Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-22-252
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Tõlk
Valentina Michelson
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Vladimir Markov, isikukood 38504223713, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi)
Asja läbivaatamise kuupäev
17.11.2026 avalikul videokohtuistungil
Juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, kohus
IS
E
O
O TE
L
Kohus
M
U
Vabastada Vladimir Markov temale Viru Maakohtu 20.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-252 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
ST
KrMS § 426 lg 3 alusel jätta Vladimir Markovile KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontroll kohaldamata seoses tema välja saatmisega Vene Föderatsiooni.
U
KarS § 76 lg 5 alusel määrata Vladimir Markovile katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.05.2027.
JÕ
Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile, Viru Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Vladimir Markov mõisteti Viru Maakohtu 20.01.2022 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 9 ja § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.08.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti Vladimir Markovile liitkaristuseks 1/5
kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.11.2021. Karistusaeg lõpeb 24.05.2027. 16.10.2026 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla materjalid Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
L
Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 12 korral, millest kaks karistust on kehtivad. Vangistuses viibib ta kuuendat korda. Tema toime pandud kuriteod on olnud eriliigilised ning valdavalt ajendatud majandusliku kasu saamise ja sõltuvuskäitumise rahuldamise eesmärgist. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus.
O
O TE
Ajavahemikul 05.03.2022 – 15.09.2022 töötas kinnipeetav Viru Vanglas majandustöödel koristajana, alates 20.09.2022 toidujagajana ja alates 24.10.2022 köögitöölisena. 09.02.2023 – 30.03.2023 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 22.09.2026 keeldus kinnipeetav programmi jätkutegevustest. 06.01.2026 toimus sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ eelvestlus, mille käigus selgitati kinnipeetavale programmi sisu ja eesmärke. Kinnipeetav keeldus programmis osalemisest, kuna ei ole vangla pakutavatest tegevustest huvitatud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist vanglas, planeeritakse talle töötamine, sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Distsiplinaarkaristused puuduvad.
M
IS
E
Kinnipeetaval puudub Eestis sissekirjutus. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta asuda elama aadressile xxx. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 15.3-3.1/1073-3 tunnistati Vladimir Markovi pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 11.05.2023 tema enda sooviavalduse põhjal. Väljasaatmise otsust isiku suhtes tehtud ei ole. Isikul on kehtetu Vene Föderatsiooni pass, mis on Viru Vanglas hoiul. Vladimir Markov on korduvalt esitanud taotlusi edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks, kuid kohtus on tema taotlused jäänud rahuldamata. Septembris 2025 esitas kinnipeetav tähtajalise elamisloa taotluse. Viimati taotles ta tähtajalist elamisluba 23.02.2026. Praeguseks on taotluse menetlemine suletud.
U
ST
U
Vangla iseloomustusest ei selgu, kui suures ulatuses on kinnipeetaval tasumata nõudeid. Vabanemisjärgne töökoht tal puudub ja seoses elamisloa kehtetuks tunnistamisega ei ole tal võimalik vormistada toimetulekutoetusi ega riigipoolseid toetusi Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. Kinnipeetav oli abielus 2019-2026, tal on endise abikaasaga ühised lapsed. Perega on suhted head ja toetavad. Pere käis varem regulaarselt pikaajalistel kokkusaamistel, viimati 18.11.2025.
JÕ
Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes on isik käitunud vägivaldselt. Enamik kuritegudest on pandud toime alkoholijoobe seisundis. Vanglas läbis isik sotsiaalprogrammi, kuid keeldub läbimast selle jätkutegevus. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul ka narkosõltuvus. Ka narkootikumide tarvitamine on seotud toime pandud kuritegudega. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kestusega 24 kuud. Katseajaks peab 2/5
kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Vladimir Markovile KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 2 1 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhoolduses planeeritakse isikule vestlused sõltuvusprobleemidest ning puudulikust probleemide lahendamise oskusest ja motiveerivad vestlused, mis maandavad kinnipeetava riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas.
O TE
L
Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 3 3 ei soovi võtta osa Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokuratuur Vladimir Markovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 täidetud materiaalsed eeldused Vladimir Markovi vabastamiseks. Samuti märgib prokurör, et Markovi suhtes ei ole tehtud väljasaatmisotsust ega lahkumisettekirjutust. Kui ta vabatahtlikult ei lahku, tuleb tema väljasaatmiseks läbida väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud menetlus. Prokurör viitab oma seisukohas Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 määrusele kohtuasjas nr 1-16-9203, kus kolleegium sedastas, et üldjuhul ei ole otstarbekas vabastada süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma käitumiskontrollita, kui tema riigist väljasaatmise küsimuses puudub lõplik selgus. Sellises olukorras ei ole välistatud, et süüdimõistetu jätkab Eestis viibimist.
