lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1806/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1806/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1806/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.11.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

26.10.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1806

Haldusasi

R.P kaebus Tallinna Vangla vastu seoses pesumasina kasutamise võimaldamata jätmisega eraldatud lukustatud kambris ja avalikus osakonnas viibimise ajal

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – R.P Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada R.P kaebus.
2.Jätta R.P taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Tallinna

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.R.P suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Tallinna Vangla 30.04.2026 käskkirja nr 1-26/1-2/197 alusel alates 30.04.2026. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati Tallinna Vangla üksuse juhi 09.09.2026 käskkirjaga nr 1-26/1-2/381 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 15 jj, 34 jj).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 12.11.20263-26-2856/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.11.20263-26-2998/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.11.20263-26-1806/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.11.20263-26-3492/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.10.20263-26-2003/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
24.05.2026 esitas R.P Tallinna Vanglale pöördumise, milles palus võimaldada tal enne haiglasse väljasõitu kasutada pesumasinat, sest tema hinnangul ei olnud käsitsi pestes võimalik saavutada samaväärset tulemust (dtl 20).
3.02.06.2026 esitas R.P Tallinna Vanglale „vaideks“ pealkirjastatud pöördumise. Ta leidis, et pesumasina kasutamise võimaldamata jätmisega rikuti tema õigusi ning takistati riiete puhtuse ja hügieeni tagamist (dtl 19).
4.12.06.2026 vastas Tallinna Vangla mõlemale pöördumisele. Vangla käsitas 02.06.2026 pöördumist märgukirjana ning selgitas, et kaebajal ei ole eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu võimalik pesumasinat kasutada. Isiklikke esemeid saab pesta kambris pesukausi ja pesuvahendiga ning vormiriiete pesemise korraldab vangla (dtl 21).
5.16.06.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus R.P kaebus Tallinna Vangla vastu seoses pesu pesemise võimaldamisega (dtl 1). Kaebaja palub kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal eraldatud lukustatud kambris ja ka avalikus osakonnas viibimise ajal kasutada isiklike riideesemete pesemiseks pesumasinat.
6.17.06.2026 selgitas Tallinna Vangla vastuseks 16.06.2026 kohtunõudele, et kaebaja viibis vaidlusalusel ajal eraldatud lukustatud kambris ning tema liikumisvõimalused olid täiendavate julgeolekuabinõude tõttu piiratud. Tulenevalt kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõudest ja kinnipidamistingimustest puudus tal võimalus kasutada pesumasinat. Samas oli talle tagatud võimalus pesta isiklikke esemeid kambris pesukausi ja pesuvahendi abil ning kasutada vangla poolt korraldatud vormiriiete pesemist (dtl 21).
7.16.10.2026 vastuses 14.10.2026 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 30.04.–09.09.2026 ning talle kohaldus neljanda üksuse üldine pesuvahetuse graafik: vanglariideid koguti pesemiseks paarisnädalate reedeti ja tagastati järgneva paaritu nädala neljapäeval. Riiete pesemiseks andmise ja tagastamise korraldas üksuse ametnik. Kodukorra p-de 11.2.3 ja 11.2.4 kohaselt on vangla väljastatud riietuse pesemine tasuta ning korraga võib pesemiseks anda kuni 50% väljastatud vanglariietusest. Vangla käsitas pesuvahetuse graafikut töökorraldusliku dokumendina, mitte kinnipeetava õigusi piirava haldusaktina. Põhjendatud hügieenivajaduse korral oli võimalik korraldada ka graafikuväline pesemine, pöördudes ametniku poole suuliselt või kirjalikult. Vajadust hinnati juhtumipõhiselt, arvestades riiete määrdumist ja selle põhjust, puhaste vormiriiete hulka ning hügieenivajadust; automaatset õigust nõuda iga määrdumise korral viivitamatut pesemist ei olnud. Kontaktisiku selgituse kohaselt ei teatanud kaebaja eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal ametnikule vormiriiete pesemise vajadusest ega esitanud selle kohta kirjalikku või VaPo kaudu pöördumist (dtl 38).

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 2). Kaebaja pöördumised ja nendele vastamine
9.Esmalt märgib kohus, et kaebaja 02.06.2026 pöördumine vanglale on selgelt pealkirjastatud vaidena ja vastab sellele ka sisult (HMS § 72 lg 1), kuna sellest nähtub selge kaebaja tahteavaldus vaidlustamaks seda, et kaebajale ei ole peale taotluse esitamist kambris viibimise ajal jätkuvalt võimaldatud pesumasinaga pesemise võimalust. 12.06.2026 vastust saab seega pidada vaide rahuldamata jätmiseks osas, milles kaebaja vaidlustab kambris viibimise ajal pesumasina kasutamise võimaldamisest keeldumise, ning selles osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud (VangS § 11 lg 5). Kohustamisnõue võimaldamiseks

avalikus

osakonnas

viibimise

ajal

pesumasina

kasutamise

10.Kaebaja taotleb kohtult pesumasinaga pesu pesemise võimaldamist nii kambrirežiimil kui ka avalikus osakonnas. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja taotlustest selgelt, et taotlus ja vaie on esitatud selleks, et taotleda pesumasina kasutamise võimaldamist kambrirežiimil viibides (dtl 19-20). Vangla on vaide ka selles ulatuses lahendanud, keeldudes pesumasina kasutamise võimaldamisest, kuna kaebaja viibis lukustatud kambris, mitte pikemaajaliselt, sh avalikus osakonnas viibides (dtl 18). Kaebaja ei ole esitanud vanglale avalikus osakonnas

viibimise ajal ega sellega seoses taotlust, milles vangla oleks keeldunud pesumasina kasutamise võimaldamisest(dtl 22). Seega on kaebajal kohustamisnõudes avalikus osakonnas viibimise ajal pesumasina kasutamise võimaldamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 5) ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohustamisnõue kambris viibimise ajal pesumasina kasutamise võimaldamiseks ja õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

11.Kaebaja palub kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kasutada isiklike riideesemete pesemiseks pesumasinat. Kaebaja suhtes on julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud 09.09.2026 (dtl 34). Seega ei ole kohustamisnõue muutunud asjaoludest tulenevalt enam asjakohane, kuna kaebaja ei viibi lukustatud kambris ja kaebaja suhtes ei kohaldu vastavad piirangud (HKMS § 121 lg 2 p 1).
12.Kaebajal võib aga olla õigustatud huvi pesumasina kasutamise võimaldamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 5). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Nõue on kaebeõiguse vaates kohtu hinnangul lubatav, kuivõrd hilisem kohustamiskaebus ei pruugi kambris viibimise eeldatavat ajalist piirangut arvestades olla efektiivne õiguskaitsevahend, kuna kohtusse pöördumise ajaks võib kaebaja olla kambrist vabanenud. Ühtlasi võib õigusvastasuse tuvastamine olla oluline kaebaja õiguse tagamise vaates tulevikus.
13.Kaebus tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 01.11.2018, 3-18-763/15, p 9; RKHKm 14.12.2021, 3-21-980/24, p 11).
14.Kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike.
14.1.Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest (VangS § 50 lg 1). Üldjuhul kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest või selle alusel antud määrusest ei tulene teisiti (VangS § 46 lg 1). Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse (vangla sisekorraeeskiri (VSKE) § 83 lg 7). Kartserikaristuse kandmise ajal kannab kinnipeetav kartseri riietust (VSKE § 88). Kinnipeetaval on võimalik kasutada pesumajateenust (Tallinna Vangla kodukorra punkt 11.2.6 ja 11.2.2.7). Kinnipeetavatele on tagastud osakondades pesumasinate kasutamine (Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri, vastustaja seisukoht dtl 21), kuid pesumasinate kasutamise korda kehtestatud ei ole.
14.2.Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse Rec(2006)2-rev punkti 19.5 kohaselt kinnipeetavad peavad hoolitsema enda, oma riietuse ja magamisruumi puhtuse eest. Sama soovituse punkti 19.16 vangla peab tagama selleks vajalikud vahendid, sealhulgas hügieeni- ja puhastusvahendid. Soovituse 20.3 kohaselt riided peavad olema heas korras ning vajaduse korral tuleb need välja vahetada. Soovituse p 21 kohaselt voodipesu tuleb hoida korras ning vahetada piisavalt sageli, et tagada selle puhtus. Kinnipeetaval peab olema tegelik võimalus hoolitseda oma hügieeni ja riiete puhtuse eest (VangS § 50), kuid vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetava isiku subjektiivset õigust kasutada kambris viibimise ajal vanglas pesumasinat (vrd ka RKHKo 26.05.2008 nr 3-3-1-20-08, p 23). Seega puudub

kaebajal õiguslik alus nõuda kambris viibimise ajal pesumasina kasutamise võimalust ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

15.Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega.
15.1.Riiete pesemise võimalused peavad olema tegelikult piisavad ning nende korraldust tuleb hinnata inimväärikuse põhimõttest lähtudes (VangS § 41). Seega ei saa hügieeni tagamisega seotud kaebust pidada üldjuhul väheintensiivseks.
15.2.Vangla selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et pesuvahetuse graafik on vanglateenistuse haldusosakonna töökorralduslik dokument, millega määrati eri üksustes kindlaks vanglariiete pesemiseks kogumise ja puhaste riiete tagastamise päevad. Tegemist ei ole kinnipeetava õigusi piirava haldusaktiga, vaid kodukorra punktis 11.2.3 sätestatud vangla kohustuse täitmise praktilise korraldusega. VangS § 46 lõigetest 1 ja 3 ning VSKE § 83 lõigetest 1 ja 4 tuleneb vangla riietuse kandmise ja selle täpsema korraldamise õiguslik raamistik.
15.3.Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.2.3 kohaselt on vangla väljastatud riietuse pesemine ja parandamine tasuta. Kodukorra punkti 11.2.4 kohaselt võib korraga pesemiseks anda kuni 50% väljastatud vanglariietusest, mistõttu jääb kinnipeetavale pesemise ajaks kasutusse ülejäänud vormiriietus. Nende sätete kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavatel taotleda riiete pesemist ka graafikuväliselt, et tagada VangS §-st 50 tuleneva hügieeni eest hoolitsemise kohustuse täitmine. Kontaktisiku selgituse kohaselt ei teatanud kaebaja eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal üksuse ametnikule vormiriiete pesemise vajadusest ega esitanud selle kohta kirjalikku või VaPo kaudu pöördumist (dtl 37). Kaebaja on selgesõnaliselt taotlenud pesu pesemise võimalust just pesumasinaga, mis võimaldab isikul kambrist välja liikuda, mitte muul viisil.
15.4.Kokkuvõttes tuleb praegusel juhul riive intensiivsuse hindamisel arvesse võtta, et kaebajale oli tagatud võimalus anda pesu pesemiseks graafiku alusel, taotleda pesu pesemist graafikuväliselt ning pesta pesu kambris. Seega oli kaebajal olemas võimalus hoolitseda oma hügieeni ja riiete puhtuse eest. Seega ei mõjuta pesumasina kasutamise võimaldamata jätmine kuigi intensiivselt kaebaja võimalust hoolitseda oma hügieeni ja riiete puhtuse eest. Selgitused kaebuse tagastamise kohta
16.Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole olnud kohtu menetluses. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama küsimusega uuesti kohtu poole (HKMS § 43 lõige 2).
17.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium