pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Ühemehetöö OÜ (registrikood 16434686; asukoht XXX , 79743 XXX), seaduslikud esindajad Z.T ja W.N; ajutine pankrotihaldur Z.X (isikukood XXX, Advokaadibüroo Z.X & Partnerid OÜ; telefon 606 9600; epost XXX ).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Ühemehetöö OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Ühemehetöö OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada Z.X Ühemehetöö OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Ühemehetöö OÜ kustutamist äriregistrist.
4.Määrata Ühemehetöö OÜ dokumentide hoidjaks Z.T (ik XXX, e-post XXX).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Z.X-i tasuks 1385,89 eurot (sh käibemaks).
6.1.Anda Ühemehetöö OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasu 867,90 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 208,30 euro, kokku 1076,20 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt.
6.2.Ajutise halduri tasu 249,75 eurot, millele lisandub käibemaks 59,94 eurot, kokku 309,69 eurot, mõista välja võlgnikult.
6.3.Ajutise halduri tasu kanda Advokaadibüroo Z.X & Partnerid OÜ-le (registrikood 10332163, KMKR EE100352496, arvelduskonto nr EE712200221010448583 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.Ühemehetöö OÜ esitas 14.07.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus edastas 27.07.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus jättis 06.08.2026 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja kõrvaldas puudused 07.08.2026. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud ning ettevõttel puudub sissetulek. Ettevõttel ei ole võimalik teenida tulu, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Äriühing ei ole võimeline täitma oma sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Ettevõttel puuduvad rahalised vahendid ning vara, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti puudub reaalne võimalus ettevõtte maksevõime taastamiseks. Maksejõuetus tekkis detsembris 2025 ja juunis 2026 sai selgeks, et maksejõuetus on püsiv. Selgituse kohaselt on ettevõtte ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja olnud pikaajaliselt raske haiguse tõttu töövõimetu. Terviseseisund on oluliselt piiranud ettevõtte igapäevast juhtimist ja majandustegevust. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi 20 000,26 eurot ja vara puudub.
2.Kohus nimetas 12.08.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Z.X-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Aruande kohaselt on võlgnikul tuvastatud vara konservatiivne väärtus ligikaudu 250-400 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate raamatupidamisandmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 22 865,76 eurot. Aruande kohaselt on võlgnik asutatud 03.02.2022 ning tema põhitegevusala on olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba esimese majandusaasta lõpus ning puudujääk süvenes järgnevatel majandusaastatel. 2025/2026 majandusaastal teenis võlgnik 13 568 eurot kasumit, kuid 31.01.2026 seisuga jäi omakapital 3370 euro ulatuses negatiivseks. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud alates 2025. aasta detsembrist ning alates 01.02.2026 ei kajastu raamatupidamises müügitulu. Töötajaid ei ole. Ettevõtte tegevus sõltus olulisel määral juhatuse liikme Z.T isiklikust tööpanusest ning juhatuse liikmete rahalisest toest. Juhatuse selgituste kohaselt tasuti varasemaid maksuvõlgu ja muid jooksvaid kohustusi kuni 2026. aasta juunini ka juhatuse liikmete isiklike vahendite arvelt. Juhatus ei ole esitanud tegevuse taastamise kava, uut finantseerimisallikat ega teavet tegevuse taastamist võimaldavate tellimuste kohta. Tulenevalt eeltoodust ei näe ajutine pankrotihaldur võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2025. aasta detsembris. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte pikaajaline
nõrk kapitaliseeritus ja kahjumlikkus, madal hinnastamine, tegevuse sõltuvus juhatuse liikme isiklikust töövõimest ning majandustegevuse seiskumine, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. 2026. aastal lisandunud tööjõu- ja maksukohustused süvendasid juba tekkinud maksejõuetust. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu ajutine haldur esitatud materjalide põhjal ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur ei ole seni tuvastanud konkreetset tehingut, mille suhtes saaks piisava kindlusega esitada tagasivõitmise nõude. Seotud isikutega tehtud vastastikuste maksete ja omaniku laenukohustuse vähenemise majanduslik alus vajab vajaduse korral täiendavat kontrollimist. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses, vara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 3519,12 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 14.09.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas 14.09.2026 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 28.10.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul vara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 06.10.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 28.10.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.
Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
11.Ajutine haldur esitas 11.09.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2838 eurot, millele lisandub käibemaks 681,12 eurot, kokku 3519,12 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi (tunnitasu 189,20 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri täidetud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 189,20 eurot. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetluses, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Aruandest nähtuvalt on võlgnik olnud ajutisele haldurile kättesaadav ning teinud koostööd. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 189,20 euro suurune tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 135 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.
13.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna võlgnikul on vara hinnangulise väärtusega 250–400 eurot, kuid sellest ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks katmiseks, leiab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kohus on määranud tunnitasuks 135 eurot, mitte 66 eurot). Võlgniku vara väärtuseks on tuvastatud 250-400 eurot. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 1,85 tundi mõista välja võlgnikult tunnihinnaga 135 eurot, s.o 249,75 eurot ja 13,15 tundi (15 – 1,85) hüvitada riigi vahenditest (867,90 eurot) (13,15 × 66), s.o kokku 1117,65 eurot. Summadele lisandub käibemaks 24%, kokku 1385,89 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.