IS
E
O
Süüdimõistetu Vladimir Markov selgitas kohtuistungil, et ta soovib lõplikult Eestist lahkuda ja asuda elama Venemaale. Tal on vangistuses käitunud korralikult. 5-aastase 6-kuulise vangistusest on tal peaaegu kogu karistus ära kantud, mai 2027 tähtajaline vabastamine. Ta tõesti esitas korduvalt elamisloa saamise taotlused. See aga endise abikaasa soovitusel, oli lootust säilitada peret, ta saaks sel juhul avavangla režiimile. Aga talle keelduti elamisloast. Tegelikult praegu tema soov lahkuda Venemaale, seal tal võimalus elada, muid valikuid tal hetkel ei ole. Eestis tal ei ole elamisluba, seega võimalusi asuda tööle ja leida elukoht. Ta on pöördunud ka PPAle selgituste saamiseks, talle selgitati, et kuna ta on vangistuses, siis tal on seaduslik alus viibida Eestis, mistõttu etteruttavalt talle lahkumisettekirjutust ei tehta ja väljasaatmise menetlust ei alusta.
M
Kohtu põhjendused
ST
U
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Vladimir Markov tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta.
JÕ
U
Kuna kohus on Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust varem arutanud, tuleneb selle küsimuse uuesti läbivaatamise eeldus vangistusseaduse (VangS) §-st 76. VangS § 76 lg 4 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel materjalid kohtule uuesti ühe aasta möödumisel vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole määranud materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Maakohtu 27.08.2025 määruses ei määratud Vladimir Markovi materjalide uuesti esitamiseks lühemat tähtaega. Määrus jõustus 17.10.2026, mistõttu on vangla esitanud uued materjalid tähtaegselt ning kohus saab Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust uuesti lahendada. Vladimir Markovil on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning tema tähtajaline elamisluba on vangla materjalidest nähtuvalt kehtetuks tunnistatud. Eestis puudub tal vangla andmetel alaline elukoht. Vabanemisjärgseks aadressiks on isik nimetanud Vene Föderatsioonis asuva elukoha. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrollist loobumine on võimalik kõikidel KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel. Kui kohus jätab KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli – ja seega ka KarS § 75 lg 1 p-s 1 3/5
nimetatud kontrollnõude – kohaldamata, ei eelda süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine sedagi, et tal oleks Eestis alaline elukoht (vt RKKK12.09.2022 määrus nr 1-152671, p 8).
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
Kohus tutvus käesoleva kohtuasja läbivaatamisel Kohtute Infosüsteemis haldusasja nr 3-26-2135 materjalidega. Muuhulgas on nimetatud haldusasjas Politsei- ja Piirivalveameti 22.05.2026 otsus tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Sellest nähtub, et 02.03.2026 esitas Vladimir Markov PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kuivõrd isik viibib kinnipidamisasutuses ja omab seeläbi kohustust Eestis viibida VMS § 43 lg 1 p 5 alusel, jättis PPA taotluse läbi vaatamata. Samas haldusasjas on isiku avaldused, milles ta palub kohaldada enda suhtes väljasaatmist ja sissesõidukeeldu 10 aastaks, kuivõrd läheneb uus tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus ning kohus viitab vabastamata jätmisel väljasaatmisotsuse puudumisele. Kohtule arusaadavalt oli süüdimõistetu soov sisu poolest selline, et halduskohus kohustaks PPA-d tegema Vladimir Markovi suhtes väljasaatmisotsuse selleks ajaks, kui maakohus hakkab menetlema tema tingimisi enne tähtaegse vabastamise küsimust. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et taotles elamisluba põhjusel, et soovis säilitada peresuhteid. Tema abielu on nüüdseks lahutatud ning tema soov on lahkuda Vene Föderatsiooni. Tartu Halduskohtu 23.09.2026 määrusest haldusasjas nr 3-26-2135 ning sama haldusasja materjalides sisalduvast PPA 26.05.2026 vastusest Vladimir Markovi pöördumisele saab järeldada, et seni, kuni Vladimir Markov viibib vanglas, puudub PPA-l alus talle lahkumisettekirjutuse tegemiseks. See ei tähenda aga, et tema väljasaatmise küsimuses puuduks lõplik selgus. Vanglast vabanedes puudub Vladimir Markovil seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu tuleb tal riigist lahkuda kas vabatahtlikult või lahkumisettekirjutuse alusel. Süüdimõistetu vabastamisel enne tähtaega ilma käitumiskontrollita või vabanemisel karistuse ärakandmisel on isiku olukord samasugune – tal puudub elamisluba, ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik, tema viibimine Eesti territooriumil seadusevastane, tema suhtes tuleb alustada lahkumisettekirjutuse tegemist ( millega isik võib ka kohe nõustuda) ja väljasaatmise menetlust. Ei ole ühtki alust arvata, et vabastamisel enne tähtaega muudab süüdimõistetu oma positsiooni kardinaalselt ja väljasaatmise asemel ( mida ta taotles Eesti riigilt tulutult korduvalt) hakkab taotlema hoopis elamisluba. Kohus ei näe ka kohtupraktika valguses, mis ebaselgust siin võib olla. Seega ei näe kohus takistusi isiku vabastamiseks ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, sest isik kuulub peale vabastamist väljasaatmismenetluse allutamisele. Lisaks märgib kohus, et KrMS § 426 lg 3 sõnaline ega süsteemne tõlgendamine ei anna ühtki alust arvata, et seaduseandja oleks silmas pidanud just vabastamisele järgnevat samamomentset väljasaatmist ( nagu seda oleks KarS § 54 kohaldamisel, väljasaatmise kui lisakaristuse täitmisel). On mõistlikku alust arvata, et seaduseandja tegelik soov oligi, et käitumiskontroll enne tähtaega vabastatava isiku suhtes jäetakse kohaldamata, sest tema suhtes alustatakse väljasaatmismenetlus ja alternatiivsete menetluste jaoks aluseid ei ole. Puudub alus kitsendada KrMS § 426 lg 3 kohaldamist juhtumiteni, mil isiku väljasaatmine on eelnevalt isikule mõistetud kohtuotsusega. See ei tulene seaduse tekstist ega selle tõlgendamisest. KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu kohaldamine – ehk väljasaadetava isiku puhul käitumiskontrollist loobumine – tuleb kõne alla alles siis, kui kohus leiab, et süüdimõistetu saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada (RKKK12.09.2022 määrus nr 1-15-2671, p 13). Seega peavad lisaks formaalsetele eeldustele süüdimõistetu enne tähtaega vabastamiseks olema täidetud ka KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, 4/5
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Markovi käitumisele karistuse kandmise ajal sisulisi etteheiteid ei ole. Teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta osaleb tööhõives ning on vähemalt osaliselt läbinud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused.
O
O TE
L
Vladimir Markov on Vene Föderatsiooni kodanik ning ta plaanib vabanemise järgselt asuda elama Vene Föderatsioonis, seega puudub võimalus viia temaga läbi kriminaalhoolduslikke tegevusi või hinnata tema vabanemisjärgseid elutingimusi. Samas on ta oma elukoha nimetanud aadressi täpsusega ning kohtul puudub alus arvata, et tegelikult tal vabanedes kindlat elukohta ei ole. Vladimir Markov on ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusajast (kohtumääruse koostamise seisuga kantud peaaegu 5 aastat ja kandmata ca 6 kuud vangistust). Kohus leiab, et käesoleval juhul Vladimir Markovile mõistetud karistus oma eesmärgi valdavas osas täitnud. Vaatamata sellele, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kellest tulenevat uue kuriteo riski ei saa täielikult maandatuks pidada juba ainuüksi tema pikaajalise sõltuvuse pärast, on isik vanglast vabanemisel Eestist väljasaadetav ega oma pärast väljasaatmist võimalust ohustada Eesti õiguskorda. Seetõttu ei leia kohus, et Eesti peaks tingimata karistusaja lõpuni kandma tema ülalpidamiskohustust. Seetõttu vabastab kohus Vladimir Markovi temale Viru Maakohtu 20.01.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
E
Tulenevalt KrMS § 426 lg-st 3 ei kohalda kohus Vladimir Markovi suhtes käitumiskontrolli seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist.
IS
/allkirjastatud digitaalselt/
JÕ
U
ST
U
M
Inna Kirsipuu kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.