lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-18855/12

Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-18855/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-18855

Tsiviilasi

R.Ti avaldus määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.09.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.Ti määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja R.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

alaealisele

G.S-ile

eestkostja

Puudutatud isik (laps) G.S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.09.2026 määrus ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada R.Ti määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 372 lg 5). Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 19.11.20262-25-10793/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.11.20262-26-23818/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.11.20262-26-17101/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.11.20262-26-17607/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.11.20262-26-3062/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.11.20262-26-10528/33
R.T (avaldaja) esitas 02.09.2026 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata alaealisele lapsele G.S-ile (laps, puudutatud isik) eestkostja. Avalduse kohaselt on lapsele eestkostja määramine vajalik, kuna tema vanemad viibivad Ukrainas ega saa Eestis last igapäevaselt hooldada ega esindada. Kuigi vanemad on andnud avaldajale notariaalselt kinnitatud nõusolekud ja volitused, eeldavad hariduse, tervishoiu, dokumentide, kohaliku omavalitsuse, sotsiaalteenuste ja kindlustusega seotud toimingud lapse seadusliku esindaja staatust. Laps elab ja õpib Eestis (õpingute ajal ühiselamus), mistõttu on tarvis kohapeal viibivat täisealist, kes tagab tema õiguste ja huvide kaitse. Avaldaja korraldab lapse igapäevaseid toiminguid ja suhtlust asutustega, elab temaga samal registreeritud aadressil ning on lapsele pikaajaline usaldusisik (treener), mistõttu peab ta eestkostja määramist vältimatuks. Avaldaja palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset ning määrata puudutatud isiku ajutiseks eestkostjaks avaldaja.
2.Maakohus jättis 07.09.2026 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest.
3.1.Esmalt märkis maakohus, et kuna avaldaja ei ole tasunud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-s 7 ettenähtud ulatuses riigilõivu (s.o 10 eurot), esineb TsMS § 371 lg 1 p-s 10 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
3.2.Lisaks leidis maakohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna avaldusega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg-le 1 ning tõi välja, et avalduse ja selle lisade kohaselt on andnud lapse mõlemad vanemad avaldajale lapse huvide eest seismiseks ja lapse osas vajalike asjaajamiste läbiviimiseks ulatuslike õigustega notariaalsed volitused. Avaldusest ei nähtu, millised asjaajamised oleksid olnud avaldajal takistatud volituste olemasolust sõltumata. Avaldusest nähtub, et lapsel on Eestis registreeritud elukoht, laps omandab Eestis haridust, elab kooli ühiselamus ning on Eestis elanud ligikaudu pool aastat. Pole esitatud asjaolusid ja põhistusi, millest nähtuks, et lapse huvid oleksid ohustatud. Eestkostja määramiseks ei anna alust asjaolu, et lapse vanemad viibivad eemal, kuid on korraldanud lapse hoolduseks ja lapsega seotud küsimuste otsustamiseks vajaminevad volitused.
3.3.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse ja lahendada avaldus sisuliselt.
4.1.Avaldaja on praeguseks riigilõivu 10 eurot tasunud.
4.2.Maakohus võttis aluseks PKS § 171, kuid taotletud õiguskaitse hõlmab ka ajutise eestkoste kohaldamist. Avalduse eesmärk ei ole olnud üksnes lõpliku eestkoste määramine olukorras, kus vanemad oleksid lõplikult kaotanud esindusõiguse. Käesolevas asjas tuleb hinnata ka alaealise tegelikku olukorda Eestis ning vajadust tagada talle Eestis viibiva täisealise isiku kaudu tegelik ja järjepidev õiguste ning huvide kaitse. TsMS § 555 võimaldab kohtul rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ning viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele. Avaldaja palub hinnata avaldust ka TsMS § 555 alusel ning mitte piirduda üksnes järeldusega, et vanemad on andnud avaldajale volikirjad.
4.3.Eesti kohtud on Ukraina sõjaga seotud olukorras korduvalt hinnanud lapse tegelikku elu Eestis, vanemate viibimist Ukrainas, lapse vajadust hoolduse ja esindamise järele ning isiku sobivust lapse ajutiseks eestkostjaks. Kohtud on leidnud, et Ukraina sõda oli käsitatav edasilükkamatu olukorrana Eesti ja Ukraina vahelise õigusabilepingu artikli 30 lg 4 tähenduses, mille ajal ei ole vanematel võimalik lapse elu korraldada ega tema eest hoolitseda. Sh on see nii olnud avaldajat puudutavates tsiviilasjades nr 2-23-17099, 2-23-17101, 2-244285, 2-25-5432, kus avaldaja on määratud alaealiste laste eestkostjaks.
4.4.Notariaalsed volikirjad ei ole samastatavad eestkostja seadusest tuleneva staatusega PKS § 179 alusel. Küsimus ei seisne selles, kas avaldaja saab teha volikirja alusel mingi konkreetse toimingu, vaid selles, kas lapsel on vaja Eestis selgelt määratletud seaduslikku esindajat, kes vastutab tema õiguste ja huvide kaitse eest ning kelle staatus on kolmandatele isikutele ja asutustele üheselt määratletud. Vanemate antud volikirjad ei välista iseenesest ajutise eestkoste vajadust. Vastupidi, need kinnitavad vanemate nõusolekut ja usaldust avaldaja suhtes ning toetavad tema sobivust võimaliku eestkostjana.
4.5.Laps viibib alates 15.03.2026 Eestis ning tal on Eestis ajutise kaitse staatus. Ta omandab Eestis haridust ning õpingute ajal elab XXX kooli ühiselamus. Tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama, mis avaldajal. Avaldaja on tundnud last alates tema lapsepõlvest ning olnud tema treener Ukrainas. Tegemist on pikaajalise usaldussuhtega. Avaldaja töötab YYY koolis treenerina ning tal on varasem kogemus Ukrainast pärit alaealise eestkostjana.
4.6.Maakohus järeldas, et lapse huvid ei ole ohustatud, kuid tegi seda enne asja sisulist hindamist. Maakohtul tuleks hinnata lapse tegelikku elu, turvalisust, heaolu, Eestis kujunenud elukorraldust ja vajadust Eestis seadusliku esindaja järele. Kui maakohus leiab, et avalduses on mõni puudus või asjaolu ei ole piisavalt põhistatud, tuleks anda võimalus puudus kõrvaldada ja vajaduse korral tõendid esitada, mitte lõpetada asja menetlusse võtmisest keeldumisega. Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

lg

alusel

vastu

avaldaja

poolt

8.Maakohus leidis põhjendamatult, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna volikirja olemasolu tõttu puuduvad alused PKS § 171 lg 1 alusel lapsele eestkoste seadmiseks. PKS § 171 alusel eestkoste määramise üheks eelduseks on see, et alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole lapse suhtes esindusõigust. See võib tähendada mh seda, et mõlema vanema hooldusõigus on peatatud (vt ka TsMS III komm (2018), § 555, p 3.2, alapunkt c). Avalduse kohaselt on puudutatud isik Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse seoses Ukraina sõjaga ning tema vanemad jäid Ukrainasse. Seega elab puudutatud isik hetkel Eestis ilma hooldusõiguslike vanemateta. Kohtupraktikas on leitud, et sõda Ukrainas on käsitatav edasilükkamatu juhtumina Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikkel 30 p 4 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan edasilükkamatutel juhtumitel ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Vajalike abinõudena saab Eesti kohus rakendada nii ajutise eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555 järgi kui ka vajalikel juhtudel ka eestkostja määramist vastavalt TsMS §-dele 526 ja 554 ja vanema hooldusõiguse peatamist PKS § 140 lg 1 alusel (vt nt TlnRnKm 15.07.2025, 2-247697, p-d 26-28). PKS § 140 lg 1 alusel saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 14). Seega kui Ukrainasse jäänud vanemad ei viibi lapse juures ning on sõjategevuse ja eemalviibimise tõttu pikema aja vältel faktiliselt takistatud teostamast lapse igapäevast isiku- ja varahooldust, võib tekkida alus vanemate hooldusõiguse peatamiseks kestva võimetuse tõttu PKS § 140 lg 1 alusel. Hooldusõiguse peatamise tagajärjel ei ole lapsel seaduslikku esindajat, mis omakorda loob eelduse ja kohustuse määrata lapsele PKS § 171 lg 1 alusel eestkostja (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2). Ringkonnakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saa võtta ühest seisukohta selle osas, kas vanemate poolt avaldajale väljastatud volikiri välistab PKS § 171 alusel alaealisele lapsele eestkoste seadmise ning kas volituse andmisega on lapse huvid kaitstud. Olenemata volikirja olemasolust võivad lapse huvid jääda seadusliku esindaja puudumise tõttu Eestis kaitseta. Seega tuleb välja selgitada, kas ja millises ulatuses on alaealise lapse huvid vanemate poolt väljastatud volikirja alusel kaitstud ning kas ja millises ulatuses võib olla põhjendatud eelpool viidatud vajalike abinõude rakendamine (ajutise eestkostja määramine TsMS § 555 järgi, eestkostja määramine PKS § 171 alusel vastavalt TsMS §-dele 526 ja 554 ja vanema hooldusõiguse peatamine PKS § 140 lg 1 alusel). Seda saab teha asja sisulise lahendamise käigus.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna avaldaja ei olnud tasunud avalduselt RLS § 59 lg-s 7 ettenähtud määras riigilõivu. Tegemist on TsMS § 3401 lg 1 mõistes kõrvaldatava puudusega. Avaldaja on määruskaebuses viidanud, et on riigilõivu 10 eurot nüüdseks tasunud ning maakohus saab seda avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel kontrollida.
11.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium