Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1004 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle võlgnikult välja. Maakohus andis võlgnikule menetlusabi 1004 eurot ja määras, et usaldusisiku tasu 1004 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. FIMS § 2 lg 1 sättest tulenevalt on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kuigi põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, on lisaks õigustele igaühel kohustused. Igaühel on kohustus käituda seaduskuulekalt ja mitte kuritarvitada iseenda ega teiste õigusi. Võlgnik viibib karistusregistri kohaselt Tartu Vanglas. Võlgniku viimase kinnipidamise kuupäev on 14. märts 2023 ja vabanemise tähtpäev on vangistuse lõpp 26. märts 2027. Võlgniku tingimisi elektrooniline ennetähtaegne vabanemine on võimalik 14. märtsil 2025 ja tingimisi ennetähtaegne vabanemine 18. novembril 2025. Võlgnikul on võlanimekirja kohaselt sissenõutavaks muutunud kohustusi üle 219 990 euro. Võlgnikku on kohtute infosüsteemist nähtuvalt pikema aja jooksul korduvalt karistatud. Võlgnik mõisteti Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1545 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 pde 1 ja 4 (kelmus) järgi. Võlgnik mõisteti Tartu Maakohtu 30. novembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7040 süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 (kelmus) järgi. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on kelmuse eest süüdi mõistetud (FIMS § 45 lg 3 p 1). Kuna võlgnik on mõistetud pikema ajaperioodi vältel süüdi erinevate kuri- ja väärtegude toimepanemine eest (sh KarS § 214 alusel), ei ole kohustustest vabastamise menetlus võlgnik suhtes eesmärgipärane. Võlgnik on tahtlikult toime pandud kuritegudega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnikul ei ole õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda, kui ta paneb tahtlikult järjepidevalt toime õigusvastaseid tegusid. Võlgniku maksejõuetusavaldus jääb seega läbi vaatamata (FIMS § 18 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2, § 425 lg 1 ja § 477 lg 1). Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda (TsMS § 168 lg 2). Usaldusisiku tasu on, arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi, põhjendatud 820 euro ulatuses. Sellele lisandub käibemaks (FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11). Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole deposiiti tasutud. Kohus määras eelmärgitust lähtudes usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Võlausaldajate huvid on menetluse algatamise korral seega paremini kaitstud. Kui võlgnik kohustusi ei täida, on kohtul võimalik kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Maakohus viitas ekslikult sellele, et võlgnikku on karistatud väljapressimise eest. See ei ole tõsi. Võlgnik on vanglas teinud kõik endast oleneva, et vastata kohustustest vabastamise menetluse tingimustele. Välistatud ei ole, et võlgnik võidab loteriiga ja tasub kohustustest vabastamise menetluses suurema osa oma nõuetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

saa olla maksejõuetusavalduse läbivaatamata jätmise aluseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 477 lõikega 1 saab seega olla maksejõuetusavalduse läbivaatamata jätmise aluseks. Kohus võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu määrusest ei ole selgelt aru saada, miks ei ole võlgnikul võimalik maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduses enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maakohtu määrusest võib aru saada, et võlgnik ei saa saavutada avaldusega taotletavat eesmärki, s.o kohustustest vabastamist, kuna ta on pannud toime erinevaid kuritegusid, sh kelmusi. FIMS aga ei näe ette, et võlgniku poolt kuritegude toimepanemine välistab vältimatult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. FIMS § 45 lg 3 p 1 annab kohtule üksnes kaalutlusõiguse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlus-, maksuvõi rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, §-s 2172, §-s 381 või §-s 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. See, et võlgnik on pannud toime erinevaid kuritegusid, sh kelmuse, ei tähenda seega ilmtingimata, et võlgnikul ei ole võimalik maksejõuetusavaldusega enda poolt taotletavat eesmärki, s.o pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist, saavutada. FIMS § 45 lg 3 p 1 järgse kaalutlusotsuse tegemine on võlgniku maksejõuetusavalduse kohta sisulise otsuse tegemine. See ei saa seetõttu olla avalduse läbivaatamata jätmise alus. FIMS § 18 lg 2 p 2 viitab samuti sellele, et otsustus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta on sisuline otsustus, kuna kohus teeb selle alles siis, kui ta on vaadanud võlgniku maksejõuetusavalduse läbi. Isegi kui võlgniku maksejõuetusavalduse alusel ei ole võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlust, ei saa võlgniku maksejõuetusavaldust jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ikkagi läbi vaatamata. Kui ühe FIMS § 18 lõikes 2 otsustuse tegemine ei ole võimalik, ei tulene sellest, et ühegi teise samas sättes nimetatud otsuse tegemine ei ole samuti võimalik. Kohus võib teha ühe FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsustest (FIMS § 18 lg 3 esimene lause). Kohtu otsustusvabadus on piiratud sellega, et kohus ei saa otsustada viimatinimetatud sättes viidatud menetluste algatamise üle võlgniku tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Maakohus ei põhjendanud, miks ei saa võlgniku maksejõuetusavalduse alusel teha peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse otsustamise ka ühtegi teist otsustust.

Eelmärgitust lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.