lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-829/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-829/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2758
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohtu · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuuri · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 232 lg 1, 2Tõendite hindamineVÕS § 4034 lg 6, 7

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-829

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi K. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8571.83 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja A. V. (e-post XXX); kostja K. B. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja K. B. (isikukood XXX) vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. B. (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja lepingust S225293024 tulenev põhivõlg 822.68 eurot.
3.Mõista kostjalt K. B. (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja lepingust S225433754 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 336.70 eurot ja intress 12.94 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1083.28 eurot ja intress 5.21 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg 15.05.2026 15.06.2026

Põhiosa (eurot) 84.70 84.91

Intress (eurot) 2.71 2.50

Osamakse (eurot) 87.41 87.41

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 632Apellatsioonitähtaeg
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062
VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

2-25-13975

15.07.2026

83.06

83.06

15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027

83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.07

83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.06 83.07

4.Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi K. B. (isikukood XXX) vastu rahuldamata lepingust S225293024 tuleneva põhivõla 2623.40 eurot ja viivise 295.11 eurot osas ning lepingust S225433754 tuleneva põhivõla 3331.46 eurot ja viivise 410.89 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 74% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 26% osas K. B. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt K. B. (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 26% ulatuses s.o summas 182 eurot.
7.Mõista kostjalt K. B. (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud

1.B2 Impact OÜ esitas 13.01.2026 hagiavalduse K. B. vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr. S225293024 ja laenulepingust nr. S225433754 tulenev põhivõlgnevus 7865.83 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 706 eurot, riigilõiv 700 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja OÜ Omaraha vahel sõlmitud laenuleping nr S225293024 ja laenuleping nr. S225433754. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused

2-25-13975 täitmata, mistõttu ütles OÜ Omaraha lepingud 21.03.2025 üles. OÜ Omaraha loovutas kostja vastased nõuded B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 19.01.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja nõude ümberarvestuse esitamiseks. 26.01.2026 esitas kostja hagiavaldusele vastuse, milles toob välja, et on sõlminud laenulepingud nr S225293024 ja S225433754 ning tal tekkisid makseraskused. Samas ei nõustu kostja hageja poolt esitatud nõude suuruse ja arvestusega. Kostja leiab, et nõue vajab ümberarvestust, arvestades kohtu määruses toodud selgitusi vastutustundliku laenamise kohta. Mõlema laenu taotlemisel ei küsitud pangakontoväljavõtet. Kostja on valmis asja lahendama kompromissi ja maksegraafiku teel. 29.01.2026 esitas hageja nõuete ümberarvestuse. Hageja lepingust S225293024 tulenev nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 822.68 eurot (väljastatud krediit 4724.50 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 3901.82 eurot). Antud summa on põhivõlg, millele võib lisanduda vaid seadusjärgne intress alates sissenõutavaks muutumisest, mida hageja käesolevalt ei nõua. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 11.11.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 21.03.2025 seisuga üles. Hageja lepingust S225433754 tulenev nõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1097.18 eurot (väljastatud krediit 4847.35 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 3750.17 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 15.11.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 25.02.2025 seisuga üles. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. Hageja kompromissiga ei nõustunud, kuna sisuliselt tähendaks ettepanek üksnes hageja nõude vähendamist, millega hageja ei saa nõustuda. 12.03.2026 määras kohus hagejale tähtaja lepingu ülesütlemise asjaolude täpsustamiseks ja nõude ümberarvestuse tegemiseks. 25.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Juhindudes 12.03.2026 kohtumäärusest esitas hageja lepingu S225433754 VÕS § 4034 lg 7 kohase tagasimaksegraafiku laenusummaga 4847.35 eurot, lepingus kokkulepitud tagasimakseperioodiga 60 kuud, VÕS § 94 kohase seadusjärgse intressimääraga (lisa 1). Kostja on antud lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 3750.17 eurot. See tähendab, et uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud täielikult kuni 15.12.2025 osamakseni (so. 43 osamakset), see on täpselt kokku summas 3750.17 eurot, seega on kostja jäänud täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuste, so 15.01.2026, 15.02.2026 ja 15.03.2026 osamaksega (so. 44-46), mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud. Seega on 25.03.2026 seisuga VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks muutunud uue tagasimaksegraafiku (nr 44-46) põhiosamaksed summas 252.21 eurot ja intressimaksed summas 10.02 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 369 tulenevalt tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt, kuna arvestades, et kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 15.11.2024, see tähendab, et kostja ei ole peale viimast tagasimakset

2-25-13975 kuni käesoleva ajani täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Tulenevalt eeltoodust, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja alternatiivselt kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista: - lepingust S225433754 tulenev põhivõlgnevus 252.21 eurot; - lepingust S225433754 tulenev intress 10.02 eurot; - tulevikus lepingu S225433754 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o nr 47-60) kokku summas 1172.78 eurot; - tulevikus lepingu S225433754 sissenõutavaks muutuvad intressi osamaksed (s.o nr 47-49) kokku summas 8.13 eurot; - menetluskulud (menetluses tasutud riigilõiv summas 700 eurot) võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1); - väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
3.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

2-25-13975 nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

4.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud nõude suuruse ja arvestusega. Kostja leiab, et nõue vajab ümberarvestust, arvestades kohtu määruses toodud selgitusi vastutustundliku laenamise kohta. Mõlema laenu taotlemisel ei küsitud kostja pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on lepingute sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
5.Hageja esitas nõuete ümberarvestused. Hageja lepingust S225293024 tulenev nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 822.68 eurot (väljastatud krediit 4724.50 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 3901.82

2-25-13975 eurot). Antud summa on põhivõlg, millele võib lisanduda vaid seadusjärgne intress alates sissenõutavaks muutumisest, mida hageja käesolevalt ei nõua. Kohtu hinnangul on hageja lepingust S225293024 tulenev põhinõude ümberarvestus põhjendatud. Lepingu S225433754 VÕS § 4034 lg 7 kohase tagasimaksegraafiku laenusumma oli 4847.35 eurot, lepingus kokkulepitud tagasimakseperioodiga 60 kuud ja VÕS § 94 kohase seadusjärgse intressimääraga. Kostja on antud lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 3750.17 eurot. See tähendab, et uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud täielikult kuni 15.12.2025 osamakseni (so. 43 osamakset), see on täpselt kokku summas 3750.17 eurot, seega on kostja jäänud täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuste, so 15.01.2026, 15.02.2026 ja 15.03.2026 osamaksega (so. 44-46), mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud. Seega on 25.03.2026 seisuga VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks muutunud uue tagasimaksegraafiku (nr 44-46) põhiosamaksed summas 252.21 eurot ja intressimaksed summas 10.02 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 369 tulenevalt tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt, kuna arvestades, et kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 15.11.2024, see tähendab, et kostja ei ole peale viimast tagasimakset kuni käesoleva ajani täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Tulenevalt eeltoodust, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja alternatiivselt kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista: (i) lepingust S225433754 tulenev põhivõlgnevus 252.21 eurot; (ii) lepingust S225433754 tulenev intress 10.02 eurot; (iii) tulevikus lepingu S225433754 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o nr 47-60) kokku summas 1172.78 eurot; (iv) tulevikus lepingu S225433754 sissenõutavaks muutuvad intressi osamaksed (s.o nr 47-49) kokku summas 8.13 eurot.

6.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et lepingu S225293024 alusel on kostja poolt viimane tagasimakse tehtud 15.11.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 25.02.2025 seisuga üles. Võttes arvesse kostja tehtud tasumisi laenu katteks ning asjaolu, et hageja ei nõue seadusjärgset intressi, siis kohtu hinnangul ei ole ülesütlemise tingimused täidetud. Hageja ei esitanud kohtule VÕS § 403 4 lg 7 kohast maksegraafikut. Leping sõlmiti 04.03.2022 tähtajaga 4 aastat ehk leping lõppes 04.03.2026. Kohtu hinnangul on hageja nõue muutunud sissenõutavaks lepingu lõppemisel 04.03.2026.
7.Hageja toob välja, et lepingu S225433754 ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

2-25-13975 Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 15.11.2024 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning poolte vahel ei õnnestunud kompromissi sõlmida. Kohtuotsuse koostamise seisuga on lepingu S225433754 põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 336.70 eurot ja intress summas 12.94 eurot (periood 15.01.2026 kuni 15.04.2026, osamaksed nr 44-47). Tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 1083.28 eurot ja intress 5.21 eurot (15.05.2026-15.05.2027, osamaksed 48-60).

8.Hageja ei ole kohtule esitanud lepingute ümberarvestuse järgseid viivise arvestusi, mistõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud.
9.Eelneva alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust S225293024 tulenev põhivõlg 822.68 eurot ja lepingust S225433754 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 336.70 eurot, intress 12.94 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1083.28 eurot, intress 5.21 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust S225293024 tuleneva põhivõla 2623.40 eurot ja viivise 295.11 eurot ning lepingust S225433754 tuleneva põhivõla 3336.47 eurot ja viivise 410.89 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 8571.83 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 2260.81 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 26%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 74% ulatuses hageja kanda ning 26% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

2-25-13975 700 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot, millest kostja kanda jääb 26% ehk 182 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja