lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-117351/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-117351/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamineVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Kohtuotsuse avalikult 24. oktoober 2024 Tartu teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-24-117351

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED

väljamõistmiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

hagi

A.C

vastu

võlgnevuse

nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX) Kostja: A.C (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, e-postxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi A.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A.C-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlg 40 eurot ja viivis seadusjärgses määras perioodi 14.05.2021 - 03.07.2024 eest 12,26 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
3.Välja mõista A.C-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 40 eurot alates 04.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot (s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses).
6.Välja mõista A.C-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks 240 eurot.
7.A.C on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi A.C (kostja) vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja xxxxxxxxx oma sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxx AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, eirates parkimisnõudeid. Hageja koostas kostjale leppetrahvi nõude nr 0157034168 suurusega 40 eurot.
3.Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras 12,26 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 05.07.2024 kuni põhinõude (40 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi sissenõudekulud 20 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks teatist (06.04.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot; 19.01.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot).

KOSTJA SEISUKOHT

5.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata.
6.Kostja selgitas, et ei tea miks aastal 2021 aprillis sellel ühel päeval parkimiskaarti armatuuril ei olnud. Kostja leiab, et hageja on tgutsenud väljaspool mõistlikkuse printsiipi kasutades nõude esitamise aluseks sõidukit, millel on ajalooliselt igapäevaselt olnud parkimiskaart.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017, 32-1-82-16, p 22). Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel seega tõendada, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu parkimisala kasutamise võimaldamiseks ja lepingule kohalduvad parkimislepingu tingimused, sh leppetrahvi kokkulepe. Hagejal lasub tõendamiskoormis leppetrahvinõude eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Arvestades, et hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist, tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et leppetrahv on muutunud sissenõutavaks alates kuupäevast, millest hageja viivist nõuab.
9.Kahjustatud pool kaotab VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg jääb rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16).
10.Hageja toob esile, et teatas leppetrahvinõudest pärast rikkumise avastamist pannes nõude sõiduki kojamehe vahele ning on esitanud tõendina sõidukist tehtud fotod. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja rikkus parkimistahvlil märgitud parkimistingimusi. Kohtu hinnangul on hageja fotodega (dtl 35-39) tõendatud, et kostja autol puudus parkimiskell või luba parkimiseks. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja teadis, et tuleb kasutada parkimiskaarti (kostja ise väljastas parkimiskaarte). Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, et tema sõidukil oleks nähtavale kohale asetatud parkimiskaart, mis annaks alusel võõral territooriumil tasuta parkida.
11.Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et kostja seal ei parkinud.
12.Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 40 eurot põhjendatud.
13.Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude 20 eurot hüvitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
14.Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 113 2 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt võlaõigusseadus I. kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).
15.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.TsÜS § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud hagi lisana kogu saadetud meeldetuletuskirjade sisu, kuupäevade, edastamisviisi ja adressaadi (dtl 41-42). Hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist. Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega kulud nagu päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, võlgniku kontaktandmete otsingu ja päringu kulud.
17.Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 20 on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 12,26 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmist.
19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
20.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist tasumata põhinõudelt, sest see õigus tuleneb seadusest (VÕS § 113 lg 1). Perioodi 14.05.2021-03.07.2024 eest on seadusjärgne viivis põhinõudelt (40 eurot) 12,26 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
22.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 2 tunni eest 338 eurot tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kulutustega. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses ning tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on õigusabikulud 120 euro ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulusid seega 240 (100+20+120) eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja