1.MÀÀrata vÔlgniku T.L vÔlausaldajate nÔuded kindlaks jÀrgmiselt: a) Aktiva Finance Group Oà 6297,95 eurot (kolm nÔuet, pÔhinÔuded 5393,53 eurot, kÔrvalnÔuded 904,42 eurot), millest: nÔue summas 3877,96 eurot (pÔhinÔue 3441,16 eurot, kÔrvalnÔuded 436,80 eurot) tuleneb 13.12.2024 lepingust nr REF4166719 (Placet Group Oà loovutatud nÔue); nÔue summas 2101,15 eurot (pÔhinÔue 1724,15 eurot, kÔrvalnÔuded 377 eurot) tuleneb maksekÀsust tsiviilasjas nr 2-25-123126; nÔue summas 318,84 eurot (pÔhinÔue 228,22 eurot, kÔrvalnÔuded 90,62 eurot) tuleneb 15.11.2024 lepingust nr L652258 (Coop Pank AS loovutatud nÔue). b) Moneyzen Oà (13.02.2025 leping nr L251000351) 618,20 eurot, millest pÔhinÔue on 500 eurot ja kÔrvalnÔuded 118,20 eurot. c) B2 Impact Oà 6119,30 eurot (kolm nÔuet, pÔhinÔuded 4704,30 eurot, kÔrvalnÔuded 1415 eurot), millest: nÔue summas 1474,33 eurot (pÔhinÔue 1000 eurot, kÔrvalnÔuded 474,33 eurot) tuleneb 15.09.2024 lepingust nr 5713227594 (IPF Digital AS loovutatud nÔue); nÔue summas 2627,85 eurot
(pÔhinÔue 2000 eurot, kÔrvalnÔuded 627,85 eurot) tuleneb 18.01.2025 lepingust nr CLS-EE27967 (Multitude Bank p.l.c loovutatud nÔue); nÔue summas 2017,12 eurot (pÔhinÔue 1704,30 eurot, kÔrvalnÔuded 312,82 eurot) tuleneb 22.03.2025 lepingust nr 1760577442867 (BB Finance Oà loovutatud nÔue). d) Politsei ja Piirivalveamet 476,03 eurot, mis on vÀÀrteoasjast nr 2780,24,017137/5 tulenev rahatrahv ja menetluskulud. e) KohtutÀitur L.G 179,80 eurot, millest 18,60 eurot on menetluse alustamise tasu ja 161,20 eurot kohtutÀituri pÔhitasu. f) KohtutÀitur O.P 316,20 eurot, millest 37,20 eurot on menetluse alustamise tasu ja 279 eurot kohtutÀituri pÔhitasu.
2.Kinnitada T.L suhtes vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskava ĂŒmberkujundatavate vĂ”lausaldajate nĂ”uete osas alljĂ€rgnevatel tingimustel: VĂ”lausaldaja
Kohustuste kogusumma/ pÔhisumma/ kÔrvalnÔude d
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustus e tÀitmise tÀhtaja pikenda mise periood kuudes/k uupÀev, millest alates hakataks e makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustust tÀitmise lÔpptÀhtae g
Kohustus te tÀitmise summa kokku EUR
Kohustus e tÀitmise ulatus / pÔhikohu stuse tÀitmise ulatus %-des
Aktiva Finance Group OĂ
6297,95/539 3,53/904,42
1x kuus/
15.kuupÀev
48/15.05.
24/102,36 23/122,37 1/122,38
15.04.2030
5393,53
86/100
Moneyzen OĂ
618,20/500/1 18,20
1x kuus/
15.kuupÀev
48/15.05.
47/10,41 1/10,73
15.04.2030
81/100
B2 OĂ
Impact
6119,30/470 4,30/1415
1x kuus/
15.kuupÀev
48/15.05.
24/90,16 23/105,85 1/105,91
15.04.2030
4704,30
77/100
Politsei- ja Piirivalveam et
476,03/476,0 3/0
1x kuus/
15.kuupÀev
24/15.05.
23/19,83 1/19,94
15.04.2028
476,03
100/100
KohtutÀitur L.G
179,80/179,8 0/0
1x kuus/
15.kuupÀev
24/15.05.
23/7,49 1/7,53
15.04.2028
179,80
100/100
KohtutÀitur O.P
316,20/316,2 0/0
1x kuus/
15.kuupÀev
24/15.05.
23/10,80 1/10,88
15.04.2028
259,28
14 007,48/11 569,86/2437,
3.TĂŒhistada T.L vara suhtes toimuvate sundtĂ€itmiste peatamine.
512,94
4.Rahuldada usaldusisiku taotlused:
4.1.kohustada kohtutÀitur L.G-d teostama enda ametialaselt kontolt sinna kogunenud summa 655,83 euro osas vÀljamakse vÔlgniku Coop panga pangakontole nr EE834204278631282902
4.2.kohustada kohtutÀiturit muutma T.L Coop Pank pangakonto nr EE834204278631282902 mittearestitava sissetuleku limiiti ja mÀÀrama limiidiks 1300 eurot (suurendama pangakontol olevat limiiti 1300 euroni kuus).
6.Kohustada T.L-i esitama kord aastas 01. maiks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ĂŒmberkujundamiskava tĂ€itmise kohta. Esimene aruanne tuleb vĂ”lgnikul esitada usaldusisikule 01.maiks 2027. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01.maiks 2030. Usaldusisikul tuleb vĂ”lgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ”pus (s.o pĂ€rast viimase aruande saamist vĂ”lgnikult) 15. maiks 2030 esitada kohtule aruanne kava tĂ€itmise kohta.
7.Toimetada mÀÀrus kÀtte vÔlgnikule ja vÔlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. MÀÀrus teha avalikult teatavaks vÀljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
8.MÀÀrus kuulub viivitamatult tÀitmisele. Menetluskulude jaotus
1.JÀtta vÔlgniku ja vÔlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
3.Punktis 2 mÀrgitud tasu tuleb maksta vÀlja T.L poolt tasutud ettemaksust.
4.Punktis 2 mĂ€rgitud tasu tuleb maksta MURUSSAARE CONSULTING OĂ arveldusarvele nr EE551010220301957224. Edasikaebamise kord MÀÀruse peale, millega ĂŒmberkujundamiskava kinnitatakse vĂ”i kinnitamata jĂ€etakse, vĂ”ib vĂ”lgnik vĂ”i maksejĂ”uetusavalduse esitanud vĂ”lausaldaja esitada mÀÀruskaebuse. VĂ”lausaldaja vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse ĂŒmberkujundamiskava kinnitamise mÀÀruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuvĂ€ite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmÀÀramise peale vĂ”ib mÀÀruskaebuse esitada vĂ”lgnik, vĂ”lausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). MÀÀruskaebus tuleb esitada 15 pĂ€eva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu JĂ”geva kohtumaja kaudu. MÀÀruskaebuse esitamine ei peata mÀÀruse tĂ€itmist. MÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilĂ”iv. Asjaolud ja menetluse kĂ€ik
1.T.L esitas kohtule maksejĂ”uetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib vĂ”lgnik vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist. VĂ”lgnik on vallaline. VĂ”lgnikul ei ole ĂŒlalpeetavaid. VĂ”lgnik töötab AS-s MO-PUIT ja tema igakuine palk on 1300 eurot kuus. VĂ”lgnikule kuulub korter TĂ”ikvere keskus 8, TĂ”ikvere kĂŒla, XXX, mĂ€ngukonsool vÀÀrtusega 500 eurot ja telefon vÀÀrtusega 1000 eurot. Muu vara puudub. VĂ”lgniku igakuised kulud on 1000 eurot. VĂ”lgnikul on kohustusi kokku 11 381 eurot. VĂ”lgnik selgitas, et vĂ”ttis laenusid pĂ”hjusel, et tal oli emotsionaalselt raske ning ta kasutas raha
ravina. Esimese laenu sai ta suurema vaevata ja kui see oli otsas, vĂ”ttis ta jĂ€rjest laene juurde. NĂŒĂŒd ei ela ta enam oma jĂ”ududega Ă€ra.
2.13.11.2025.a mÀÀrusega vÔttis kohus avalduse menetlusse ning mÀÀras usaldusisikuks V.I.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning vĂ”lgniku vara- ja vĂ”lanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et vĂ”lgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 14 007,48 eurot, millest kĂ”rvalnĂ”uded on 2437,62 eurot. VĂ”lgniku sissetulekuks on töötasu 1133 eurot. VĂ”lgnikule kuulub 1/7 osa ĂŒhisomandist olevast korteriomandist vÀÀrtusega 2000 eurot. VĂ”lgnikule kuulub telefon vÀÀrtusega 1500 eurot ja mĂ€ngukonsool vÀÀrtusega 500 eurot. Muu vara puudub. VĂ”lgniku igakuised kulud on 1133 eurot, sh vĂ”lgnevuste tasumiseks 250 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et vĂ”lgnik on makseraskustes, mitte maksejĂ”uetu ning tema suhtes on vĂ”imalik algatada vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas vĂ”lgniku ja usaldusisikuga vĂ”lgniku vĂ”imalusi vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ€bi viimiseks. VĂ”lgnik soovis vĂ”lgade ĂŒmberkujundamist. VĂ”lgnik selgitas, et politseitrahvid on lubadeta sĂ”idu eest. MaksekĂ€sus on korteriĂŒĂŒri maksmata jĂ€tmise asi lahendatud. VĂ”lgnik arvas, et saaks oma vĂ”lad Ă€ra makstud nelja aastaga, 250 eurot kuus. VĂ”lgnikul vara eriti ei ole. Laenud kulusid igapĂ€evaseks eluks. VĂ”lgnik soovis oma kasutuslimiiti suurendada. Usaldusisiku sĂ”nul tundub, et vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet on tĂ€idetud ja summad eriti ei vĂ€hene.
5.Kohus mÀÀras 08.01.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1045 eurot, mis on vÔlgniku poolt tasutud.
6.26.01.2026.a mÀÀrusega rahuldas kohus vĂ”lgniku maksejĂ”uetusavalduse ning algatas menetluse vĂ”lgniku vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiseks. Kohus mÀÀras usaldusisikule tĂ€htaja kava ja vĂ”lausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.26.04.2026 esitas usaldusisik ĂŒmberkujundamiskava ja selgitused ning vĂ”lausaldajate seisukohad. Kavaga tĂ€idab vĂ”lgnik kĂ”ik pĂ”hinĂ”uded 100% ulatuses ning kĂ”rvalnĂ”udeid vĂ€hendatakse 100%. KohtutĂ€iturite nĂ”uded tĂ€idetakse proportsionaalselt vĂ”lausaldajate nĂ”uete tĂ€itmise ulatusega. Maksed teeb vĂ”lgnik 48 kuu jooksul, millest esimese 24 kuuga tasub vĂ”lgnik alla 500 eurosed nĂ”uded, misjĂ€rel suurendatakse nende kuumaksete vĂ”rra kahte suuremat nĂ”uet. Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte tĂ€itmist. KĂ”ik vĂ”lausaldajad olid jĂ€rginud nimetatud pĂ”himĂ”tet, vĂ”lgnik oli krediidivĂ”imeline. VĂ”lgniku töötasuks on 1100 eurot. 7.1 Kavaga nĂ”ustusid B2 Impact OĂ, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutĂ€itur L.G ning kohtutĂ€itur O.P. 7.2 Kavaga ei nĂ”ustunud Aktiva Finance Group OĂ ning Moneyzen OĂ. VĂ”lausaldajad oli seisukohal, et vĂ€hemalt ĂŒhe nĂ”ude osas on olemas jĂ”ustunud kohtumÀÀrus, millega on vĂ”lgnikult vĂ€lja mĂ”istetud menetluskulud. Menetluskulud on kohtulahendi lahutamatu osa. Need kulud on tekkinud vĂ€ltimatult ning nende arvesse vĂ”tmata jĂ€tmine seab vĂ”lausaldaja ebasoodsamasse ja ebavĂ”rdsesse olukorda vĂ”rreldes teiste vĂ”lausaldajatega. Lisaks ei olnud vĂ”lausaldajad nĂ”us sellega, et vĂ”lgnik tĂ€idab kava 48 kuud, sest see on liiga pikk aeg. Sisuliselt saab vĂ”lgnik veel tĂ€iendavalt nö tasuta laenu.
VĂ”lausaldajad mĂ€rkisid ka, et sissenĂ”udjate eesmĂ€rgiks on nĂ”uete rahuldamine vĂ”imalikult kiiresti. Olukorras, kus pankrotimenetluses saaks tĂ€idetud pea 85% kogunĂ”uetest, siis vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine ei ole vĂ”lausaldaja seisukohast pĂ”hjendatud ja seda veel neljaks aastaks. VĂ”lausaldajad juhtisid tĂ€helepanu, et Aktiva Finance Group OĂ-l ei ole nelja nĂ”uet, viimane 618,20 eurone nĂ”ue on Moneyzen OĂ nĂ”ue. Julianus Inkasso OĂ on mĂ”lema vĂ”lausaldaja esindaja. 7.3 Usaldusisik nĂ”ustus sellega, et nĂ”uete osas on tekkinud eksimus ja ĂŒks nĂ”ue kuulub Moneyzen OĂ-le. Usaldusisik parandas kavas selle vea. Usaldusisik ei nĂ”ustunud vĂ”lausaldajate vastuvĂ€idetega ning mĂ€rkis, et kohtulahendi alusel vĂ€ljamĂ”istetud menetluskulud mĂ€rkis ta kĂ”rvalnĂ”uete alla vastavalt kohtu seisukohale. Kavaga koheldakse kĂ”iki vĂ”lausaldajaid vĂ”rdselt, st kĂ”ikide vĂ”lausaldajate pĂ”hinĂ”uded tĂ€idetakse 100% ning kĂ”ikide kĂ”rvalnĂ”uded jÀÀvad tĂ€itmata. Pole alust teha Aktiva Finance Group OĂ nĂ”ude osas erandit.
8.Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata Àra vÔlgnikku ega vÔlausaldajaid. KohtumÀÀruse pÔhjendused
9.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud vÀidete ja tÔendite alusel vÔlausaldaja pÔhi- ja kÔrvalnÔude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt Àra vÔlgniku, puudutatud vÔlausaldaja ja usaldusisiku.
10.VĂ”lgnik ega ĂŒkski vĂ”lausaldaja ei esitanud kavas mĂ€rgitud nĂ”uete suurustele vastuvĂ€iteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet korrektselt. NĂ”uete ĂŒmberarvestusi ei olnud vaja teha. VĂ”lausaldajad on nĂ”ustunud nĂ”uete suurustega. Seega on vĂ”imalik nĂ”uded kinnitada vastavalt kavale.
11.LĂ€htuvalt vĂ”lausaldajate nĂ”uetest on vĂ”lgnikul ĂŒmber kujundamist vajavaid nĂ”udeid kokku 14 007,48 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ĂŒmberkujundamiskava, kui ĂŒkski vĂ”lausaldaja ega vĂ”lgnik ei ole sellele tĂ€htaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 vĂ”lausaldajat, kelle nĂ”uded kokku on 6916,15 eurot. 4 vĂ”lausaldajat nĂ”ustus kavaga ning nende nĂ”uded on kokku 7091,33 eurot.
12.Kohus leiab, et antud juhul on vĂ”imalik ĂŒmberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kahe vĂ”lausaldaja vastuvĂ€idetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt vĂ”ib kohus ĂŒmberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui vĂ”lgade ĂŒmberkujundamisega on nĂ”ustunud vĂ€hemalt pool pandiga tagamata nĂ”uetega vĂ”lausaldajatest, kelle nĂ”uetega on esindatud vĂ€hemalt pool pandiga tagamata nĂ”uetest, ning ĂŒmberkujundamiskava alusel ei kohelda ĂŒmberkujundamisele vastuvĂ€ite esitanud vĂ”lausaldajat oluliselt halvemini vĂ”rreldes teiste vĂ”lausaldajatega, vĂ€lja arvatud, kui mĂ”ne vĂ”lausaldaja eelistamiseks on mĂ”juv pĂ”hjus.
13.VĂ”lgnikul pole pandiga tagatud nĂ”udeid. Ămberkujundamiskavaga on nĂ”ustunud ĂŒle poole pandiga tagamata nĂ”uete vĂ”lausaldajatest ning nende nĂ”uetega on esindatud ĂŒle poole pandiga tagamata nĂ”uetest. Seega on tĂ€idetud eelnimetatud sĂ€tte esimene eeldus. VĂ”lgnikul ei ole pandiga tagatud nĂ”udeid.
14.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti tĂ€idetud. Ămberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuvĂ€ited esitanud vĂ”lausaldajaid halvemini vĂ”rreldes teiste vĂ”lausaldajatega. VĂ”lgnik on taotlenud nĂ”uete vĂ€hendamist, osadena tasumist ja kohustuste tĂ€itmise tĂ€htaja pikendamist.
15.VastuvĂ€ite esitasid Aktiva Finance Group OĂ ja Moneyzen OĂ. Kohus leiab, et vĂ”lausaldajate vastuvĂ€ited kavale ei anna alust kava kinnitamata jĂ€tmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus vĂ”rrelda kas pankrotimenetluses oleks vĂ”lausaldajate nĂ”udeid vĂ”imalik rahuldada suuremas ulatuses kui vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kĂ”iki vĂ”lausaldajaid ĂŒhetaoliselt ning ĂŒhte ei eelistata teistele. KĂ”igi vĂ”lausaldajate kĂ”rvalnĂ”uded vĂ€hendatakse 100% vĂ”rra ja pĂ”hinĂ”uded tĂ€idetakse 100% ulatuses. Kohus selgitab, et vĂ”lausaldajate ebavĂ”rdseks kohtlemiseks ei saa pidada olukorda, kus kĂ”igi vĂ”lausaldajate kĂ”rvalnĂ”uded vĂ€hendatakse ĂŒhetaoliselt 100% olenemata sellest, et nende kĂ”rvalnĂ”uded koosnevad erinevatest komponentidest, nt mĂ”ne vĂ”lausaldaja kĂ”rvalnĂ”uete hulgas on menetluskulud ning teistel pole. Kohtulahendiga vĂ€ljamĂ”istetud menetluskulud on kohtu hinnangul kĂ”rvalnĂ”uded. Praegu on kĂ”igi vĂ”lausaldajate kĂ”rvalnĂ”udeid vĂ€hendatud 100%. EbavĂ”rdne kohtlemine oleks antud juhul siis, kui Aktiva Finance Group OĂ kohtulahendist tuleneva nĂ”ude osas tĂ€idetakse osaliselt ka kĂ”rvalnĂ”uded menetluskulude ulatuses samal ajal, kui kĂ”igi teiste kĂ”rvalnĂ”udeid ei tĂ€ideta ĂŒldse. Puudub igasugune alus vĂ”lausaldajate erinevaks kohtlemiseks. Samuti mĂ€rgib kohus, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise eesmĂ€rgiks on vĂ”imaldada vĂ”lgnikul ĂŒletada tekkinud makseraskused. Kui vĂ”lgnikul on piisavalt maksevĂ”imet kava tĂ€itmiseks, siis tuleb talle anda vĂ”imalus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiseks. Kui kava tĂ€itmine tulevikus siiski ei Ă”nnestu, jÀÀb alati vĂ”imalus pankrotimenetluseks ja selle kĂ€igus vara vÔÔrandamiseks. VĂ”lausaldajad ei ole esile toonud ĂŒhtegi mĂ”juvat pĂ”hjendust kava kinnitamata jĂ€tmiseks. Kuigi kohus ei pea tegema vĂ”rdlust pankrotimenetlusega, mĂ€rgib kohus lĂŒhidalt siiski, et vĂ”lausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda vĂ”rreldes sellega, milles nad oleksid, kui vĂ”lgniku olemasolev vara vÔÔrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik on vara- ja vĂ”lanimekirjas teinud vĂ”rdluse vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on vĂ”lausaldajatel vĂ”imalik pankrotimenetluse kaudu saada 11 000 eurot. KĂŒll aga mĂ€rgib kohus, et reaalselt on tulem palju vĂ€iksem, kuna nimetatud summast tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulud. Lisaks on vĂ”lgnikul teiste kaaspĂ€rijatega ĂŒhisomandis kinnisasi, mida pole vĂ”imalik mĂŒĂŒa enne pĂ€randvara jagamist, millega omakorda kaasnevad kulud ning vĂ”imalik, et ka kohtukulud kui pĂ€randvara pole vĂ”imalik jagada kohtuvĂ€liselt. Seega on vĂ”lausaldajatele vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus siiski soodsam, isegi siis kui vĂ”lausaldajad kĂ”rvalnĂ”udeid ei saa. VĂ”lausaldajad on mĂ€rkinud, et pankrotimenetluses saaksid vĂ”lausaldajate nĂ”uded tĂ€idetud pea 85% ulatuses ning et sissenĂ”udjate eesmĂ€rgiks on nĂ”uete rahuldamine vĂ”imalikult kiiresti. Kohtule jÀÀb arusaamatuks, mida tĂ€pselt vĂ”lausaldaja selle vastuvĂ€ite esitamisel silmas pidas. 85% kogunĂ”uetest on 11 906,36 eurot, mida vĂ”lausaldajad pankrotimenetluses nagunii ei saa (vt ĂŒlal) ning mis on vaid 393,42 eurot suurem kui kava alusel saadav summa. Pankrotimenetlus kestab koos kohustustest vabastamise menetlusega 3 aastat ehk vaid aasta vĂ€hem kui vĂ”lgnik tĂ€idaks kava. See, et sissenĂ”udjad tahavad oma raha tagasi saada kiiresti, ei tĂ€henda, et nad seda kindlasti saaksid ega ka seda, et selline eesmĂ€rk oleks kĂ”ige olulisem. VĂ”lausaldajad ei ole tegelikult oma vastuvĂ€ites kirja pannud ĂŒhtegi pĂ”hjendust, miks vĂ”lausaldajad jÀÀksid oluliselt halvemasse olukorda kĂ€esoleva menetlusega. Seega on vĂ”lausaldaja esitanud
tegelikult vastuvĂ€ited, millel puuduvad sisulised pĂ”hjendused ja seetĂ”ttu ei saa kohus neid arvestada. Kohus mĂ€rgib ka, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamis menetluse eesmĂ€rk ei ole ainuĂŒksi (kĂ”igi) vĂ”lausaldajate nĂ”uete tĂ€itmine vaid ka vĂ”lgniku makseraskuste ĂŒletamine ja seda ilma pankrotita (FiMS § 2 lg 3)- st talle uue vĂ”imaluse andmine nii, et ta siiski tasub vĂ”lausaldajatele oma kohustused, kuigi mĂ”nevĂ”rra vĂ€hendatud mahus ja/vĂ”i pikema perioodi jooksul. MĂ”lemad vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise viisid on seaduses lubatud, kusjuures ka ĂŒheaegselt â FiMS § 21. Kohus leiab, et vĂ”lgniku makseraskused on vĂ”imalik ĂŒletada kavas mĂ€rgitud viisil. Kava on koostatud vĂ”lgniku majanduslikust seisundist ja maksevĂ”imest lĂ€htuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et vĂ”lgnikul on igakuised elamiskulud. Kohus leiab, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine on kĂ€esolevalt ainuvĂ”imalik ja eelistatuim viis, kuivĂ”rd vĂ”lgniku suhtes ei esine hetkel maksejĂ”uetuse olukorda. VĂ”lgnik on makseraskustes.
16.Kohus leiab, et arvestades vĂ”lgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskava tĂ€idetav. VĂ”lgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1100 eurot kuus. Ămberkujundamiskava tĂ€itmisel tuleb vĂ”lgnikul igakuiselt maksta vĂ”lausaldaja nĂ”uete tĂ€itmiseks umbes 240 eurot. VĂ”lgnik on ka usaldusisiku tasu ettemaksu maksnud osamaksetena, mis nĂ€itas vĂ”lgniku maksevĂ”imet ja -tahet. Arvestades vĂ”lgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt tĂ€idetav. Suuremas ulatuses ei oleks vĂ”lgnikul ilmselt vĂ”imalik ĂŒmberkujundamiskava tĂ€ita, arvestades, et vĂ”lgnikul tuleb maksevĂ”ime taastamiseks tasuda jooksvalt igapĂ€evaseid vĂ€ltimatuid pĂŒsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja ĂŒleĂŒldiste hinnatĂ”usudega. Kohus leiab, et igakuiselt vĂ”lgade tasumiseks mÀÀratud summat ei ole kĂ€esolevalt vĂ”imalik suurendada. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise eesmĂ€rk on makseraskuste ĂŒletamine, mitte nende sĂŒvendamine. Samuti on pĂ”hjendatud vĂ”lgade tasumise tĂ€htaeg 48 kuud, mis vĂ”imaldab nĂ”uded suuremas ulatuses tĂ€ita. Kohus ei nĂ”ustu vĂ”lausaldajate vastuvĂ€itega, et kava tĂ€htaeg on liiga pikk. Kohus leiab, et pikema tĂ€htajaga kava vĂ”ib vĂ”lgniku muuta makseraskuste asemel maksejĂ”uetuks. Menetluse liik tuleb kohtu hinnangul valida vastavalt vĂ”lgniku maksevĂ”imele. Kuna vĂ”lgnik on hetkel makseraskustes, on kohane menetluse liik vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine, mitte pankrotimenetlus. Kohus mĂ€rgib, et juhul kui vĂ”lgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on vĂ”imalik kava muuta. Kohtu hinnangul on vĂ”lgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kĂ”rval ka vĂ”lgnevusi.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on tĂ€idetud ning kohus kinnitab ĂŒmberkujundamiskava.
18.Kohus selgitab, et vĂ”lgniku kĂ€itumine on kohtu jĂ€relevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ĂŒmberkujundamiskava tĂ€itmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ĂŒmberkujundamiskava ei tĂ€ideta- eelkĂ”ige kava tĂŒhistamine, mille jĂ€rel taastuvad kĂ”ik nĂ”uded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada vĂ”lgnikku tĂ€itma vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskava.
19.Kohus selgitab, et ĂŒmberkujundamiskava kinnitamise tagajĂ€rjed on sĂ€testatud FIMS §des 30-34. Ămberkujundamiskava on vĂ”imalik muuta lĂ€htudes FIMS §-st 36.
35.VĂ”lgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule jĂ€relevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi jĂ€relevalvekohustuse tĂ€itmisel. VĂ”lgnik esitab iga aasta möödumisel ĂŒmberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu mÀÀratud tĂ€htajaks aruande vĂ”lgniku varalise seisundi ja ĂŒmberkujundamiskava tĂ€itmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab vĂ”lgniku vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ”puks kohtule aruande. Kohus selgitab, et vĂ”ib vĂ”lgnikult vĂ”i usaldusisikult kĂŒsida aruannet ĂŒmberkujundamiskava tĂ€itmise kohta ka muul ajal.
21.Kohtu mÀÀrab, et aruanded tuleb vĂ”lgnikul usaldusisikule esitada ĂŒks kord aastas iga aasta 01. maiks, millest viimane 01. maiks 2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul vĂ”imalik jĂ€lgida kava tĂ€itmist. Usaldusisikul tuleb vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ”puks (pĂ€rast viimase aruande saamist vĂ”lgnikult) esitada kohtule aruanne 15.maiks 2030.
22.13.11.2025.a mÀÀrusega peatas kohus vĂ”lgniku vara suhtes toimuvad vĂ”imalikud sundtĂ€itmised kuni pankroti vĂ€ljakuulutamiseni, ĂŒmberkujundamiskava kinnitamiseni vĂ”i menetluse lĂ”ppemiseni. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb tĂŒhistada tĂ€itemenetluste peatamine tĂŒhistada. Kohus selgitab aga, et kavaga hĂ”lmatud nĂ”udeid ei saa tĂ€itemenetluses siiski tĂ€ita, sest kuni kava kehtib, on see uueks tĂ€itedokumendiks, milles kajastatud nĂ”uded ei ole muutunud sissenĂ”utavaks.
