lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-106971/11

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 30.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-106971/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1757
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu80158904(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Triin Maksing

Kohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2026, Narva Tsiviilasja number

2-26-106971

Tsiviilasi

Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu avaldus Olga Kuznetsova vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu (registrikood 80158904), avaldaja seaduslik esindaja S M Puudutatud

isik:

O

K

(isikukood xxx)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja avaldusest osalise loobumise vastuvõtmine

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Mõista O K Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu kasuks välja 39,97 eurot.
3.Jätta avaldus ülejäänud 258,91 euro osas rahuldamata.
4.Võtta vastu avaldaja loobumine 16,09 euro suurusest viivisenõudest ja jooksva viivise nõudest ning lõpetada menetlus nende nõuete osas. 5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 09.11.20263-26-3612/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-26-23550/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.10.20262-26-23522/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 30.10.20262-26-15169/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.10.20262-26-15731/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.10.20263-26-3450/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

2-26-106971

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva-Jõesuu linn, Karja tn 16 korteriühistu (avaldaja) esitas 24.03.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O K (puudutatud isik) vastu 489,97 euro saamiseks. Makseettepanek toimetati O K kätte 10.04.2026 ning ta esitas samal päeval nõudele vastuväite. Asi anti Viru Maakohtule lahendamiseks hagita menetluses.
2.Viru Maakohus jättis 11.05.2026 ja 08.06.2026 avalduse käiguta ning kohustas avaldajat muu hulgas täpsustama nõude perioodi ja koostisosi ning esitama nõude aluseks olevad tõendid. Kohus võttis avalduse 09.06.2026 menetlusse.
3.Avaldaja lõplikult täpsustatud nõue on 298,88 eurot. Nõue hõlmab ajavahemiku 01.12.2025– 16.01.2026 majandamis-, hooldus- ja kommunaalkulusid: detsembri 2025 eest 177,02 eurot ning jaanuari 2026 eest 121,86 eurot. Avaldaja loobus 28.08.2026 täielikult 16,09 euro suurusest viivisenõudest ja jooksva viivise nõudest.
3.1.Avalduse kohaselt oli puudutatud isik O K korteri asukohaga XXX omanik, korteri üldpind on 61,30 m2. Avaldaja nõue koosneb järgmistest kuluartiklitest: haldus- ja hooldustasu kokku summas 43,49 eurot; remondifond kokku summas 45,97 eurot; üldelekter kokku summas 6,86 eurot, prügivedu kokku summas 8,79 eurot ja küte kokku summas 193,77 eurot. Avaldaja tugineb 2025. aasta majanduskavale, korteriühistu põhikirjale, korterile koostatud arvetele, teenuseosutajate arvetele ning kommunaalteenuste kulude jaotusarvutusele. Lõplikult palub avaldaja mõista O K välja 298,88 eurot ja menetluskulud 70 eurot.
4.O K vaidleb nõudele vastu osas, mis puudutab aega pärast 09.12.2025 kell 09.36.04. Tema hinnangul läksid sellest hetkest kinnisasjaga seotud kulud ja koormatised enampakkumise ostjale. Ta on valmis tasuma põhjendatud kulude proportsionaalse osa ajavahemiku 03.12.2025–09.12.2025 eest. Samuti tugineb ta korteriühistu 15.12.2025 tõendile ja 06.01.2026 tulemi jaotuskavale, mille kohaselt oli perioodi 09/2024–02.12.2025 võlg 990,74 eurot ning see summa jaotati korteriühistule müügitulemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Korteriomandist tulenev korteriühistu majandamiskulude nõue lahendatakse hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 alusel. Kohus kontrollib hagita menetluses avalduse seaduslikkust ja tõendatust ka omal algatusel (TsMS § 477 lg 5 ja lg 7).
7.Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 2 (5)

2-26-106971 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (vt TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

8.Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (RKTKm 14.11.2018, 2-12-24747, p 21; RKTKm 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 27.1). Korteriomanikud valitsevad kaasomandiosa ning teostavad korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu.
9.Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Välistatud ei ole ka teised erandid, kuid need peavad olema kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikud ja ei tohi ülemääraselt kahjustada ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sealjuures ei ole Riigikohus pidanud KrtS § 40 lg 2 mõttes lubatavaks haldustasu ja remondikulude jagamist korteriomanike vahel võrdselt (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753/34, p 13.1– 13.3).
10.Kui korteriühistu tugineb sellele, et tal on korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõue KrtS § 40 lg 1 järgi majanduskava alusel, tuleb esiteks välja selgitada, kas korteriomanike üldkoosolek on majanduskava kehtestanud ning pärast seda hinnata majandamiskulude arvutamise aluseid ja võimalikke põhikirjaga tehtud erisusi KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi majandamiskulude eest tasuda (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus on üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
10.1.Korteriühistu koostab KrtS § 41 lg 1 kohaselt majanduskava, kus märgitakse muu hulgas majandamiskulude jaotus ning selle kehtestab KrtS § 41 lg 3 järgi korteriomanike üldkoosolek. Iseenesest ei vabasta korteriomanikku majandamiskulude kandmisest see, kui korteriomanike üldkoosoleku otsus ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS § 40 lg 1 järgi KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11).
11.Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 58-59) kohaselt on korteri asukohaga XXX omanikuks K _F Usaldusühing alates 16.01.2026 kohtutäituri 29.12.2025 avalduse alusel. Korteri üldpind on 61,30 m2. Kohtutäituri vara enampakkumise akti (dtl 67-71) kohaselt müüdi korter täitemenetluse raames täiteasjas nr XXX. Enampakkumine toimus 02.12.2025– 09.12.2025 ning ostja pakkumine 31 000 eurot tunnistati parimaks 09.12.2025 kell 3 (5)

2-26-106971

09.36.04.Enampakkumisel tegi parima pakkumise summas 31 000 eurot K _F Usaldusühing. Korter kuulus O K .
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. TMS § 155 kohaselt läheb kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega ning pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud ja koormatised ning saab kogu kasu.
13.Üksnes kinnistusraamatu omanikukande kuupäevast ei saa järeldada, et O K peab kandma ka pärast 09.12.2025 kell 09.36.04 tekkinud kinnisasjaga seotud majandamiskulud. TMS § 155 reguleerib erinormina enampakkumise ostja ja senise omaniku vahelist kulude kandmist ajavahemikul pakkumise parimaks tunnistamisest kuni omandi kinnistusraamatusse kandmiseni. Kuna selle sätte järgi kannab ostja alates pakkumise parimaks tunnistamisest kõik kinnisasjaga seotud kulud ja koormatised, ei saa puudutatud isikut pidada pärast seda hetke vaidlusaluste majandamiskulude kandmiseks kohustatud isikuks üksnes põhjusel, et kinnistusraamatu omanikukanne tehti hiljem. Seetõttu ei ole avaldaja nõue põhjendatud ajavahemiku 10.12.2025–16.01.2026 eest. Kohus jätab selles osas nõude rahuldamata.
14.Korteriühistu 15.12.2025 tõendi (dtl 252) kohaselt hõlmas 990,74 euro suurune nõue perioodi kuni 02.12.2025 ning kohtutäituri 06.01.2026 tulemi jaotuskava kohaselt rahuldati see nõue korteri müügist saadud tulemist (247-248). Avaldaja ei ole esitanud arvestust, millest nähtuks, et 01.12.2025 ja 02.12.2025 eest arvestatud kulud ei sisaldunud juba selles nõudes. Seetõttu ei ole tõendatud, et avaldajal on samade päevade eest puudutatud isiku vastu jätkuvalt täitmata nõue.
15.Avaldaja on tõendanud, et korterile nr XX arvestatud detsembri 2025 majandamiskulud olid kokku 177,02 eurot. Haldus- ja hooldustasu ning remondifondi makse tulenevad 13.06.2025 üldkoosolekul (dtl 38-41) kinnitatud 2025. aasta majanduskavast (dtl 36-37). Majanduskavas on haldus- ja hooldustasu määraks 0,473 eurot/m2 kuus ning remondifondi makseks 0,500 eurot/m2 kuus. Korteriühistu kogupind on majanduskava kohaselt 2836,300 m2. Üldelektri, jäätmeveo ja kütte tegelikku kogukulu kinnitavad V E OÜ arved (dtl 224–225), R -S AS-i arved (dtl 226–227 ja 230–231) ning A Eesti AS-i arved (dtl 229 ja 233). Kulude korteriomanike vahel jaotamise alust kinnitavad korteriühistu esitatud jaotusarvutus (dtl 223) ning põhikirja p-d 4.2.e ja 4.2.f (dtl 50–51). Korteriühistu esitatud arvetest (dtl 128129) nähtub, et kulud arvestati korteri üldpindala järgi, mis on 61,30 m2.
16.Detsembris on 31 kalendripäeva. Ajavahemik 03.12.2025–09.12.2025 hõlmab seitset kalendripäeva. Kuivõrd majandamiskulud on arvestatud kuupõhiselt ning puudutatud isik on tunnustanud kohustust tasuda kulude proportsionaalne osa ajavahemiku 03.12.2025– 09.12.2025 eest, arvestab kohus selle perioodina seitse kalendripäeva. Selle perioodi proportsionaalne osa detsembri kuludest on 39,97 eurot (177,02 eurot : 31 päeva × 7 päeva, ümardatuna sendi täpsuseni). Avaldus tuleb selles ulatuses rahuldada.
17.Ülejäänud 258,91 euro osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Sellest 137,05 eurot moodustab detsembri 2025 nõude rahuldamata osa ning 121,86 eurot jaanuari 2026 nõue.
18.Avaldaja on 28.08.2026 sõnaselgelt loobunud 16,09 euro suurusest viivisenõudest ja jooksvast viivisest. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 477 lg 1 alusel menetluse nende nõuete osas. 4 (5)

2-26-106971

19.Kohtulahendis eraldi käsitlemata tõendid ei mõjuta kohtu järeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse. Mitme menetlusosalise korral võib kohus TsMS § 172 lg 1 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
21.Avaldus rahuldatakse 39,97 euro ulatuses 298,88 euro suurusest lõplikust põhinõudest. Avaldaja nõue jääb valdavas osas rahuldamata ning puudutatud isik tunnustas enne lahendi tegemist kohustust tasuda ajavahemiku 03.12.2025–09.12.2025 põhjendatud kulud. Neid asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.10.20262-24-7416/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja