2-15-4888
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Priks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2015; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4888
Tsiviilasi
A.S. hagi J.H.i vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) Kostja: J.H. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta A.S. hagi menetlusse võtmata ning tagastada materjalid selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
08.04.2015. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (kohtualluvuse määruse alusel) A.S. hagi J.H.i vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja tasuta kasutamise lepingu alusel korterit X, X. Selle korteri all asub korter nr x, mille omanik ja valdaja on kostja. Kostja korteris suitsetatakse pidevalt ning suits tungib hageja valduses olevasse korterisse ja maja trepikotta. Tubakasuits on tervisele kahjulik, samuti on see lõhn ebameeldiv ja häirib igapäevaelu. Hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Lisaks rikub kostja oma tegevusega hageja valdust mõttes. Kuna kostja tegevus on kestev ja ta ei ole korduvatele nõudmistele seda lõpetanud, siis leiab hageja, et tal on alus esitada kostja vastu hagi lg 1 ja lg 1 alusel ning nõuda kostjalt õigusvastase tegevuse lõpetamist. Hageja nõuab, et kostjat kohustataks lõpetama suitsetamine x, korteris x.
Hagiavaldusele lisatud kirjalikust selgitusest nähtub, et hageja valduses oleva korteriomandi renoveerimistöid alustati 2007. a ning korter on avatud planeeringuga, vaheseinad eemaldatud. Sellest ajast algasid ka suitsetamiseteemalised probleemid alumiste naabritega. Korter x kapitaalremondi käigus selgusid hoone ehitusvead, kus vahelae paneelide liitekohad olid jäetud täitmata, kust ka suits ja muud lõhnad läbi tungivad. Renoveerimise käigus oli paneelivahede täitmine välistatud, kuna see oleks kahjustanud ja rikkunud alumisi kortereid. Hageja ei osanud sel ajal ette näha, et praod saavad probleemiks alumise korteri ruumides suitsetamise tõttu, muidu oleks teinud eriisolatsiooni koos torupüstakute läbiviiguhülsside hermetiseerimisega. Vastavalt füüsikaseadustele tõuseb soe õhk koos suitsuga akende ülemisest piirist kõrgemale lae alla ja sooja õhu rõhu tõttu pressitakse see läbi pragude. Alumise korteri akendest väljuv suits tõuseb üles mööda maja seina ja siseneb kõrgemalolevatesse korteritesse avatud akende kaudu. Sel puhul saab sissetulevat suitsu vältida vaid oma akende sulgemisega. Kostjaga toimusid ka läbirääkimised, kus hageja pakkus, et ehitab vahelakke tekkinud pragude likvideerimiseks ja heanaaberlike suhete loomiseks oma vahenditega nende korteri elutuppa uue kipsist varilae, aga mingil põhjusel kostja hiljem loobus sellest. Hageja leiab, et tema kasutuses olev korter on mürgitatud õhu tõttu elamiskõlbmatu. Korteriühistu esimees keeldus probleemi arutamisest väitega, et see on naabritevaheline probleem ja tuleb omavahel ära lahendada.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
(kohustada kostjat lõpetama suitsetamine temale kuuluvas korteris) alusena tuginenud VÕS § 1055 lg-le 1 ja AÕS § 44 lg-le 1.
üle kas toimus valduse rikkumine, tuleb otsustada objektiivsete asjaolude alusel (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 40). Seega peab kohus andma hinnangu, kas antud vaidluse asjaoludel (tubakasuitsu tungimine hageja eluruumi) on tegemist valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist valduse rikkumisega ning seda alljärgnevatel põhjustel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.