23.Usaldusisik on esitanud taotluse kohustada kohtutĂ€itur L.G-d kandma maksejĂ”uetuse menetluse ajal deponeeritud summad vĂ”lgniku pangakontole ning suurendama vĂ”lgniku pangakonto limiiti 1300 euroni. KohtutĂ€itur on deponeerinud vĂ”lgniku töötasu summas 655,83 eurot. VĂ”lgnik tahab kasutada seda kava tĂ€itmiseks. KohtutĂ€itur keeldub seda tagastamast, kuigi summad on laekunud peale tĂ€itemenetluse peatamise mÀÀrust. Kohus leiab, et taotlused on pĂ”hjendatud ja need tuleb rahuldada. TMS § 47 lg 1 1 teise lause kohaselt peatud tĂ€itemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nĂ”ude tĂ€itmine. Kuna tĂ€itemenetlus oli peataud, ei oleks tĂ€itur tohtinud arestimisakti alusel vĂ”lgnikku sissetulekut ĂŒldse kinni pidada, sh ka deponeerida ja oleks pidanud selle tagastama vĂ”lgnikule. Ilmselt ei teinud tĂ€itur seda pĂ”hjendusega, et tĂ€itemenetlus on ju peatatud. KĂ€esolevalt kohus tĂŒhistab tĂ€itemenetluse peatamise, mistĂ”ttu saab tĂ€itur nĂŒĂŒd oma tegevusi jĂ€tkata. KĂ€eoleva kava on uus tĂ€itedokument, mis ei ole aga veel sundtĂ€idetav. Varasemaid tĂ€itemenetlusi sisuliselt aga jĂ€tkata ei saa (need on nagi kĂŒlmutatud olekus kuni kava kehtib), mistĂ”ttu puudub tĂ€ituril Ă”igus tĂ€itemenetluse peatamise ajal tema kontole laekunud summasid kinni hoida ja tal tuleb need vĂ”lgnikule tagastada. Kohus mĂ€rgib ka, et kohtutĂ€ituri ametikontol deponeeritud summa on mĂ”eldud vĂ”lausaldajate nĂ”uete tĂ€itmiseks, sh ka tĂ€itmisel olevate nĂ”uete tĂ€itmiseks. KĂ€esolevalt tĂ€idab vĂ”lgnik neid kohustusi nĂŒĂŒd vabatahtlikult (st ilma tĂ€ituri vahenduseta). Kinnis peetud summad saab kasutada sihipĂ€raselt. Kohus leiab ka, et kava tĂ€itmise tagamiseks tuleb suurendada vĂ”lgniku pangakontole arestimise alusel seatud limiiti 1300 euroni kuus, mis vĂ”imaldab vĂ”lgnikul tĂ€ita nii kava kui katta enda igakuised vajadused. Hetkel vĂ”lgniku pangakontol olev limiit takistab kava tĂ€itmist ja oleks seega vastuolus menetluse eesmĂ€rgiga. Pangakontol olevad arestid jÀÀvad pĂŒsima ning vĂ”lausaldajal sĂ€ilivad arestimisakti alusel nĂ”uete tĂ€itmise jĂ€rjekord. Menetluskulude jaotus
24.FIMS § 8 lg 3 alusel jÀtab kohus vÔlgniku menetluskulud tema enda kanda ning vÔlausaldajate kulud nende endi kanda.
25.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmÀÀramiseks. Usaldusisik palus mÀÀrata enda tasuks 475 eurot (km-ta). Tasu hĂ”lmab toiminguid, mis on tehtud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses.
26.FIMS § 54 lg-st 3 lĂ€htuvalt mÀÀratakse vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu kĂ€esolevas paragrahvis sĂ€testatu kohaselt. Kohus mÀÀrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hĂŒvitise vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava ĂŒle jĂ€relevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt mÀÀrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse mÀÀramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ĂŒlemmÀÀr vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ĂŒhele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lĂ”ike 5 alusel kehtestatud kuutasu ĂŒhekordsele alammÀÀrale. Usaldusisiku tunnitasu ĂŒlemmÀÀr vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava ĂŒle jĂ€relevalve teostamisel on summa, mis vastab ĂŒhele kĂŒmnendikule töölepingu seaduse § 29 lĂ”ike 5 alusel kehtestatud kuutasu ĂŒhekordsele alammÀÀrale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lĂ€htutakse pankrotiseaduse § 65 lĂ”ikes 11 sĂ€testatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud ĂŒldised kulud, sealhulgas kulud bĂŒroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus mÀÀrusega kindlale ajaĂŒhikule vastava töötasu alammÀÀra. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a mÀÀruse nr 36 § 1 alusel on kuutasu alammÀÀraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ĂŒlemmÀÀr vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot.
27.Usaldusisik on oma ametiĂŒlesannete tĂ€itmisele kulutanud kokku 5 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 95âŹ/tund Kohus on seisukohal, et taotluses mĂ€rgitud usaldusisiku tegevused on olnud pĂ”hjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul pĂ”hjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt tehtud toimingutega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 95 eurot on pĂ”hjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ĂŒlesannete keerukuse ja mahuga ning ĂŒlesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ĂŒleta ĂŒlemmÀÀra piire.
28.Kohus mÀÀrab usaldusisiku tasuks 475 eurot (km-ta), mis tuleb usaldusisikule tasuda vĂ”lgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt mĂ€rgitud bĂŒroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.