgen Viiding näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Peeter-Jürgen Viiding seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja nende vara ning seda juba mitmendat korda. Autos viibis kaasreisija ja Saue linna vahel liikus ka teisi inimesi (näiteks tunnistajad, kellest süüdistatav mööda sõitis). Kohtu hinnangul on Peeter-Jürgen Viidingu näol tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Et isik ei hooli liiklusreeglitest näitab ka auto parkimine suvalisele kohale keset sõidurada. Selline tegevus takistab liiklust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Varasemalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, sest lisaks menetlusesemeks olevale episoodile on isik juhtinud mootorsõidukit alkoholi joobes ka 19.02.2026 (lk 29-30), Süüdistatava Peeter-Jürgen Viiding puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huV. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest.
JÕ
U
ST
Karistusregistrist nähtuvalt on Peeter-Jürgen Viidingul üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi. Harju Maakohtu 27.04.2023 otsusega tunnistati Peeter-Jürgen Viiding süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise ajad 5 päeva karistusaja hulka. Koheselt kuulus kandmisel 1 kuu vangistust ja 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva jäeti tingimisi täitmisel pööramata 2-aastase katseajaga. Seega oli Peeter-Jürgen Viidingule juba mõistetud vangistus, mis tuli ära kanda vaid osaliselt, kuid see ei olnud piisav, et Peeter-Jürgen Viiding korrigeeriks oma käitumist õiguskorrale vastavaks. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes 11.04.2025 ja napilt kaks kuud pärast katseaja lõppu pani Peeter-Jürgen Viiding toime kriminaalasja esemeks oleva teo. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et mõistetud karistust ei saa jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Peeter-Jürgen Viidingule anti eelmise kohtuotsusega, kui ta tunnistati süüdi mootorsõiduki joobes juhtimises, võimalus hoiduda pikaajalisest vanglas viibmisest, kuid nagu nähtub tema järgnevast käitumisest, ei hinnanud ta talle antud võimalust ja sooritas pelgalt kaks kuud peale katseaja lõppu uue liiklusalase süüteo. PeeterJürgen Viidingu käitumist ei ole mõjutanud ka asjaolu, et teades, et tema suhtes on menetluses kriminaalasi seoses mootrosõiduki joobes juhtimisega, pani ta 19.02.2026 toime uue samaliigilise süüteo, mis on kvalifitseeritav väärteona liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi, kuna tuvastatud joove 0,53 mg/l kohta jäi alla kriminaalvastutuse aluseks olevat piirmäära. Peeter-Jürgen Viidingu varasem karistatus ning uus kuriteoepisood ja ka väärteo episood näitavad selgelt Peeter-Jürgen Viidingu ükskõikset suhtumist õiguskorda. Talle on antud eelnevalt võimalus jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid Peeter-Jürgen Viiding ei ole eelnevast karistusest enda jaoks piisavalt järeldusi
O
O TE
L
teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Seega on liiklusrikkumiste toimepanemine kujunemas Peeter-Jürgen Viidingu elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eelnevalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 11.04.2023 Harju Maakohtu otsusega mõisteti Peeter-Jürgen Viidingule KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo eest karistuseks vangistus 2 aastat. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud. Arutataval juhul järeldub, et vaatamata varasemale karistatusele KarS § 424 lg 2 järgi, jätkas Peeter-Jürgen Viiding lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Seega tuleb reageerida Peeter-Jürgen Viiding rikkumisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Peeter-Jürgen Viidingut edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Peeter-Jürgen Viidingule tuleb KarS § 424 lg 2 järgi mõista karistuseks vangistus 3 aastat. Peeter-Jürgen Viidingu käitumisest saab järeldada, et üks kuu reaalselt vanglas ei mõjutanud teda piisavalt, mistõttu tuleb seekorda määrata osaliselt kandmisele kuuvaks karistuseks kuus kuud vangistust. Kohus peab võimalikuks vabastada Peeter-Jürgen Viiding osaliselt karistuse kandmisest tingimisi kohaldades tema suhtes kolme ja poole aasta pikkuseks katseajaks käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades samaliigiliste rikkumiste korduvust, peab kohus vajalikuks määrata, et Peeter-Jürgen Viiding peab läbima ka kriminaalhooldaja määratud vastavasisulised sotsiaalprogrammid ja loobuma alkoholi tarvitamisest.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
Tunnistades Peeter-Jürgen Viidingu KarS § 424 lg 2 järgi süüdi, peab kohus KarS § 424 lg 4 p 2 tulenevalt kohaldama tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Harju Maakohtu 11.04.2023 kohtuotsusega nr 1-23-1796 võeti isikult lisakaristusena juhtimisõigus ära viieks kuuks. Peeter-Jürgen Viiding sellest õppust ei võtnud ja on ka sellele järgnevalt sooritanud samaliigilisi süütegusid (lisaks menetlusesemeks olevale teole ka väärtegu). Sellest järeldub, et Peeter-Jürgen Viiding ei tee ega kavatsegi teha vähimaidki korrektuure oma käitumises. Ta suhtub ükskõikselt võimalikku teiste inimeste elu, tervise ja vara kahjustamisse ning tema käitumist pole õiguskuulekale teele viinud ka teadmine, et uued kuriteod võivad kaasa tuua rangemad karistused. Peeter-Jürgen Viidingu taoline käitumine põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajalikkust ning talle kohaldatav lisakaristus ei saa jääda alammäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Konkreetse lisakaristuse määra kindlaks tegemisel juhindub kohus lisaks eelnevalt kajastatud asjaoludele ka sellest, et juba eelmise kohtuotsusega võttis kohus Peeter-Jürgen Viidingult ära juhtimisõiguse viieks kuuks, kuid see süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, mistõttu peab süüdistatavalt juhtimisõiguse ära võtma pikemaks ajaks, mis loodetavasti täidab oma eesmärgi ja süüdistatav liikluses juhina enam pikemat aega ei osale. Neil asjaoludel leiab kohus, et Peeter-Jürgen Viidingule tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamise. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuna juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Seda enam, et tegemist oli korduva samalaadse rikkumisega. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. KarS § 55 lg 1
alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja juures olev DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
L
Menetluskulud
O TE
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb selles asjas sundrahast ja kaitsjatasust. P.-J. Viidingu kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 178,56 eurot ning kohtumenetluses 859,32 eurot. Seega kokku 1037,88 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine nimetatud mahus on põhjendatud.
M
IS
E
O
Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Kohus mõistab süüdistatavalt P.-J. Viidingult menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1037,88 eurot riigituludesse.
JÕ
U
ST
U
KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistatava sissetulek on juhusliku iseloomuga, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu peab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohtadest ja KrMS § 313 lg 1 p-st 7, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Peeter-Jürgen Viiding KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust. Koheselt kuulub kandmisele kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg aeg 25.06.2025 kuni 26.06.2025 s.o 2 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Koheselt kuulub kandmisele seega veel 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
Karistusaja alguseks lugeda kohesele kandmisele kuuluva kuupäev.
karistuse kandmisele asumise
O
O TE
L
KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.o 2 aastat ja 6 kuud ja täitmisele kui Peeter-Jürgen Viiding ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
IS
E
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
U
M
Välja mõista Peeter-Jürgen Viidingult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1037,88 eurot riigituludesse.
ST
Kohustada Peeter-Jürgen Viidingut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 204,74 eurot.
JÕ
U
Menetluskulud kogusummas 2456,88 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700037879. Selgitusena võib märkida: „Peeter-Jürgen Viiding, kriminaalasi 126-6143, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Peeter-Jürgen Viidingult mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Peeter-Jürgen Viiding kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend – DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 18.11.2026.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
Kohtunik Liina Pohlak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.