lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-7416/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-7416/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2868
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7416

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3586,86 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hagi, millega B2 Impact OÜ palus mõista X-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja ESTO AS ja X-i vahel 08.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr #9622954726 tulenev põhivõlgnevus 2784 eurot, intress 408,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 48,48 eurot ja viivis põhinõudelt (2784 eurot) alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, või alternatiivselt mõista välja krediidilepingust nr #9622954726 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 22.12.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, annab kohus menetlusosalistele loa käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 18.11.20262-26-369/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.11.20262-26-18881/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.11.20262-26-5090/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.11.20262-25-5788/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 17.11.20262-25-937/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-122414/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1.Hageja esitas kostja vastu 14.05.2025 hagi ja 22.12.2025 alternatiivse nõude. Menetluses on järgmised nõuded:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 08.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr #9622954726 tulenev põhivõlgnevus 2784 eurot, intress 408,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 48,48 eurot ja viivis põhinõudelt (2784 eurot) alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.3.Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 08.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr #9622954726 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 22.12.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja sõlmis 08.12.2021 ESTO AS-ga (krediidiandja) krediidilepingu nr #9622954726, mille järgi sai kostja kasutusse krediidiliini 4000 eurot intressiga 38,9%. Laenu krediidi kulukuse määr oli 55,67%, kogukulu 9249,76 eurot. Esialgse lepingu krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 38,9% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 124 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul. Muudetud lepinguga lisa 1 alusel muutusid intress, krediidikulukuse määr ja kogukulu. Krediidikonto lepingu järgi saab laenusumma tagastamisel summad uuesti kasutusele võtta. Perioodil 03.03.2022 kuni 108,03,2025 kandis krediidiandja kostja pangakontole EE722200221062405451 kokku 4420 eurot, krediidiandja arvestas maha väljavõtutasu 0,45 eurot, kuid arvestab, et kostja sai kokku 4420 eurot.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Krediidi taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.esto.ee. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Taotluse esitamisel teatas kostja, et ta on erasektori töötaja (Private sector worker) ning kostjal on regulaarne sissetulek. Kostja esitas andmed „Employer:Bolt“, occupation catecory: entrepreneur“. Krediiditaotluse märkis kostja oma sissetulekuks 1300 eurot, millest krediidiandja ka lähtus. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 0, kuid krediidiandja kohaldas 100 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot, krediidiandja kohaldas üldmäära 215,30 eurot, kokku krediidiandja kohaldas kohustuseks kokku 315,30 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
2.3.Vastavalt lepingu punktile II Põhitingimused klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 18.03.2024 seisuga: arve kuupäev: 01.12.2024 summas 304,83 eurot, arve kuupäev: 01.01.2025 summas 455,14 eurot, arve kuupäev: 01.02.2025 summas 579,21 eurot, arve kuupäev: 01.03.2025 summas 580,48 eurot. Krediidiandja saatis 04.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 18.03.2025. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale e-posti aadressile xxx lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.03.2025.
2.4.30.03.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.
2.5.Kostja sai krediidiandjalt 4420 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3723,78 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 1636 eurot, intresside katteks 2037,43 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 19,90 eurot, meeldetuletustasude katteks 30 eurot ja kaarditehingutasu katteks 0,45 eurot. Arvutus 4420 (saadud laenust) - 1636 (tagasimaksed põhiosa katteks) =2784 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 2784 eurot. Perioodil 01.11.2024 (viimasest intressi laekumisest) kuni 18.03.2025 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest 408,96 eurot (=180,50+228,46) intressi 408,96 eurot. Viivist nõuab hageja alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 19.03.2024 kuni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (xxx). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 01.04.2025 nõudekiri (25 eurot), 08.04.2025 kiri (5 eurot), 28.04.2025 kiri (5 eurot) - kokku 35 eurot.
3.Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest nõudest. Kostja sai laenuks summa 4405,43 eurot. Krediidiandja ütles laenulepingu üles 17.03.2025. 08.03.2025 seisuga kogunes seadusejärgset intressi summas 365,05 eurot ning tagasimaksete uuesti määramisel 17.03.2025 seisuga pidi kostja tasuma põhiosa 2863,38. Kokku pidi seisuga 17.03.2025 kostja tasuma 3228,43 eurot (=2863,038+365,05). Kostja tegi tagasimakseid seisuga 17.03.2025 kokku 3723,78 eurot. Seega uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt 17.03.2025 seisuga ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme osamaksega. Hageja jagas vastavalt kohtunõudele põhiosa summa 4405,43 eurot 60 kuuga ja sai igakuiseks põhiosa makseks 73,42 eurot. sh viimane osamakse 73,65 eurot. Alates 18.03.2028 kuni 31.12.2025 kogunes seadusejärgne intress kokku summas 87,67 eurot, mida jaotas hageja võrdselt sellele perioodile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on menetlusse võtmise määrused Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud

lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 16.12.2025 ja 23.12.2025 kirjadega ning 09.07.2026 määruses. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

5.Kas laenuleping kehtis ja kas laen on välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
5.2.Hageja on kohtule tõendina esitatud nõude aluseks oleva laenulepingu (dtl 11), mille kostja on digiallkirjastanud 08.12.2021. Digiallkirja konteineris sisaldusid teenusetingimused, hinnakiri, krediidileping ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Eeltoodust nähtub, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ja leping sisaldas § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Vaatamata sellele, et kohus palus hagejal esile tuua, kas krediidiandja esitas kostjale lepingudokumendid ka püsival andmekandjal, hageja seda ei teinud. Hageja on esitanud ka maksekorraldused (dtl 24-35), millest nähtub, et krediidiandja on kostjale üle kandnud 03.03.2022 358,53 eurot, 04.03.2022 96,90 eurot, 28.02.2023 300 eurot, 06.03.2023 150 eurot, 05.04.2023 1500 eurot ja 05.05.2023 2000 eurot, kokku 4405,43 eurot. Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra minuraha.ee kalkulaatoriga, mis ei anna täpset tulemust. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tagasimaksete andmeid (kuupäevad ja summad), mis olid aluseks algse krediidi kulukuse määra arvestamisel, ei olnud kohtul võimalik krediidi kulukuse määra täpselt kontrollida. Minuraha.ee kalkulaatori andmetel jäi laenu krediidi kulukuse määr (56,03%) napilt lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (mis oli 56,04%) piiresse.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis
2.2.toodud väited. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostja sissetulekut, finantskohustusi ega majandamiskulusid kontrollinud. Hageja ei ole esile toonud, et oleks teinud päringu mõnda registrisse kostja sissetuleku kohta ega kogunud kostja konto väljavõtet. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist mingil viisil tõendanud. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et krediidiandja rikkus raskelt vastutustundliku laenamise kohustust.
7.Hageja nõuded
7.1.Kohus tegi hagejale tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Säte näeb ette, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 muudab tühiseks lepingu intressimäära ning muude tasude kokkulepped, ent ei muuda lepingut tervikuna tühiseks, sh ei muuda muid lepingu sätteid. Seega tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määrata lepingus toodud tingimuste kohaselt ent seadusjärgse intressimäära alusel.

Laenulepingu tingimuste kohaselt oli igakuine minimaalne kasutusse võetud krediidi tagasimakse 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lisaks tuli tasuda igakuiselt intressi. Lepingu kohaselt oli kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv 60.

7.2.Eeltoodust tulenevalt selgitas kohus hagejale, et a) tagasimaksed tuleb uuesti määrata 4405,43 eurole ehk summale, mis krediidiandja tegelikult kostja kasutusse andis; b) tagasimaksed tuleb uuesti määrata vastavalt lepingu tingimustele, üksnes intressimäär asendub seadusjärgse muutuva intressimääraga. Lepingu järgi tuli krediit tagastada 60 maksega arvestades krediidi viimasest kasutusse võtmisest, tasudes kuus minimaalselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. c) kui raha anti kasutusse korduvalt, tuleb tagasimaksete uuesti määramisel peale igakordset raha kasutusse andmist määrata tagasimaksed uuesti arvestusega, et laenujääk tagastatakse 60 maksega. d) seejärel tuleb kostja poolt tasutu arvesta uuesti määratud maksete katteks ning tuua välja, kas kostja oleks ka ümberarvestuse korral olnud lepingu üles ütlemise ajal (19.03.2025) võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse uuesti määratud tagasimaksega. Kui ei, siis lepingu üles ütlemine on toimetu ja leping kehtib. Sellisel juhul on hagejal võimalik esitada nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate uuesti määratud maksete välja mõistmiseks kooskõlas TsMS § 369.
7.3.Hageja avaldas (dtl 97), et ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks tagasimaksete ümbermääramisel rekonstrueerida krediidikonto lepingu algne mehhanism või hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust hüpoteetilise ümberarvestuse alusel. Hageja on seisukohal, et ei ole sätestatud kohustust taastada lepingu algset mehhanismi, koostada iga osamakse lõikes 60-kuulist graafikut. Ülesütlemine põhines tegelikul rikkumisel ja kehtiva lepingu tingimustel. VÕS§ 4034 lg 7 rakendamine ei muuda tagasiulatuvalt rikkumise iseloomu ega kõrvalda ülesütlemise õigust. Muuhulgas hüpoteetiline analüüs, kas ümberarvestuse korral oleks kostja olnud kolme järjestikuse maksega võlgu, ei ole seadusjärgne ega vajalik. Hageja selgitab, et esitatud ümberarvestuses luges kõik kostja maksed põhiosa katteks, arvestas ainult seadusjärgset intressi, välistas lepingu intressi ja muud tasud. Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl 86) on hageja arvestanud 08.12.2021 laenuks antud summaks 4405,43 eurot, jaganud selle 60 põhiosamakseks ning määranud alates 08.01.2022 põhiosamaksed 73,42 eurot kuus. Põhiosamakse võrra on hageja vähendanud igakuist laenujääki, millelt on arvestanud intressi. Selline arvestus toob aga kaasa olukorra, kus tagantjärele loetakse, nagu kostja kasutusse oleks olnud antud suurem laen kui tegelikult. Kostja kasutusse ei olnud 08.12.2022 seisuga antud 4405,43 eurot, seega ei saa ka selliselt summalt intressi arvestada. Kostja sai laenu kasutusse järgmiselt: 03.03.2022 358,53 eurot, 04.03.2022 96,90 eurot, 28.02.2023 300 eurot, 06.03.2023 150 eurot, 05.04.2023 1500 eurot ja 05.05.2023 2000 eurot. Seadusjärgse intressimäära alusel intressi arvestamiseks tulnuks, nagu kohus selgitas, tagasimaksed uuesti määrata iga raha juurde laenamise järgselt, arvestades sel hetkel kasutuses olnud laenujääki ja juurde saadud laenusummat.
7.4.Ka kostja poolt tasutu tuleks uuesti määratud tagasimaksete katteks arvestada lähtudes lepingutingimustest tagasimaksete tegemise tegelike kuupäevade järgi. Kui kostja poolt makse tegemise kuupäeval kostja tasus tegelikult rohkem, kui uuesti määratud makse, tuleb hagejal selgitada, mille katteks ja miks ta arvestas ülejäänu. St kas enammaksu tuli tasumise kuupäeval lepingutingimuste kohaselt arvestada põhivõla katteks ja kas seeläbi väheneks laenujääk, millelt intressi arvestada. Sellisel juhul tuleb tagasimaksete uuesti määramisel järgmised 60 tagasimakset ümber arvestada ka peale igat nõutust suuremat tagasimakset. Hagejal tuleb endal esile tuua, milline oli lepinguline kokkulepe enammaksete osas.
7.5.Mis puudutab lepingu üles ütlemise kehtivuse hindamist nõude ümberarvestuse korral, siis selliselt, nagu kohus seda hagejale selgitas, on ka ringkonnakohus kinnitanud oma praktikas (vt nt TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-10680/24).
7.6.Hageja ei soovinud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tagasimakseid muul moel määrata, mistõttu võttis kohus 24.08.2026. a määrusega menetlusse hageja alternatiivse nõude selliselt, nagu hageja selle 22.12.2025 esitas.
7.7.Kostja võttis viimati krediiti kasutusse 05.05.2023 ning pidi kogu kasutusse võetud krediidi tagastama 60 igakuise maksega. Igakuise makse tasumise kuupäev oli 15. kuupäev. Seega pidi kostja kasutuses olnud krediidi tagasi maksma 15.05.2023 – 15.04.2028. Kasutusse võetud krediidi tagastamise lõpptähtaeg ei ole seega möödunud ning kogu kasutusse antud laenu tagastamise nõue ei ole seega sissenõutavaks muutnud. Hageja ei määranud tagasimakseid uuesti sellisel viisil, mida kohus saaks aluseks võtta hagi osalisele rahuldamisele. Hageja muutis tagasimaksete uuesti määramisel ühepoolselt lepingutingimusi ega toonud esile, et tal selleks õigus oleks. Seega ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja nõude aluseks oleva lepingu tingimustele. Seetõttu ei saa kohus ka tuvastada, millises ulatuses oleks põhivõlg ja seadusjärgse määra alusel arvestatud intressid kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
8.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
8.1.Hageja on hagis välja toonud, et tema menetluskulud olid 455 eurot riigilõiv. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses midagi esitanud, sh ei ole esitanud, et tal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.11.20262-24-18163/39Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-22393/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja